Valeria. A

Uus kasutaja, liitus Tripiga 5 aastat tagasi

77 meeldimist
6 postitust
177 kommentaari
 

Tahab minna

Viimased kommentaarid

Olen nendega korduvalt lennanud, kuid üksnes Minski. Ja ega ma ei oskagi midagi öelda, täitsa tavaline lennufirma. Probleeme olnud pole, hilinemisi ka mitte. 

Üks kord lendasin ka Helsingist, sel liinil tundus olevat päris vana lennuk, õhku tõusu ajal kõik justkui kolises ja värises, vähemalt nii tundus. Mul igastahes tekkis hirm. Hiljem huvi pärast googeldasin, kui vana see lennuk on, enam vastust ei mäleta, kuid mäletan siiski seda, et polnud ta nii vana midagi. 

Positiivne on kindlasti see, et neil on ka lühikestel otsadel äraantav pagas hinnas, mis tundub tänasel ajal  ainulaadne. Samas ega hinnad pole neil just kõige soodsamad. Minu kogemused näitavad, et alesid nad ei tee ja hinnad on suht kivisse raiutud. Kõik mu lennud on maksnud 192-199 eurot - selline hind on alati olnud sõltumata sellest, kas lendasin nädala sees või  nädalavahetusel, kas otsin pileti paar kuud või paar päeva varem, kas olid pühad või mitte.

Sellistel puhkudel on ilmselt kõige lihtsam minna oma broneeringu peale ja valida sealt "change flight". Siis näeb kohe ära, mida saab,  ja mida ei saa muuta, lisaks näeb ära ka summa, mis hinnaerinevuse korral juurde maksta tuleb. 

Kuna mul on kaks piletit vaja ümber vahetada, siis just ise ka vaatasin. Finnair laseb muuta ainult kuupäeva, Easyjet laseb kõike muuta. Seega soovitan minna bronnile ja proovida.

Olen mägedes matkates kasutanud Swedbanki reisikindlustust koos ohtliku tegevuse lisakaitsega. Kunagi, kui reisikindlustuse tingimusi võrdlesin, siis olid Swedbanki  tingimused  kõige paremad, osade seltside poolt pakutavatest lausa märkimisväärselt paremad. Aga viimase 2 aasta jooksul ma erinevate seltside poolt pakutavaid tingimusi võrrelnud pole, seega ei julge väita, et nad ka täna parim valik oleks. Eks sa peab ise kodutöö ära tegema ja erinevate seltside poolt pakutavaid tingimusi võrdlema. 

Soov, et ohtliku tegevusega on kaetud vaid osa reisist, on arusaadav. Kui sõlmid kindlustuse netis ja pead täitma blanketi, siis need vormid minu kogemuste järgi sellist varianti ei võimalda, et mingi osa on ohtliku tegevusega kaetud ja mingi osa reisist seda ei hõlma.  Kindlasti on võimalik kindlustusandjaga ühendust võtta ja pakkumist küsida. Samuti on ilmselt võimalik teha kaks kindlustust – üks ohtliku tegevuse perioodiks, teine alates perioodist, mil ohtliku tegevuse lisakaitset enam vaja pole. Kas, ja kui palju see odavam tuleb, seda saad proovida. Ma mäletan, et kui ma lisasin kindlustusele ohtliku tegevuse kaitse, siis tõusis 8-päevase reisi hind umbes 20 euro võrra.

lauriandres – seda kes, mille eest ja kui palju maksma peab (kui üldse), reguleerib iga riik oma õigusaktidega. Ning jah, erinevate riikide seadused on erinevad. Näiteks, paljudes Euroopa riikides ei ole arstiabi tasuta. Ja ega Eestis pole ka ravi kõigile tasuta - kui ravikindlustust pole, siis tuleb ise maksta. EL-s on olemas Euroopa ravikindlustuskaart, mis võimaldab  Euroopa Majanduspiirkonnas ning Šveitsis saada vajalikku arstiabi samadel tingimustel, kui saab vastava riigi kodanik.

Menetluskuludest rääkides on siin jäetud tähelepanuta tõsisasi, et menetluskulusid ei mõistata alati välja. Näiteks kompromissi korral. Ja mulle teadaolevalt on suurimad Eestis esitatud nõuded lõppenud just kompromissiga. Nt tsiviilasi nr 2-20-9946, kus SmartLynx kohustus tasuma  258 336 eurot (see oli põhinõue ega sisaldanud menetluskulusid). Samuti oli umbes 2 aastat tagasi mu sõbranna poolt loovutatud nõue kohtus, tegu oli samuti masshagiga, kus nõude suuruseks oli üle 100 000 euro. See lõppes ka kompromissiga. Selliseid lahendeid on veel. Sealjuures on masshagidega oluliselt rohkem tööd ja vaeva, kui väikeste nõuetega, suuremates vaidlustes võetakse reeglina ka advokaadist esindaja. Seega  on kohtuasju, kus paari hageja nõuetelt, mis on väiksed nõuded, saadakse ka menetluskulud. Samas on aga mitmeid suuri mahukaid asju, kus menetluskulusid ei saada, vaid tasutakse need hoopis ise oma esindajale.  Seetõttu julgen kahelda, et menetluskulud antud äris suur sissetuleku allikas oleks.  Samas võib välja tuua, et nt viivis läheb ka nõude esitajale ning see võib sõltuvalt asjaoludest olla summa, mis tasakaalustab võimalike esindaja kulusid või tuua raha sisse.   

Buldooza, miks sa arvad, et advokaadi huvi asjaga tegeleda on sõltuvuses summast, mis kohus menetluskuludena välja mõistab? Ma küll ei tea, mis diilid hüvitist nõudvatel firmadel advokaadibüroodega on, kuid advokaadi tulemustasu on Eestis väga haruldane asi. Lennufirmadelt hüvitist nõudvatel firmadel oleks tegelikult majanduslikult kõige kasulikum see, kui firma juhatuse liikmeks oleks õigusalase magistrikraadiga inimene, kes firmat kohtus esindaks. Sellisel juhul saaks ka menetluskulud kätte ning need jääksid firmale, mitte firmat esindavale advokaadile.

Kui aga rääkida konkreetsest artiklist, siis minu hinnangul on sellised vastuväited lennufirma poolt alatud. Juriidiliselt on need küll õiged. Kui lennufirma leiab, et neil oli hilinemiseks/tühistamiseks mõjuv põhjus, siis võib ta esitada vastavasisulised tõendid ning kui mõjuv põhjus tõesti oli, siis saab lennufirma ka võidu. Sellisel juhul pole mingit põhjust tugineda muudele kohtusse pöörduja formaalsetele rikkumistele, mille puhul on teada, et need on kõrvaldatavad. Kui lennufirma hakkab menetluses nõudma, et teine pool esitaks tõendid asjaolude kohta, mis on väga lihtsasti tõendavad (nt vahemaa Tallinna ja Istanbuli vahel), või tõlgiks dokumente, millest ise suurepäraselt aru saadakse, siis see pole sisuline vaidlus, vaid puhas survestamise taktika. Sellise taktika puhul loodetakse, et teine pool pole valmis nii palju ressurssi nendeks toiminguteks panustama ja on avatud kokkuleppele, või loobub nõudest sootuks. Ma ei nõustu selles osas absoluutselt Buldooza väitega, justkui oleks inglise keelsete dokumentide esitamine olnud hagejate viga. Ega nad hagi inglise keeles esitanud. Artiklist loetu põhjal olid osad tõendid lihtsalt inglise keeles (lennupilet ja broneeringu kinnitus). Eestis pole absoluutset põhimõtet, mille järgi peaksid kõik kohtule esitatavad dokumendid olema eesti keeles. Kui kohtunik mõistab keelt, milles tõend on esitatud, ja vastaspool võõrkeelsetele tõenditele vastu ei vaidle, siis sobib ka võõrkeelne tõend. See, kui vastaspool nõuab endale arusaadavas keeles olevate tõendite tõlkimist, ei ole tingitud mitte põhimõttest, vaid hoopis muudest ajenditest.

Uuriks ka kindlustuse kohta (tervisekindlustus, mis katab ka koroonasse haigestumise + reisitõrge). Tervisekindlustuse osas probleemi pole, aga reisitõrke pool jääb Eesti pakkujatel viletsaks. Seetõttu uuriks, kas kellelgi on kogemusi mõne rahvusvahelise pakkuja kindlustusega?  Ma küll googeldasin, kuid ei jäänud nagu midagi silma.  Suvel tegin Salva kindlustuse, siis muud polnud ja reis tuli ka nii viimasel hetkel, et ei jõudnud otsida. Nad hüvitavad reisitõrke kuni 1500 euro ulatuses, kuid see summa on liiga väike.

1. Täiesti erakordne reisiaasta oli. Käisin augustis Kreetal. Kõik :D Veebruaris pidin minema Kolumbiasse, kuid planeeritud reisi ajal toimus eksam, mis oli vaja ära teha. Aprillis pidi olema nädalavahetuse reis Viini, aga lennud tühistati. Samas see ainuke Kreeta reis oli mitmes mõttes eriline. Esiteks oli see mu esimene pakettreis. Teiseks, võtsin TUI viimase hetke pakkumise, mis maksis 300 eurot. Olin meeldivalt üllatunud, kui palju ma selle 300 euro eest sain. Hotell oli selle raha eest väga korralik 4*, tuba oli suur, rõdu oli suur, asukoht oli väga hea (otse peatänava keskel, ranna ääres). Kuna lend +  hotell maksid nii vähe, siis kokkuvõttes oli see kõige odavam nädalane reis, mis ma kunagi teinud olen. Kolmandaks, polnud  7 aasta üle paari päeva kuurortpiirkonnas veetnud. Eelnevalt olen olnud vaid Makarskas. Seda tüüpi kohad ei ole minu tavaline valik. Enne reisi sai ka vaatamisväärsuste ning muude tegevuste kohta loetud/uuritud ning selle põhjal ei tundunud Kreeta kõige huvitavam koht. Aga täitsa äge oli. Kuidagi mõnus oli sealne keskkond. 

2. Kindlaid plaane ei ole, ilmselt teen need kevade poole. Aga nagu ma ka aasta tagasi samas teemas kirjutasin, siis nr 1 sihtkoht oleks Paapua, Baliemi org. See aasta oli see mõeldamatu, ehk septembris on võimalik. Kindlasti leian suvel võimaluse minna  Šveitsi.

3. Jakarta, Port Moresby, Kilimanjaro, Amman, Kairo.

Teemaalgataja, ei maksa jõulukaunistamine, vaid sinu poolt toodud näide hinnaga 387 eurot on kallis, sest see on sviidi hind. Eks odavamad toad ole siis juba välja müüdud. Vaevalt et Jurmalas sama odav oleks kui praegu on,  kui neil oleks õnnestunud tänaseks hea täituvus saavutada. 

Grand Rose pakub näiteks 25-27.12 hinnaks 189 eurot. Tavahinnast veidi kallim, kuid täitsa ok siiski.

Minu hinnangul on meie parimad spaad  Wagenküll, Viimsi 21+ ja V-spa. Olen käinud vaid nädalavahetuseti ja maksnud 120-140 eurot öö eest (hind koos sissepääsuga spasse ja  hommikusöögiga). Enamus kohad saab enamasti siiski alla 100 eurot öö kätte. On küll kallim kui Lätis/Leedus, aga 2x kallim on selge liialdus. Kui ikka võrrelda analoogse tasemaga kohti. 

Huvitav on see, et kui ööbimist otsitakse Eesti piires, siis valitakse oma soovidele ja rahakotile vastav koht välja ja minnakse.  Ei võrdle keegi Strandi ja V spad, väites, et Srand on 2x odavam ja sama tärnide arvuga, milleks siis maksta rohkem. Sest kõik saavad aru, et need kohad pole võrreldavad. Samas kui välismaa hindadele jutt läheb, siis võrreldakse sageli kohti, mis on erinevad nagu öö ja päev. Ma saan aru, et Türgis või Kreekas on kindlasti rohkem mida teha ja ilmselt ka huvitavam ning see kaalub paljude jaoks kuskil uberikus ööbimise üles, kuid ka sellisel juhul oleks kohane võrrelda hindu Eesti viletsamapoolsete kohtadega, mitte meie parimate hotellidega. 

Osad kohad Eestis ei paku praktiliselt kunagi alesid. On kohti, kes polegi huvitatud külastajatest, kes neid vaid allahindlusega toa saamise korral külastaksid. Sest allahindluse peale tulijad ei jäta reeglina eriti raha restorani ega kuluta tasulistele spa protseduuridele. Samuti on  kohti, mille täituvus on aastaringselt optimaalne. Käisin nt suvel Wagenküllis, sõbranna soovis ühte hooldust võtta, mispeale öeldi, et sorry, kõik hooldused on 2 päeva täis broneeritud (ja seal tehakse neid alates  kell 09.30 - 22.00). Kõik toad olid ka välja müüdud. Rääkisin seal ühe teenindajaga, kes ütles, et neil on alati olnud enamus külastajatest eestlased.

 Seega ei oota kõik valget laeva. Ammugi mitte ei tasu arvata, et hotellipidajad on oma suurest rahaahnusest lolliks läinud ning jätavad enne pooled toad tühjaks, kui teevad alesid. Või et kaks korda rohkem külastajaid tähendab ligilähedaseltki kaks korda rohkem raha.

Siis sain ikka valesti aru. Kui hotell oli lahti ja turistide vastuvõtmine oli lubatud, siis pole hotellile tõesti midagi ette heita.

Hotelli tühistamise tingimused reguleerivad kliendipoolse tühistamise/mitteilmumise juhte. Kui ma nüüd õigesti aru saan, siis antud juhul klient ju bronni ei tühistanud, vaid soovis minna hotelli, mis ei saanud külastajad vastu võtta. Sellisel juhul tuleb raha kliendile siiski tagastada. Jah, hotell pole süüdi, et linn kinni pandi, kuid kui hotell ei saa teenust osutada, siis tuleb raha tagastada. Teenuse osutamise riski kannab siiski teenuse osutaja, mitte klient. Bookingu tühistamise tingimused ei puutu siin üldse asjasse.

Bookingus on ka väga negatiivset tagasisidet kuhjaga, seega ei usu, et asi saaks nii lihtne olla, et negatiivset lihtsalt ei avaldata. 

Äkki seletad lähemalt, mida tähendab et "Aberdeeni ei tohtinud minna" ja kuidas seostub see hotelliga. Ma ei saa hetkel väga aru, millest probleem üldse tekkis. On olukordi, kus hotell ei peagi raha tagastama. 

Mul on olnud ka juhus, kus hotell tagantjärele tühistas.  Oli bronnitud hotell Goas 5 ööks, aga jõudsin kohale päev hiljem, kui pidin. Broneering korrigeeriti 4 öö peale tagantjärele nii, et esimene öö tühistati. Ma ei usu, et mõni agar hotellitöötaja seda enda ajaviiteks tegi, ju seal mingi põhjus ikka oli.  Aga kui on teada, et klient oma broneeringut ei kasuta, siis pole ju üldse mingit mõtet "tühja" broneeringut õhus hoida. Samuti tundub mulle jabur, kui booking võimaldaks hinnata vaid ühte kategooriat. Et panen klienditeenindusele 1 ära, muud ei hinda. Mis siis keskmine hinne tulema peaks ja kui objektiivne see oleks?

Ma näen siin kahte võimalust. 

  1. Maksad puuduoleva summa ja ootad, mis edasi saab. Kui reisi ei toimu, siis mõistagi on sul õigus raha tagasi saada (või valida muude variantide vahel, mida sulle pakutakse, nt reisi edasilükkamine või muu sihtkoht). 

  2. Ei maksa puuduolevat summat ja taganed lepingust. Selle variandi kohta kirjutasin lähemalt siin, ei hakka kopeerima: https://trip.ee/foorum/uldfoorum/eriolukord-aga-raha-tuleb-maksta

Jätta lihtsalt viimane osa maksmata on kõige halvem asi, mida teha. Kuigi ma pole lepingutingimustega kursis, julgen siiski arvata, et sellisel juhul midagi nõuda hiljem enam ei saaks. Ja isegi kui saaks, oleks see ilmselt mõttetult keeruline. Sest kergekäeliselt ei taheta raha tagastada isegi siis,  kui seda ilmselgelt teha tuleb. 

Esimene variant on kindlasti kõige lihtsam.

Jagan dero seisukohta, Kreetal on tõesti kõik hästi. Olin seal perioodil 08.08-15.08. 

Kreeta nakatunute arvul pole Kreeka üldiste numbritega mingit erilist seost. Isolatsiooninõue Kreetat otselennuga külastajatele on lihtsalt üks järjekordne näide meie "toredast" süsteemist. 

PRM, mina käisin TUI-ga Helsingist ja mingeid viivitusi polnud. Chania lennujaamas oli koht, kus tehti koroona teste. Olen aru saanud, et sinna suunatakse juhuvaliku alusel. Ise eeldan, et valituks võib osutada ka selle põhjal, mis riike ollakse viimase 14 päeva jooksul enne Kreekasse sisenemist külastatud. 

Mul oli reisi hinnas sees mingi TUI poolne reisi ärajäämise kaitse vms. Kuna sellekohane info oli soomekeelne, mida ma ei valda, ei hakanud täpselt uurima, millega tegu. Aga kellel on TUI reis, vaadake järgi.

Ma ei julgeks väita, et üldse ei kontrollita, kui saab, siis  ikka on kontrollitud. Ja saab kindlasti siis, kui inimene täidab sadamas, lennujaamas või piiril mingi ankeedi. Näiteks mu elukaaslasele helistati politseist  juba järgmisel päeval pärast karantiinikohustus algust. Uuriti, kas ta ikka teab, et peab kodus olema ja küsiti, kas tal süüa ikka on. Tean paljusid, kes on sellise kõne saanud. Seega mulle tundub, et võimaluse piires ikka kontrollitakse. 

Kui sõita autoga läbi Euroopa, siis ilmselt mingit efektiivset kontrolli teostada ei saagi. 

Igal juhul olen arvamusel, et  nõuete järgmine peaks olema ennekõike ikka iga inimese enda kohusetunde teema. Ehk on see veidi idealistlik arvamus, aga mingit paremat toimivat alternatiivi ma ka välja mõelda ei oska. Ei poolda absoluutselt mingeid liikumist jälgivaid rakendusi vms. Kui teha mingi rakendus kohustuslikuks, peaks ühtlasi reisijale kohustuslikuks tegema ka nutitelefoni omamise ning selle igapäevase kasutamise ja endaga kaasas kandmise, kuivõrd vastasel juhul ei saaks ju efektiivset kontrolli teostada. See oleks aga minu hinnangul täielik absurd kuubis. 

Samas arvan, et karantiinikohustuse täitmine oleneb ka olukorrast. Näiteks, kui ma tulen "ohtlikust riigist" ja teen koju saabudes koroonaviiruse testi, mis osutub negatiivseks, siis ei näe ma küll karantiinis olemisel mingit mõtet (kusjuures mul just selline plaan ongi). Või kui ma sõidan ohtlikust riigist autoga ühe jutiga läbi, tehes vaid "metsapeatusi". Ka siis ei näe ma karantiinil erilist mõtet, ega koroona mingi kirp ole, mis kuskilt puu pealt külge hüppab.

Balti riikide osas pooldan kindlasti. Piiride sulgemine on  minu hinnangul meede, mis täidab oma eesmärki, ja saab olla põhjendatud vaid koosmõjus kõikide teiste meetmetega.  Alates 18. mai lähevad enamus koroona tõttu kodukontoris töötavad inimesed tagasi kontorisse tööle, avatakse lasteaiad, spaad jne. Kaubanduskeskustesse ning kohvikutesse/baaridesse/restoranidesse saame me juba praegu minna, samuti saame tarbida erinevaid teenuseid (juuksur, vms). Tean, et kõik ei torma kohe shoppama, ei pane lapsi kohe lasteaeda ega lähe spaasse ainuüksi selle pärast, et nüüd on lubatud.  Samas arvan, et absoluutne enamus ühiskonnast liigub siiski kiiresti tavapärase elukorralduse suunas. Selles valguses ei ole piiride kinni hoidmisel minu hinnangul enam mingit mõtet.

Sest muutmist pakutakse küll tasuta, kuid hinnavahe tuleb ikkagi hüvitada juhul, kui hind on tõusnud. Ning mõistagi on hinnad tõusnud, kui proovida muuta olemasolevat broneeringut. Kui niisama kodulehelt uus pilet osta, siis on hinnad madalamad. Ehk siis uuele pileti ostjale ja olemasoleva broneeringu muutjale pakutakse samale lennule erinevaid hindu. Suht alatu värk.

Kui on teada, et reis ei toimu, siis tuleb lepingust taganeda ning makstud raha tagasi küsida. Seadus reguleerib seda olukorda järgmiselt: 

§ 874. Lepingust taganemine enne reisi algust

(1) Enne reisi algust võib reisija lepingust igal ajal taganeda.

(2) Kui reisija taganeb lepingust, kaotab reisikorraldaja õiguse reisitasule. Sel juhul võib reisikorraldaja nõuda mõistlikku hüvitist.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud hüvitise suuruseks on reisitasu, millest on maha arvatud reisikorraldaja poolt kokkuhoitud kulud, samuti see, mille reisikorraldaja võib reisiteenust teisiti kasutades omandada. Sellise hüvitise suuruse võib ette näha lepingus, arvestades esimeses lauses sätestatut ja seda, kui palju aega on lepingust taganemise hetkel jäänud reisi alguseni. Reisija nõudmisel põhjendab reisikorraldaja hüvitise suurust.

(4) Reisikorraldajal ei ole õigust nõuda reisijalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud hüvitist juhul, kui reisija taganeb lepingust, sest sihtkohas või selle vahetus läheduses esinevad vältimatud ja erakorralised asjaolud, mis mõjutavad olulisel määral pakettreisi teenuste osutamist või reisijate vedu sihtkohta. Sellisel alusel pakettreisilepingust taganemise korral on tal õigus saada tagasi kõik pakettreisilepingu alusel tehtud maksed, kuid tal ei ole õigust saada täiendavat hüvitist.

(7) Reisikorraldaja teeb kõik käesoleva paragrahvi lõigete 4–6 kohaselt nõutud tagasimaksed või maksab vastavalt lõigetele 2 ja 3 tagasi kõik reisija poolt või nimel pakettreisi eest tehtud maksed, millest on maha arvatud asjaomane hüvitis. Kui reisikorraldaja peab käesoleva paragrahvi alusel tegema reisijale tagasimakse, teeb ta seda viivitamata, kuid hiljemalt 14 päeva jooksul pakettreisilepingu lõpetamisest arvates.

  (8) Vältimatud ja erakorralised asjaolud käesoleva peatüki tähenduses on asjaolud, mis ei ole sellele viitava poole kontrolli all ja mille tagajärgi ei oleks saanud vältida isegi kõigi mõistlike meetmete võtmise korral. Eelmises lauses sätestatule ei kohaldata käesoleva seaduse § 103 lõiget 2.

Seega tuleb taganemise korral raha tagasi maksta. Lisaks,  eelviidatud sätetest tarbija kahjuks kõrvale kalduv kokkulepe on tühine (VÕS § 882). See tähendab, et isegi kui lepingus on kirjas, et raha tagasi maksma ei pea, ei saa reisikorraldaja antud lepingu punktile tugineda. 

Kokkuvõttes ei näe ma küll ühtegi õiguspärast võimalust raha tagasimaksmisest keelduda. Seega minu soovitus oleks teha taganemisavaldus, kus võiks välja tuua, et lepingust taganetakse VÕS § 874 lg 1 ja lg 4 alusel ning palutakse raha tagastada. Seda siis juhul, kui on kindel soov raha tagasi saada (mitte reis edasi lükata). 

Siiski rõhutaks, et eelnev käib nende olukordade kohta, kus on teada, et reis ei toimu. Kui reis peaks toimuma näiteks juunis ja reisikorraldaja pole reisi ärajätmisest teatanud, siis ei saa eeldada, et reisi ei toimu.

ylar, ma sain Hiltonist nädal tagasi kirja, kus oli välja toodud järgnev:

Existing Reservations. All reservations – even those described as "non-cancellable" (“Advanced Purchase”) – that are scheduled for arrival before April 30, 2020, can be changed or cancelled at no charge up to 24 hours before your scheduled arrival.

Mul seoses tühistamisega järgmine kogemus, ehk kulub kellelegi see info  ära. Olid ostetud lennud 11.04.14.04 Tallinn-Viin-Tallinn, vedajaks Lauda. Paar päeva tagasi tühistati Viin-Tallinn lend. Läksin nende kodulehel oma broneeringule ja seal oli kaks nuppu: 1) kas marsruudi muutmine või 2) raha tagastamine. Mina soovisin raha tagasi. Selle käigus oli võimalik valida, kas tühistan ka Tallinn-Viin lennu või mitte, tühistasin ka selle. Koheselt tuli teade, et raha kantakse mu kontole tagasi ja see võtab 5-7 päeva aega.

Mul olid ostetud 11.04-14.04 lennud Tallinn-Viin-Tallinn. Täna Lauda tühistas Viin-Tallinn lennu. Võib eeldada, et suur tühistamiste laine on tulemas.

Sellisel juhul peaks haigestunu tõendama, et tal on kohustus oma ööbimise kulud tasuda. Selleks saab ta esitada näiteks  maja broneeringu koos selgitusega, mitu inimest majas pidid ööbima, et selgita oma kohustuse rahalist suurust. 

Palju lihtsam ja kindlam oleks aga siis, kui see inimene oleks oma osa ööbimisest juba ära tasunud, sellisel juhul saaks ta esitada ka maksekorralduse ning siis ei tohiks üldse mingit probleemi tekkida. Seega oleks riskide maandamiseks mõistlik, kui pärast ööbimise eest tasumist tasuvad kõik oma osa broneerijale ära. Ma ei näe ka mingit elulist põhjust, miks peaks teised maksjale tasuma tingimata just kohapeal, pärast reisi vms, kui on võimalik tasuda ka vahetult pärast makse tegemist broneerija poolt.

Tere! Ma oleks ka huvitatud hotellisoovitustest. Ei pea olema kõige soodsam, vaid eelkõige sooviks head asukohta ja veidi mugavust. Ilmselt tuleks piirkondadest valida siis 01. piirkond Innere Stadt? Hetkel on silma on jäänud Hilton Plaza ja Le Meridien. Ehk on kellelgi nende hotellidega kogemusi, või oskab keegi midagi muud soovitada? Vaatasin ka Intercontinentali, aga Tripadvisoris tundus olevat selle kohta ebaproportsionaalselt palju halba tagasisidet.

Ma uurisin kõhutüüfuse vaktsiini kohta arstilt enne India reisi ja arst ütles, et seda on mõtet teha siis, kui ollakse halbade sanitaartingimustega piirkonnas vähemalt kuu aega ja kauem. Kuna mu reis oli 2 nädalat, siis ei hanud tegema. Paljud ei tee seda ka seetõttu, et vaktsiini efektiivsus on madal ning immuunsus on 3 aastat. Mul on lisaks A-hepatiidile tehtud difteeria-teetanus-läkaköha kompleksvaktsiin. See tuleks Aasias reisides kasuks.