FD62

Uus kasutaja, liitus Tripiga 5 aastat tagasi

71 meeldimist
0 postitust
83 kommentaari
Viimased kommentaarid

Testid näitavad suht suvalisi tulemusi.  Elon Musk tegi mingi aeg tagasi ühel päeval neli testi ja sai kaks positiivset ja kaks negatiivset. Ta haige ei olnud, oli vaja lihtsalt mingi reisi jaoks. 

Kui tuleb kindlasti kuhugi pääseda siis tasub järjest mitu testi teha. Mõni ikka sobib ja see andke siis käiku.

Teine mägedega seotud vahejuhtum oli Argentiina Andides. Siis oli ka rendiauto, Hertzist võetud säästuvariant. . Olime Saltas, vaatasime maakaarti ja selline koht nagu San Antonio de los Cobres tundus olevat parasjagu nii kaugel et korra vaatamas käia ja õhtuks hotelli tagasi. Midagi olulist peale rahakoti kaasa võtma ei hakanud sest seal on korralikud asfaltteed ja ca 200 km oli vist edasi-tagasi. 

Kui sõitma hakkasime siis mäed hakkasid mu üllatuseks aina kõrgemaks minema ja ilm külmemaks. Kõige kõrgem kuru sel teel oli ca 4200 m Tegime veel foto ja irvitasime ,et inimesed valmistuvad 4000 m mäetipu vallutamiseks, ostavad varustust ja me sõidame suvalise poekäruga nagu muuseas üle. Mul olie ainult teksad, t-särk ja rannaplätud jalas. 

Autos oli sellegipoolest soe ja San Antonio esimene hotell, kohe Salta poolt sisse tulla, oli väga hea köögiga. Ma tellisin eesti ühepajatoidu sarnase asja, laama lihaga tehtud ja see oli nii suussulav et närida polnud seal midagi. Vahepeal tuli korralik paduvihm ja kolises pikalt söögimaja katusel. 

Kohapealsed teed enam niiväga asfalt polnud, pigem midagi märja rannaliiva taolist.  Vaatasime edasi sõites natuke ringi ja ühest kohast jooksis mägedest noor oja alla ja üle tee. Mina roolis ei olnud ja reisikaaslane otsustas millegipärast sealt pikemalt mõtlemata läbi sõita. Oja oli tee tegelikult nii ära õõnestanud, et pisike auto jäi kohe kõhu peale kinni. Mõne minutiga hakkas oja millekski jõesarnaseks muutuma sest see äsjane paduvihm voolas sinna kus on madalam. Igasugust rusu ja sodi tuli ka kaasa ja lisaks otsustas ilm ca  10 kraadi külmemaks minna ja lumelörtsil lasta sadada. 

Auto mootor oli juba välja surnud, sest see jäi vee alla ja üks külg oli poole ukseni liivas. Mõtlesime  et peaks vist rahakotid ja dokumendid võtma ning jalga laskma sest seda on ennegi juhtunud et rusuvoolud autosid teelt kuristikku on paisanud. Aga kuidagi ei tahtnud sellises riietuses õue minna, maa oli ümberringi valge. Siis leidis vesi natuke teise tee, hakkas voolama auto eest ja tundus, et väga kiire õueminekuga ikka pole. 

Mõnekümne minuti pärast seevastu jälle oli kiire - üks veoauto tuli ,pärismaalane roolis.  Ma vehkisin ta seisma ja tegin kaupa, et meid välja tõmmataks. Tross oli tal endal olemas, panime selle sõiduauto puksiirkonksu kinni. No ma olen indiaanlasi ikka intelligentinimesteks pidanud aga see autojuht lasi lihtsalt siduripedaali lahti ja vajutas gaasi. Ei mingit trossi ettevaatlikku pinguletõmbamist ega meelitamist. Muidugi tõmbas konksu koos suure plekitükiga auto küljest ära.  Ma ütlesin et aitäh ja rohkem pole vaja. Veoauto sõitis edasi aga ilmselt oli juht kellelegi helistanud sest varsti tulid politseinikud dziibiga. 

Politseinikud kratsisid ka kukalt , alguses tahtsid  dziibiga tõmmata aga polnud köit ja kui ka oleks olnud polnud enam kohta kuhu seda kinnitada.  Siis arvati, et kõige õigem on kaevata labidatega ja sellepeale tuli veel teine politseiauto koos labidatega. Polnud enam viisakas end autos soojendada , kaevasin samuti et sooja saada. Riietus oli meil küll kõvasti dissonantsis  - minu t-särk ja plätud nende parkade ja soojade kummikute vastu. Lisaks olid nad minuga võrreldes ikka kõvad kaevajad. Ma viskasin 10-15 labidatäit ja lõõtsutasin käed põlvedel, nad loopisid nagu noored buldooserid. See San Antonio on samuti päris kõrgel , üle 3700 m ja muarust polnud sealses õhus üldse hapnikku. 

Rusuvool oli ka muidugi endast parima andnud ja lisaks hakkas kell kukkuma ja politsei tööpäev läbi saama. Viimases hädas otsustati protsessi mehhaniseerida, seda juhendas juba San Antonio linnapea isiklikult (andis visiitkaarti) kes ekskavaatori ees kõndides kohale saabus. Ekskavaatorijuht oli ka kohalik äss, esimese kopatäiega tõmbas autol rehvi ribadeks. Maamuna ei tahtnud autot kuidagi kätte anda ja lõpuks löödi lihtsalt kopp serva alla ja kangutati välja nagu kuusekänd. Enam polnud vahet. 

See sai  ka selgeks et miks kõigil nii kiire oli. Mingi karneval oli kohe-kohe algamas, mägedest  laskus juba lõunast saadik indiaanlasi, politseinikud olid ka vahepeal jõudnud näod sinise ja punase pastaga ära mökerdada ja laulsid koleda häälega ning minuarust olid nad kõik pilves. Sellepärast jõudsidki kaevata,, et pistsid taskust rohelisi koka ? -lehti suhu, mälusid pidevalt ja andsid labidale valu. 

Karneval iseenesest oleks vast päris huvitav olnud kui poleks nii ilgelt  külm olnud. Kui öömaja hakkasime otsima oli kõik juba peole läinud, luuad seisid uste ees ja vähesed hotellid -hostelid oli lõpuni välja müüdud. Lõpuks tegi USA 100-dollariline imet, ühes ülerahvastatud hostelis oli "imekombel" vaba tuba ja omanik, erusõjaväelasest major, lubas isiklikult meile õhtusöögi valmistada. Tegi täpselt selle sama ühepajatoidu sarnase asja mis esimeses hotellis oli aga minu hammas seal ühelegi lihatükile peale ei hakanud. Ja ma polnud ainuke.. Need olid pöidlaotsa suurused tükid, ühte mälusin oma kümme minutit ja ei hakanud kuskilt servast murenema. Lõpuks peitsin pihku ära, tänasin viisakalt ja kaebasin et rõvekülm on, polegi söögiisu ja ma lähen tuppa. 

Ei saa aru, et mismoodi saab ühestsamast loomast nii erinevaid asju teha. 

Järgmine hommik viis major meid Saltasse tagasi ja Hertz andis õnneks sealt uue auto. Pärast kui keegi kamikaze oli käinud mägedesse jäänud autot ära toomas tahtis Hertz mu krediitkaartilt üüratu summa broneerida. Tegelikkus jõudis  neile ka kohale. Mul polnud õnneks sellist limiitigi. 

Hiljaaegu lugesin, et Hertz  olevat koroonakriis ajal vist pankrotti läinud ja süda on nüüd natuke rahulikumaks jäänud.

Mul on, lauskmaainimene nagu ma olen, olnud probleeme mägedes. Pole osanud arvestada, et ilm võib väga kiiresti muutuda. 

Ükskord olime Austrias, kohanime ei mäleta, mingine küla Innsbruki lähedal. Idülliline vaatepilt  - alpiaas suvel, lonkisime niisama ringi, tegime fotosid ja vaatasime mäestikku. Mäetippudel hakkasid 

õhtupoole pilved tekkima, mingit kauget kõminat oli kuulda ja üldse oli romantiline suveõhtu. Korraga vaatasin, et piki orgu tuleb mingi valge sein lähemale. Natuke tähelepanelikumalt vaadates - rahetorm! Hüppasime autosse, õnneks oli see kohe kõrval ja ma muljusin gaasipedaali. Isegi katust ei jõudnud peale tõmmata (autorendist võetud kabriolett). 

Esimese kilomeetri vaatasin ühe silmaga teed ja teisega tahavaatepeeglit ja selgelt näha, et ei jõua eest ära. Ühtegi metsatukka ka ei paistnud kuhu varjule tõmmata. Siis sain mahti korraks pilgu armatuurile heita ja rsk, käsipidur peal! Lõin selle maha ja vahemaa valge seinaga hakkas suurenema. 

Hoogu maha võtma sellepärast veel ei hakanud sest rahe saab tulla otse kuid autoga peab mägiteedel keerutama. Ühes kohas tuli tunnel, sõitsime sealt läbi ja teisel pool mäeahelikku oli hoopis teine maailm. Päikepaiste ja linnulaul. Sellegipoolest sõitsin ühe hooga peaaegu Saksamaa piirini välja, esimesse tanklasse sealse varikatuse alla. 

Üks õllet luristav taat tuli põgenikke vaatama ja ütles, et mul on nii uus auto, ärgu ma selle katuse alt praegult välja sõitkugi. Näitas mäetippude poole ja ütles, et näed jah? Siia see  vist täna ei jõua aga eelmisel nädalal oli Kitzbügelis (see kohanimi jäi millegipärast meelde ) rahe kõik autod nii mõlki tagunud et kindlustusseltsil langesid käed jõuetult rüppe. 

Ei ma ei näinud  seal  mäetippudel midagi...

Minu kogemused Soome piirivalvega on senimaani head. Riiki pääsemiseks ehk antud juhul siis transiittsoonist väljasaamiseks ei pea tingimata olema Soome kodanik ega sealse alalise elukohaga. Seal on palju erandeid, alates tööleminemisest ja lõpetades pruudi külastamisega. 

Kui õigesti mäletan, pole riiki lubamise tingimuste nimekiri lõplik, need mis kodulehel kirjas, on vaid näidised et inimesed orienteeruda oskaksid. Piirivalvur võib iseseisvalt otsustada et kas see inimene sel ajahetkel lubada edası või mitte. Seepärast ei annagi keegi mingeid lubadusi ette ja telefoni või e-maili teel. 

Kui piiriületamiseks läheb siis tuleb lihtsalt usutavalt seletada, et mis asjus.  Piirivalvuri otsustusvõimet illustreerib eilne näide ühe tuttavaga kes tuli laevaga Helsinkisse. näitas oma passi ja koroonatesti ette ja küsiti ainult et tulid tööle või ja viibati et mine siis. Tegelikult oleks lõvipildiga tõendit ka vaja et "varustuskindluse jaoks oluline isik" aga piirivalvur võib ka ilma paberita hinnata, et kui ta juba sellisel ajal tuli siis järelikult asja pärast. 

Pealegi, kui need kohvrid ka edasi saatmata jäävad ei  juhtu tõenäoliselt midagi katastroofilist. Isegi niimoodi Peterburist Bakuusse lennanud et alles Pulkovo lennujaamas avastasin et kohvrid ununesid Eestisse. Enamust sellest mis seal sees on saab ka sihtkohas osta ja kui ei saa siis järelikult polnud väga vajagi.

Mu tutvusringkonnas on samuti inimesi kes on haiguse läbi põdenud ja ei vaagugi hinge. Võib-olla ma ise ka kunagi enne kui koroonateema üldse ajakirjandusse jõudis. 

Selline paar päeva kerget palavikku ja kehvapoolne olek. 

Vaktsineerimisega samaväärse tulemuse annab antikehade test ja seda on vähemalt Venemaa suunal praktiseeritud.

Pole ju Valgevenes mingit massilist suremist. Maske olen ma ainult valitsuse nuiameestel näinud.

Koroonaviirus on meie esiisadelegi ammu teada. Just eile koukisin tuttava juures riiulist kuskil 1970-ndatel välja antud "Loomakasvataja käsiraamatu" ja ei midagi uut. Vasikad on köhinud ja läkastanud eluaeg ja see on inimestelegi külge hakanud. Enamik ei märkagi ja peab tavaliseks tatitõveks. 

Lihtsalt aeg-ajalt tekivad arusaamatud hüsteeriad ja neid püütakse aktivistide poolt jõudumööda võimendada.  Listeeriat mäletate :) Kast õlut vahele, et täna on Rimi kalaletis miljon korda rohkem listeeriabakteried kul hüsteeria kõrgpunktis ja kõigil on savi. 

Mingid erinevad linnugripid (loetagu kokku palju inimesi samal päeval tavalisse tuberkoloosi suri kui Vietanamis keegi linnugrippi olla koolnud), seakatk, hullulehmatõbi jne. 

Kes tahab see mängib kaasa aga ma ei viitsi. Reisimist nad üldjuhul ei sega sest alati saab oma plaanid ärireisiks või mingiks kaubaveoks vormistada.

Tallink ja Viking Line ei saagi mingit seisukohta võtta sest üle piiri pääsemise küsimuse otsustab konkreetselt see piirivalvur kelle ette satutakse. 

Selles juhendis on kindlad juhtumid kus inimene tuleb üle piiri riiki lasta - näiteks Soome kodanik või seal elukohta omav isik tahab koju pöörduda. 

Lennukiga transiidi kohta on samuti üsna kindlas kõneviisis kirjutatud, et reisimine ilma lennujaama transiittsoonist väljumata on lubatud. Transiittsoonist tohib välja minna siis kul lendude vaheaeg on üle mõistuse pikk ja sel jutul lähedalasuvasse hotelli. Seda otsustab jälle konkreetne ametnik ja edasilennupiletid, hotelli broneering jms teevad ta elu lihtsamaks. 

Eraldi jaotus on "muud juhtumid" ja see nimekiri ei ole lõplik. Paluks tähelepanu pöörata, et sinna on kirjutatud NÄITEKS ja siis edasi nimekiri et matustele minek , suvilat vaja hooldada jne. Muu juhtum võib olla vabalt ka minek Helsinki sadamast Vantaa lennujaama ja kas seda tohib teha otsustab piirivalvur. Selle kohta on juhendis terve eraldi lõik, et piirivalve mingeid eelotsuseid ei anna ja alati tehakse otsus ad hoc ning hetkeolusid silmas pidades. 

Return on tagasipöördumine kodumaale ja see eraldi humanitaarküsimus. Soome on epideemia algusest saadi lubanud oma territooriumi kasutada kodumaale naasmiseks. Kevadel näiteks polnud mingit probleemi sõita Stockholmist Turku ja sealt kasvõi jalgrattaga läbi Uusimaa blokaadi Helsinki sadamasse. Poola seevastu tagasipöördumist ei lubanud või tegi selle nii keeruliseks et lihtsam oli päästelaev Baltikumi ja Saksamaa vahel käima panna. Saivad  selle eest ka  inimõiguslaste käest koslepi ja nüüd vist lubavad? 

Kui returniga proovida üle piiri Soome pääseda siis tõenäoliselt küsitakse sihtkohariigis välja antud passi, sealset juhiluba vms. 

Ma üle Eesti-Soome piiri lausa igapäevaselt ei sõida aga niipalju kui olen sõitnud pole ühtegi autot küll laeva tagasi pekstud. Jalgsireisijaid ei tea. Ehk siis muarust on reeglite tõlgendamine piirivalve poole senimaani üsna vaba olnud. Kui aga niimoodi piirivalvuri suvast mingi Lõuna-Ameerika reisi toimumine peaks sõltuma kasutaks ise pigem lennukit ja transiittsooni.

Praegult on täielik piirikontroll ja kõikide passid/ID-kaartid tõmmatakse riiki sisenedes läbi masinlugeja. Minumeelest näeb piirivalvur seal olemasolevat infot (millal viimati piir ületatud, kas on poest õlut varastanud jms ). Enne passi tagastamist olen tähele pannud, et toksitakse midagi näpuga ekraanil ehk siis märge lisaks et tuli üle piiri või saadeti koroonakahtlasena tagasi. See peaks ikka online kõigil näha olema.

Ei ole tasuta, keegi maksab selle eest. Kasvõi riik või KOV. Kui niimoodi, liivaneegri kombel teha siis see ongi minu silmis asjatu bürokraatia. Kindlustusseltsi kaudu ja sümboolset summat makstes on kordades lihtsam, ei pea ei Soomest elama ega töötama. 

Puutumust Malta teemaga on niipalju, et lihtsalt lambist väita et 1400 EUR palk on väike ja asjal  pole mõtet on lühinägelik. Tuleks pilk peale visata lisaväärtustele ning võib ka veel väiksema palgaga jumet olla. 

Ärge muretsege selle pärast mida teie riigi heaks saate teha, vaadake eelkõige mis riigil teile anda on.

Sigala on välja toonud teooria millele lisaks mõned praktikas läbi proovitud märkused:

- 9000 EUR aastatulu pole vajalik mitte unistuste vanaduspõlve kindlustamiseks vaid haigekassakaarti saamiseks. Selle võib ka mingi sotsiaalabi korras hankida kuid minuarust oleks see liigne bürokraatia. 

-tööpension ongi see millega saab kogusummat korrigeerida. Selle kogumiseks ei pea resident olema ega füüsiliselt Soomes viibima. Kindlustusmakseid maksab ettevõte mille igaūks võib endale ise teha. Kui ei viitsi või ei oska siis saab  1-1,5 tuhande EUR eest osta. 

-Soome minimaalpensioni saamiseks peab kolm aastat sealses elanikeregistri olema. Jällegi , tegelikku elukohta keegi ei kontrolli. Samuti ei kontrollita seda et  kas pensioni saaja elab tegelikult Soomes või mitte. Kontrollijatel on muudki teha. Kui koroonahüsteeria harjal kõigile kiibid naha alla pannakse siis võib-olla kuid nii pikalt pole vaja ette mõelda.

Buldooza, kas Allianzi paketil on kindel aastamaks mis kehtib elupäevade lõpuni või vaadatakse seda regulaarselt üle ja eriti põduratel korrutatakse järgmiseks perioodiks korraliku koefitsiendiga? 

Ma olen neisse erakindlustusseltsidesse skeptiliselt suhtunud sest minuteada uuritakse ja küsitletakse enne lepingu sõlmimist korralikult ja kui juba on mingi haigus siis seda ei korvata. Ja analoogselt liikluskindlustusele - kui ikka iga kuu avarii teha siis läheb kindlustusmakse suuremaks. 

Riiklikul kindlustusel selliseid nüansse pole ja boonusena saab ka mingi pensioni kui enne ära ei sure. Eesti on kallis, ma viisin oma maksud Soome ja nii 125 EUR kuus on viisakas maksta et ravikindlustus ja pension olemas oleks. Rohkem võib ka alati panustada kuid see mõjub siis vaid pensionile. Vähem samuti, esimesel aastal deklareerisin aastatuluks 9000 EUR mida Soomes peeti nii väikeseks summaks et tulumaks oli sümboolne ning Eesti mõistes sotsiaalmaks kas 67 või 76 EUR kuus. Kui aastate kaupa nii teha hakkab maksuamet lõpuks uurima, et millest sa üldse ära elad. 

Maltal võiks ka neid aspekte uurida ja kasvõi juba selleks et tuleviku tulusid prognoosida. Sellesama Soome näitel tuleb kolm aastat võõrleegionis teenida et omale rahvapension kindlustada mis hetkel kuskil 600-700 EUR kuus on . Siinmail elamiseks vähe kuid mõnel palmisaarel lösutades päris korralik rull. 

Tööd rabades miljardäriks saada pole ma üldse plaani võtnudki :)

Riigimaa oksjonitel pole hüpoteeke ja pole nad üldjuhul midagi ülemäära atraktiivsed  ka olnud. Kui siis ainult siseringi jorssidele ja Luua Villu sai selle eest trellid. Ja-jah, mul on ka üks taoliselt saadud maatükk mis hetkel  eriti ei põle :) 

Vat pole Lõuna-Euroopas haigemajja sattunud. EL kaart kehtib ikka riiklikes meditsiiniasutustes ja võib vabalt olla et mõnes riigis võib sellseid ühe käe näppudel üles lugeda. Ülejäänud on kõik erahaiglad või -praksised. Soomes on sarnaselt niimoodi et kui minna EL kaartiga riigi polikliinikusse siis võib julgelt pool päeva koos 50 neegriga seal elavas järjekorras passida. Erakliinikutes see kaart ei kehti, tuleb maksta täisraha ja siis hiljem korvatakse mingine osa kui on viitsimist avaldus esitada. Jutule aga saab kohe. 

Küll aga lapiti üks tuttav soomlane hiljaaegu Hispaanias suht nullist kokku pärast seda kui ta jalgrattaga mägedes risu pani ja lennutati Turku haiglasse kus juba helgemad pead jätkasid. Mingit eraldi kindlustust peale EL-kaarti polnudki. 

EL-kaarti mõte ongi igasugused tõsisemad asjad kui hambaravi või günekoloogi külastamine. Vaatasin ka Ergo ravikindlustust: no minu pilgu jaoks on need summad seal ikka äärmiselt väikesed. Kõige kallimas paketis haiglaravi ainult 10 000 EUR ?

Need 2010 a Kristiine elamumaad alla 50 EUR/ruut  olid rämedate hüpoteekidega  mis 2007-2008 rikastumisbuumis kokku olid laenatud. Ei ole eriti hea investeering. Mitte et see kuidagi teemasse puutuks.

1400 EUR palgaga poole kohaga tööd tehes elaks ma vist terves euroliidus lahedalt ära sest enamvähem kõik on juba olemas. Sarnaselt Soome pensionärile:) 

Eks see oleneb ka nõudmistest et kas eluaset on vaja peaväljaku äärde või kõlbab rabaservas samuti. Mõlemil on oma eelised ja puudused. Jne. 

Malta tervisekindlustusega ma kursis ei ole. Üleüldiselt on hea teha Eestis EL rahvusvaheline kaart kasvõi mingi juriidilise keha abil miinímumpalgalt ja see kehtib siis tervel suurel kodumaal. Või Soomes, sest Eesti sotsiaalmaks on muarust ikka üle mõistuse kõrge.

No ei tea. Mulle on Austriast tulnud (munitsipaal?) politseilt parkimistrahvi teade. Tuli täiesti tavapostiga postkasti ja saksa keeles. Aadress oli õige, nimi kapitaalselt valesti kirjutatud. Sixt- i autoga Viinis valesti pargitud? Ma olen seal selliselt firmalt rentinud küll kuid mitte niisugust autot ja sel kuupäeval polnud üldse Austriaski. Ilmselt mingi Sixti arvutiprogrammi viga. Ma lugesin läbi ja kukutasin paberipurustajasse. 

Näiteks Läti saadab Eestisse suht korralikke eestikeelseid trahviteateid ja fototki pole paljuks peetud lisada. Samuti Eesti pool Soome  - kahes keeles ja maksetähtaeg on tundavalt pikem kui eesti elanikule. Niisugused olen ma alati ära maksnud. 

Aga mingi italjaanode omakeelne soperdis?? Eino kust ma tean kas selle on saatnud ametiasutus või on mingi tüüp tee ääres fotosid klõpsinud ja otsib lolle. Või tahab rendifirma omale mustalt teha? Jääb maksmata.

Küsimus oli ikka Soome elanikul ja ei loe mitte päritolu vaid alaline elukoht. 

No üldiselt saab end alati mingi erandi alla mahutada. Perekondlik sündmus käib küll kui seda kuidagi tõestada saab. Või broneeri hambaarstile aeg, läheb tervishoiuteenuste saamisena kirja. Pärast valeta arstile et jäid laevast maha. 

Minumeelest eesti numbriga autosid  praktikas Eesti piiril ei kontrollitagi ja kui mõne sellise kätte saad on ka suureks abiks.

Ma eeldan et teemaalgatajal on vaja tulla ja tal ikka mingid sanitaaralased teadmised on ning neid ka rakendab:)

Minuarust on Soome pääsemine ülemüstifitseeritud. Minult pole sel sügisel kordagi mingeid lisapabereid nõutud ja sama ka kõigi Soomes tööl käivate tuttavate puhul. On piisanud kui öelda et tööreis, pass või ID-kaart tõmmatakse läbi masinlugeja ja head teed. 

Võib-olla māngib mingit rolli, et tulek on alati oma autoga olnud. Võimalik et ainult tekipiletiga sõitvaid märsilohistajaid piinatakse sest väga uskumatut kaadrit võib seal kohata. 

Transiit on alati lubatud olnud ja seda ka Helsinkist Turku teise laeva peale. Kevadel rootsi töömehed teisiti Eestisse ei saanudki kui sõitsid laevaga Turku või Naantalisse, näitasid Helsinki-Tallinna pileti ette ja lubati transiidina läbi riigi sõita. Kaasa arvatud vahepeal suletud Uusimaa. 

Kui teemaalgataja tahab fiktiivset töölepingut teha siis soome poole sellesse kaasamine on lollus. Kirjutab ise mingi suvalise firma nimel valmis ja kui vahele jääb saab ainuisikuliselt sõimata. Milleks on sinna vaja soomlasi sisse mässida?

Ma üksaasta, umbes 2018, vaatasin et jaanipäeva ajal on pikemalt vaba ja võiks käia põhja pool polaarpäeva vaatamas. Ise sõita ei viitsi ja auto saadaks rongiga. Tookord oli küll nii et viimane väljumine oli 15. juuni ja   

ei hakanudki teemat arendama. Pealegi pole see oluline kui teemaalgataja hoopis jõuluvana juurde tahab minna. 

Ega Soome piir siis umbselt kinni pole ja pealegi muutub olukord iga nädalaga. Praeguse seisuga on piirikontroll , kõik passid tõmmataks läbi masina kuid keegi ei kontrolli et kas minnakse tööle nagu öeldud või Lapimaale kala püüdma.

Auto rongiga Põhja-Soome viimine on soome raudtee vr.fi lehel alajaotus "matkaan autojunalla" ja üldiselt alati üsna kallis olnud.

Ma panin detsembri alguses suvalised kuupäevad Helsinkist Rovaniemisse ja 2 inimest + auto edasi-tagasi tuli 532 EUR. Jõulude paiku on ilmselt kallim. Täna ei saa veel nii pikalt ette osta. 

Mõned tuttavad on seal  niimoodi käinud ja talvel olevat autorongil isegi mingi mõte sees sest ca 2000 km kuskil pimedas max 80 km/t sõita pole ka huvitav. Suvel need rongid vist ei käigi sest kõik sõidavad   soojal ja valgel ajal autoga ise.

Raivo, kas nõuete aegumised ja menetlustähtajad on sellepärast seaduseraamatus, et juristidel oli igav ja mõtlesid igasugust sürri välja? Ei ole, need on seal sellepärast et igasugusel võlgnevustel, trahvidel ja muudel karistustel on mõistlik aeg kus asjaga ühele poole peab saama. Isegi tapmine aegub mingi tähtaja jooksul kui pole süüdlast kätte saadud või veel hullem, isegi mitte viitsitud otsida. 

Sellist  kiirteetrahvi ei oska küll muud moodi kommenteerida et kui härra Conte (või kes seal parasjagu pukis on) sulased on järgmisel korral paberite liigutamisega natuke nobedamad. Siis on ehk ka lootust raha saada.

Ahju see paber. 

Igasuguseid vaided pole tarvis esitada muidu reeded et oled teate kätte saanud jms. 

Kui rendiautoga sõideti siis reeglina käib niimoodi, et trahv saadetakse rendifirmale ja see saadab edasi rentnikule ning võtab selle raha krediitkaartilt maha. 

Mulle on mitu kiiruskaamera trahvi niimoodi tulnud - rendifirma saadab e-mailile trahviteate, foto on ka juures olnud ja teatab, et me võtame nüüd krediitkaartilt raha. Ma olen vastanud OK, aga eks nad võtaks ka ilma selle vastuseta. 

Maksimum kuu aja jooksul on tehingud käinud ja see ongi mõistlik aeg. 

Ükskord tuli otse Viini politseist parkimistrahv ja sellise kuupäeva eest kus ma pole Austrias olnudki. Ilmselt oli keegi valesti parkinud, autorendifirmast (Sixt seekord) küsiti andmeid ja need andsid vale inimese kontakti. Ma viskasin selle trahvinõude ilma mingeid vaideid ega küsimusi esitama minema ja rohkem pole keegi huvi tundnud.

uuuuuuuu, jalgrattakuller ei saa CMR-i. See on autovedude jaoks ja Soome kalevipoegade seas koduskäimiseks ammu tuntud teema. Keegi ei kavatsenudki juba algusest peale koduarestis istuda.

Piirid pole kunagi umbselt kinni olnudki. Võta kaubik, kirjuta omale CMR kaubaveo saateleht ja põruta ringi niipalju kui tahad. Vii näiteks karp kummikindaid Portugali. Keegi ei keela. 

Ma teemat väga üksikasjalikult ei lugenud aga kas teemaalgatajal oli plaanis ka laps kaasa võtta? See muuda natuke asja. Milles nüüd laps süüdi on kui vanemal zajoob pähe lõi?

Eks seal Nairobis ja Malmös see asi natuke linnaosade kaupa varieerub tõesti:) 

Rootsi soovitus oli pigem selles plaanis, et Euroopa riik, Eestile üsna lähedal ja mingeid olulisi piiranguid seoses viirusega pole. Mõeldav tagavaravariant juhuks kui Eesti piirini ei pääse.  Kui aga õnnestub vähemalt piiripostini läbi murda siis eestlasele keegi Eestisse tulekut keelata ei saa ehk "piiri lukku panna" 

Mismoodi piirini pääseb on iseküsimus. Läti suunast soovitataks praegultki sõita piirini ja jala üle minna. Venemaa on riiki sisenemise kinni pannud v.a. mõned erandid kinni pannud kuid Venemaalt lahkumine pole keelatud. Helsingi ja Tallinna vahel sõidab laev ja kuni kaubavedu veel toimub jääbki sõitma. Rootsi ja Saksamaale sõidavad samuti laevad ja üleüldiselt ei keela keegi ka jahiga tulla. Mereriigil on mõned eelised:)