Valeria. A

Uus kasutaja, liitus Tripiga 4 aastat tagasi

66 meeldimist
6 postitust
163 kommentaari
 

Tahab minna

Viimased kommentaarid

Balti riikide osas pooldan kindlasti. Piiride sulgemine on  minu hinnangul meede, mis täidab oma eesmärki, ja saab olla põhjendatud vaid koosmõjus kõikide teiste meetmetega. 

Alates 18. mai lähevad enamus koroona tõttu kodukontoris töötavad inimesed tagasi kontorisse tööle, avatakse lasteaiad, spaad jne. Kaubanduskeskustesse ning kohvikutesse/baaridesse/restoranidesse saame me juba praegu minna, samuti saame tarbida erinevaid teenuseid (juuksur, vms). Tean, et kõik ei torma kohe shoppama, ei pane lapsi kohe lasteaeda ega lähe spaasse ainuüksi selle pärast, et nüüd on lubatud.  Samas arvan, et absoluutne enamus ühiskonnast liigub siiski kiiresti tavapärase elukorralduse suunas. Selles valguses ei ole piiride kinni hoidmisel minu hinnangul enam mingit mõtet.

Sest muutmist pakutakse küll tasuta, kuid hinnavahe tuleb ikkagi hüvitada juhul, kui hind on tõusnud. Ning mõistagi on hinnad tõusnud, kui proovida muuta olemasolevat broneeringut. Kui niisama kodulehelt uus pilet osta, siis on hinnad madalamad. Ehk siis uuele pileti ostjale ja olemasoleva broneeringu muutjale pakutakse samale lennule erinevaid hindu. Suht alatu värk.

Kui on teada, et reis ei toimu, siis tuleb lepingust taganeda ning makstud raha tagasi küsida. Seadus reguleerib seda olukorda järgmiselt: 

§ 874. Lepingust taganemine enne reisi algust

(1) Enne reisi algust võib reisija lepingust igal ajal taganeda.

(2) Kui reisija taganeb lepingust, kaotab reisikorraldaja õiguse reisitasule. Sel juhul võib reisikorraldaja nõuda mõistlikku hüvitist.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud hüvitise suuruseks on reisitasu, millest on maha arvatud reisikorraldaja poolt kokkuhoitud kulud, samuti see, mille reisikorraldaja võib reisiteenust teisiti kasutades omandada. Sellise hüvitise suuruse võib ette näha lepingus, arvestades esimeses lauses sätestatut ja seda, kui palju aega on lepingust taganemise hetkel jäänud reisi alguseni. Reisija nõudmisel põhjendab reisikorraldaja hüvitise suurust.

(4) Reisikorraldajal ei ole õigust nõuda reisijalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud hüvitist juhul, kui reisija taganeb lepingust, sest sihtkohas või selle vahetus läheduses esinevad vältimatud ja erakorralised asjaolud, mis mõjutavad olulisel määral pakettreisi teenuste osutamist või reisijate vedu sihtkohta. Sellisel alusel pakettreisilepingust taganemise korral on tal õigus saada tagasi kõik pakettreisilepingu alusel tehtud maksed, kuid tal ei ole õigust saada täiendavat hüvitist.

(7) Reisikorraldaja teeb kõik käesoleva paragrahvi lõigete 4–6 kohaselt nõutud tagasimaksed või maksab vastavalt lõigetele 2 ja 3 tagasi kõik reisija poolt või nimel pakettreisi eest tehtud maksed, millest on maha arvatud asjaomane hüvitis. Kui reisikorraldaja peab käesoleva paragrahvi alusel tegema reisijale tagasimakse, teeb ta seda viivitamata, kuid hiljemalt 14 päeva jooksul pakettreisilepingu lõpetamisest arvates.

  (8) Vältimatud ja erakorralised asjaolud käesoleva peatüki tähenduses on asjaolud, mis ei ole sellele viitava poole kontrolli all ja mille tagajärgi ei oleks saanud vältida isegi kõigi mõistlike meetmete võtmise korral. Eelmises lauses sätestatule ei kohaldata käesoleva seaduse § 103 lõiget 2.

Seega tuleb taganemise korral raha tagasi maksta. Lisaks,  eelviidatud sätetest tarbija kahjuks kõrvale kalduv kokkulepe on tühine (VÕS § 882). See tähendab, et isegi kui lepingus on kirjas, et raha tagasi maksma ei pea, ei saa reisikorraldaja antud lepingu punktile tugineda. 

Kokkuvõttes ei näe ma küll ühtegi õiguspärast võimalust raha tagasimaksmisest keelduda. Seega minu soovitus oleks teha taganemisavaldus, kus võiks välja tuua, et lepingust taganetakse VÕS § 874 lg 1 ja lg 4 alusel ning palutakse raha tagastada. Seda siis juhul, kui on kindel soov raha tagasi saada (mitte reis edasi lükata). 

Siiski rõhutaks, et eelnev käib nende olukordade kohta, kus on teada, et reis ei toimu. Kui reis peaks toimuma näiteks juunis ja reisikorraldaja pole reisi ärajätmisest teatanud, siis ei saa eeldada, et reisi ei toimu.

ylar, ma sain Hiltonist nädal tagasi kirja, kus oli välja toodud järgnev:

Existing Reservations. All reservations – even those described as "non-cancellable" (“Advanced Purchase”) – that are scheduled for arrival before April 30, 2020, can be changed or cancelled at no charge up to 24 hours before your scheduled arrival.

Jäi silma uudis, et täna kell 22.00 väljub Stockholmist  erilend,  ehk kellelgi infost kasu: https://www.nordica.ee/lendamekoju?fbclid=IwAR1Vl4WWD7nuQkF-uGTFmCII1Y27h_WuCNDTI_kSKW0qAjm7v_fsH7OkvjU

Mul seoses tühistamisega järgmine kogemus, ehk kulub kellelegi see info  ära. Olid ostetud lennud 11.04.14.04 Tallinn-Viin-Tallinn, vedajaks Lauda. Paar päeva tagasi tühistati Viin-Tallinn lend. Läksin nende kodulehel oma broneeringule ja seal oli kaks nuppu: 1) kas marsruudi muutmine või 2) raha tagastamine. Mina soovisin raha tagasi. Selle käigus oli võimalik valida, kas tühistan ka Tallinn-Viin lennu või mitte, tühistasin ka selle. Koheselt tuli teade, et raha kantakse mu kontole tagasi ja see võtab 5-7 päeva aega.

Mul olid ostetud 11.04-14.04 lennud Tallinn-Viin-Tallinn. Täna Lauda tühistas Viin-Tallinn lennu. Võib eeldada, et suur tühistamiste laine on tulemas.

Sellisel juhul peaks haigestunu tõendama, et tal on kohustus oma ööbimise kulud tasuda. Selleks saab ta esitada näiteks  maja broneeringu koos selgitusega, mitu inimest majas pidid ööbima, et selgita oma kohustuse rahalist suurust. 

Palju lihtsam ja kindlam oleks aga siis, kui see inimene oleks oma osa ööbimisest juba ära tasunud, sellisel juhul saaks ta esitada ka maksekorralduse ning siis ei tohiks üldse mingit probleemi tekkida. Seega oleks riskide maandamiseks mõistlik, kui pärast ööbimise eest tasumist tasuvad kõik oma osa broneerijale ära. Ma ei näe ka mingit elulist põhjust, miks peaks teised maksjale tasuma tingimata just kohapeal, pärast reisi vms, kui on võimalik tasuda ka vahetult pärast makse tegemist broneerija poolt.

Tere! Ma oleks ka huvitatud hotellisoovitustest. Ei pea olema kõige soodsam, vaid eelkõige sooviks head asukohta ja veidi mugavust. Ilmselt tuleks piirkondadest valida siis 01. piirkond Innere Stadt? Hetkel on silma on jäänud Hilton Plaza ja Le Meridien. Ehk on kellelgi nende hotellidega kogemusi, või oskab keegi midagi muud soovitada? Vaatasin ka Intercontinentali, aga Tripadvisoris tundus olevat selle kohta ebaproportsionaalselt palju halba tagasisidet.

Ma uurisin kõhutüüfuse vaktsiini kohta arstilt enne India reisi ja arst ütles, et seda on mõtet teha siis, kui ollakse halbade sanitaartingimustega piirkonnas vähemalt kuu aega ja kauem. Kuna mu reis oli 2 nädalat, siis ei hanud tegema. Paljud ei tee seda ka seetõttu, et vaktsiini efektiivsus on madal ning immuunsus on 3 aastat. Mul on lisaks A-hepatiidile tehtud difteeria-teetanus-läkaköha kompleksvaktsiin. See tuleks Aasias reisides kasuks.

Tere!

1. Sularaha lennujaamas vahetada ei soovita. Mina kasutasin sularaha ainult jootraha jätmiseks, kõik muu sain kaardiga makstud. 

2. Ööbimise osas soovitan kaaluda ka korterit. Hea asukohaga euroopalikud hotellid on seal kallid. Ma alla 130 eur öö midagi sobivat ei leidnud, seetõttu sai võetud 2 korterit, mõlemad otse Maidani väljakul. See on hea koht, kuhu ööbimine valida, sest sealt saab kõikjale jala. 

3. Ringi liikusin taksoga (Bolt), hinnad väga odavad. Kui soovid seal sõita taksoga, siis tõmba endale mingi rakendus ja kasuta seda, kuna tänavalt taksot võttes öeldakse selline hind, et kuku pikali. Lennujaamas (Zhuliany) küsiti näiteks 35-45 eur kesklinna otsa eest. Tulime Boldiga ja maksime 7 eur, sest kell oli palju ja hinnad seetõttu kõrgemad. Tagasi läksime lennujaama päeval, siis oli sõit 4 eur. 

4.  Janukovõtši residentsi läksime samuti taksoga. Minek oli 12 eur ja tagasi 10 eur. Kuna meil oli 4in autos, siis ei hakanud tuuri isegi kaaluma. Kui soovid villasse sisse  minna, siis tuleb maksta tuuri eest 18 eur, sest see ei sisaldu pileti hinnas. 

5. Soovitan osta kohalik sim-kaart, siis mugav taksot tellida jne. Maksis 3 eur, kui õigesti mäletan. 

6. Veel tasub minna Tšernobõli, kui säärane asi peaks huvi pakkuma.

Ma olen 4 korda London käinud, kuid sularaha vajadust pole seal kunagi tekkinud. Ma arvan, et ehk turul vms kohas võib sularaha vaja minna, aga ühtegi muud olukorda küll välja mõelda ei suuda. Seega soovitan mõelda, kas sul on üldse sularaha vaja.

Hoonetesse sisse ei lubatud juba kolm aastat tagasi. Eks need, kes pilte teinud, on sisse läinud omavoliliselt. Käisin oktoobris ja meie giid nägi kurja vaeva, et inimesed hoonetesse ei läheks, nimelt kaks Itaalia kutti ei tahtnud keelust kuidagi aru saada. Giidid peavad aga oma grupi eest vastutama ja politsei patrullivat seda piirkonda regulaarselt. Meil lubati minna hoonetesse sisse esimeses peatuses (ei mäleta, mis küla see oli), aga Pripyatis ei luba küll ükski giid sisse minna.

Rahvusparkidest soovitan valida Plitvice, Krka on minu hinnangul ikka väga lahja Plitvice kõrval. Krka koskedes on vesi külm ning enamus, keda seal "ujumas" nägin, hüppasid lihtsalt korraks vette, et hea Instagrammi pilt saada. Ruumi ujumiseks pole seal ka minu hinnanul nii palju, kui netist pilte vaadates tunduda võib. Seega ei soovita, eriti kui eesmärk vaid ujuda. Ise valiks selle asemel pigem mõne Makarskast algava laevatripi,mille käigus külastatakse paari saart.

Konkreetset kohta soovitada ei oska, aga kui juhtud olema Londonis pühapäeval, siis pakuvad enamus kohad sellist asja nagu "sunday roast". See on siis liha, kartulid, juurviljad ning Yorkshire pudding. Korduvalt proovitud ja alati on väga hea olnud.

Üldiselt soovitan valida koht Tripadvisorist või mujalt vastavalt piirkonnale, kus ise viibid, sest London on väga suur ja kuhugi ainult toidu pärast minna võib võtta väga kaua aega. Olen isegi korduvalt netist toidukohtade soovitusi kirja pannad, ja kui lõuna/õhtusöögi aeg on kätte jõudnud, siis olen avastanud, et üks või teine koht on 45 minuti kaugusele.  Seetõttu pole kordagi eelnevalt välja valitud kohtadesse sööma jõudnud.

AirBaltic lendab Berliini (Tegel), lennuajad on head, lennupileti saab alla 100 euro kätte, lennujaamast linna sõidab ca 20 min. Ühistranspordi päevapilet maksab 7 eur ja selle sama piletiga saab ka lennujaama. Lisaks on Berliinis head hotellid minu hinnangul Euroopa parimate hindadega (nii odavaid 5* hotelle olen kohanud peale Berliini ainult Varssavis).  

Nv Berliinis on minu trippidest olnud kõige kiirem, mugavam ja odavam. Samas kohti, kuhu mõistliku aja ning kuluga kohale saab, on palju. Mina lähtuksin eeskätt ikkagi sellest, mida reisil teha/näha tahaksin.

Dim, ok, siis on selge, et räägime ikka samast asjast. Aga kui sa pead reisitõrkekindlustuse korral vääramatust jõust (nt streik) tuleneva kahju hüvitamist vedamiseks või heaks kindlustuseks, siis kas sa oskad nimetada kindlusseltse, kes sellist kahju ei hüvita? Seda oleks hea teada, teaksime kõik, mis firmadest eemale hoida.  Minul on Swdbank Gold krediitkaardiga kaasas käiv kindlustus.  Vaatasin just oma tingimused kiiruga üle ning kõik reisitõrke juhtumid on seotud vääramatu jõuga, va üks, mis puudutab transpordivahendi tehnilist riket, mis reeglina force majeour juhtumiks ei liigitu.

Lendasin nendega eelmise aasta veebruaris Bankgkok-Chiang Rai. Check-inni tegin nende äpis ära, kuid mobiilselt pardakaardi kasutada ei saanud ja pidin letti minema, kus tuli kohver kaalule panna. Mul oli 8kg ja sõbrannal oli 12 kg, seega tuli pagas ära anda.  Kui just midagi muutunud pole, arvan, et seal ei pruugigi olla sellist varianti, et sa saaksid oluliselt rohkem kui 5kg kaaluva pagasi salongi võtta. Kui teil just jätkulennule kiiret pole, siis võite pagasi letis ära anda, siis ei pea ülekilode pärast muretsema.

Dim, vedamisega pole siin tegelikult mingit pistmist, ma nimelt rääkisin  reisitõrkekindlustusest, mitte tavaliselt reisikindlustusest. Reisitõrkekindlustuse  eesmärk ongi  minu arusaama järgi kindlustada  vääramatu jõu asjaolude vastu, mida tavaline reisikindlustus ei kata. Vastasel juhul poleks reisitõrkel  ju mingit pointi.

Tahaks lisada seda, et reisitõrkekindlustusega ei kindlustata ainult endast tulenevaid riske, vaid mistahes riske, mille tõttu võib reisikava muutuda või reis ära jääda. Mul on olnud õnneks vaid üks kindlustusjuhtum ja see oli reisitõrge. Nimelt pidin 2018 detsembris veetma nädalavahetuse Pariisis, ostetud olid lennud endale ja elukaaslasele (380€) ja broneeritud oli hotell (650 eur). Ja siis hakkasid rahutused, kusjuures kogu see action toimus seal samas, kus ööbima pidin. Jätsin reisi ära, esitasin kindlustusele avaldusele ja sain lennukipiletite  eest raha tagasi (hotelli sain tasuta tühistada, aga kui poleks saanud, oleks tulnud kindlustusel ka see hüvitada). Kogu kulu seoses reisi ärajätmisega oli minu jaoks 30 eur (omavastutus). Sama asi oleks minu jaoks võinud vabalt lõppeda - 1030 euroga, kui kindlustust poleks olnud, ja kui hotelli poleks saanud tühistada (kui reisiplaan kindel, siis tavaliselt võtangi ilma tühistamise võimaluseta variandi, sest see reeglina kõvasti odavam).  Seega arvan, et  inimene võib ju olla terve kui purikas, kuid reisitõrkekindlustus on ikka kasulik. Rääkimata sellest, et üks päev võib ju olla terve, kuid järgmine päev juba raskelt haige. Ma julgeks arvata, et enamik kindlustusjuhtumeid ei seostu reistõrke puhul reisija haigestumisega, vaid eelkõige reisikava muutusega streigi vms tõttu, reisi põhjendatud ärajätmisega (nagu minu näite puhul), hilinemistega jne.

Omalt poolt lisaks Marrakech Menara, kus hoolimata hijutisest suuremat sorti uuendustöödest valitseb täielik kaos. Pluss neil on mingi arusaamatu "lennupileti valideerimise" nõue, mille sarnast pole mujal kohanud. 

Teiseks tooks välja Spliti lennujaama, mis on vana ja tänast turistide arvu arvestades liiga väike.

Kui tahate suurema osa ajast olla rannas, siis ärge Balile küll minge. Bali rannad on isegi heal (kuival) ajal täiesti keskpärased. See pole minu hinnangul rannapuhkuse koht.

Kirjutan siis ka oma kogemustest. Kasutan alati majutuse otsimiseks bookingut. Minu hinnangul on nende funktsionaalsus, disain ja üldine kasutusmugavus parim. Kui valin koha välja, siis lasen hotelscombined.com-ist läbi ja vaatan, kas kuskil on ehk odavam. Ja minu kogemus näitab, et ca 95% juhtudest on bookingu hind parim. Sealjuures arvan, et see staatus ei mängigi mingit rolli, sest igal portaalil on mingi oma süsteem ja lävend kvalifitseerumiseks on olematu. Näiteks Agoda lööb alati ette, et "logi sisse ja näed paremaid hindu" vms. 

Pärast seda, kui hotelscombined.com-ist vaadatud, vaatan mis hinda hotelli enda koduleht pakub. Niipalju kui olen vaadanud, on hotelli kodulehel olnud hinnad kallimad, ning mitte veidi, vaid ikka päris palju. Näiteks bronnisin bookingus 3 ööd Intercontinentalis hinnaga 320 eur ja kodulehel oli sama klassi tuba 392 eur. Kevadel otsisin Balile villat, kodulehtedel välja toodud hinnad olid 5 öö kohta 100-300€ kallimad, kui bookingus.  Siis veel selline näide, et olen accorhotels liige ja neil on "best price guarantee ja members rate -5%", aga mingil põhjusel on ikka booking odavam. 

Hotellide kodulehtedelt olen teinud max 10%  kõikidest broneeringutest ja need korrad on reeglina seotud mingi kampaaniaga. Näiteks Hilton on silma jäänud selle poolest, et kui neil mingi kampaania on, siis on ka saadavust ja väljakuulutatud allahindlus on ka päris allahindlus (mitte nagu Agodas, kus sisse logides on iga hotelli juures allahindlus vähemalt -50%). 

Kui rääkida väiksematest kohtadest, siis mulle on mitu korda omaniku või muu asjapulga poolt tulnud pakkumine stiilis, et tulge ikka teinekord jälle, teeme soodust, aga ärge ainult  bookingu kaudu bronnige, vaid ikka otse meilt. Raha tahavad nad sel juhul muidugi sulas. Ja minu hinnangul vastab see ka norsu küsimusele, milles on point anda -15% bookingu asemel kliendile. Lisaks arvan, et eks paljude klientide puhul avaldab see ka psühholoogilist mõju.