Lõviliha ta vaevalt kuskilt kätte saab, seega võiks eeldada, et piirdub hobusega.
Ise käin sageli just erinevaid lihareise tegemas, võib olla üllatav, aga paljudes leebemates islamimaades on väga head, varjatud küll, isegi salajased, sealiha pakkuvad restoranid.
Hobuseid olen käinud söömas just kasahhide juures, väga maitsvalt oskavad teha. Sel suvel jälle kavas minna.
Hong Kongi lennujaamas pakutavad kursid on küll väga kehvad, kuigi ma ei ole kursis kui kehvad need Tallinnaski juba olla võivad. Raha tasub vahetada Hong Kongi pankades või mitte-turismipiirkondades asuvates rahavahetuskontorites (neis küll enamasti kohalikud kauplevad Hiina renminbiga ainult, muudel valuutadel ei pruugi olla kuigi head kursid).
Päris 200 eurot 9 inimest 4 ööd ehk 5.55 eurot päevakulu inimese kohta te vist tingitud ei saanud, seega ilmselt 200 eurot inimese kohta? Räigelt maksite üle siis ju, pole põhjust kiidelda siin.
Sõltub sellest, kus lennujaamas töötajatele provisjoni makstakse selle tegevuse eest, ja kus see neile oluline sissetulek on, ehk seal kus Air Balticu enda töötajad ja ida-Euroopas peamiselt.
Põhjuseks on toetusmeetmete tingimused, mis nägid algusest peale ette üsna ebareaalseid eesmärke. Kuna neid enamjaolt täita ei suudetud, ei riski lennufirmad enam teise etapi lende pakkuda, kuna neil tuleks maksta ära ilmselt rohkem kui parima piletimüügigagi kasumit genereerida suudaks.
Täpseid lepingutingimusi pole küll kuskilt niimoodi vaadata ega võtta ja need olid ilmselt erinevatele lennufirmadele erinevad, aga kindlasti ei olnud mõeldud niimoodi, et jaanusm ostab pileti, mis lennufirmale tulu ei genereeri ega tarbi ka kohapeal nende firmade teenuseid, kes lennufirmadele peale maksma pidid. Aga nii umbes läks vist? Ei suudetud takistada nende lennufirmadega saabujate edasireisimist Egiptusesse (mida küll kavandati), edasi ei arvestatud, et saabub enamuses nö. rotirahvas, kes midagi eriti ei tarbi, hotellides ei peatu jne. Kuna nt airbnb keelustamine ka vist eriti ei edenenud enne Iisraeli valimisi, siis nii ongi lõpptulemus.
Mida siin imestada. Pigem paneb imestama kogenud reisija märkus, et tema käest tippi luniti. Egiptuses nagu ka paljudes teistes vaesemates islamimaades on täiesti tavaline, et taolised turvatöö ametikohad jms. on ostetavad, töökoha hinnad on üsna soolased ja arvestavad, et selle töö käigus saab tippi kas vabatahtlikult või sunniga. Teisipidi on araabia kultuuriruumis üldiselt omane, et kellel on (ja paljudel ju on), jagab veidi meelehead ka teistele, kellel on vähem või ei ole. Seda ei kutsuta isegi mitte tipiks kui selliseks.
Pigem pettus ikka - Tansaania keskpanga kurss on täna näiteks 2667 ja rahavahetuse marginaal ei ole sealmail küll 4-5%.
388 eurot oleks õiglane hind, ja edaspidi pigem veel vähem, sest ei usu et see valuuta hoides kuigi väärtuslikuks osutub, ainuüksi viimase aasta jooksul oma tipust USA dollari suhtes pea 7% oma väärtusest kaotanud näiteks.
Paraku on olukord karmistunud, kõik vahetajad, praeguseks tõesti juba kõik, on seal rongijaama aulas sama kursiga. Kokkulepe. Veel eelmisel sügisel oli reaalset konkurentsi. Parem muidugi kui lennujaama ruumides pakutav, ent kehvem kui kesklinnas.
Fast Track kaardiga jõuab vabalt kui saabuv lend ei hiline. Järjekord puudub. Eeldab muidugi vähemalt äriklassi piletit või turistis lennufirma kõrgeimat klienditaset (enamus pakub, nt Finnair oma Platinumidele).
Jutt ikka Eesti reisikorraldajate palgal olevatest esindajatest, ükskõik kus nad siis töötavad. Päevarahad tulevad muidugi lisaks, siin on riigiti erinevusi. Kindlasti on sel aastal palgad veidi kasvanud ka.
Inimesed, olgem sallivamad. Reisisaatja/teenindaja teenib hädavaevu 2000 eurot kuus kui sedagi, iga lisaeuro umbes 20-25 eurot reisija kohta on ju teretulnud.
Igal reisikorraldajal on oma kohapealse müügi sihtsumma per reisija, nt ühel on 55 eurot nädalase reisi puhul miinimum 2019. aastal, millest 23.50 teenib müüki korraldav agent endale palgalisaks. Sellest tulenevalt mõeldaksegi välja igasugu nippe ullikestelt raha kättesaamiseks nüüd ja edaspidi.
