FD62

Uus kasutaja, liitus Tripiga 3 aastat tagasi
33 meeldimist
0 postitust / 42 kommentaari
0 (0%) külastatud sihtkohta:
Viimased kommentaarid

Seaduse järgi on vaja rahvusvahelist juhiluba ja minul see oli olemas (maksab ARK-s  26 EUR ja tehakse ootetööna valmis) 

Küll aga ei võtnud seda kordagi kotist välja, sest ei autot rentides  ega umbes 20-30 korral kui politsei juhiluba kontrollis ei tahtnud seda keegi näha. Ka mitte siis kui noriti tulekustuti ja esmaabikarbi kallal. 
Mis aga ei tähenda, et keegi ei võiks küsida. 

Tea, kas aastavahetus (eesti mõistes jõulud+uusaasta ) neis  linnades üldse kõige parem mõte on. 

Üldiselt on õigeusu jõulud pärast aastavahetust ja niimoodi saab ka muidugi teha, et eesti jõulud Eestis , aastavahetus ja vene jõulud seal. 
Ma olen Kiievis niimoodi mõnel aastavahetusel olnud... president Poro ajal oli üksaasta ikka väga nutune, sest isegi saluuti ei lastud.  See oli siis mingi solidaarsusavaldus nelle kes rindel on ja pidutseda ei saa. 

Talvel on seal üsna külm, pime, niiske ja porine. Kui üldse midagi vaadata siis jõuluaegseid kirikuid ja nagu viktor54 enne mainis - piisab paarist päevast. Kui üks päev mõõda Petšorskaja kloostrit kolada on pärast jalad nagu pakud, teine-kolmas peatänaval+külgnevad rajoonid ja ongi kõik. Dnepri vasakule kaldale pole mõtet minnagi. Seal pole midagi. 

Odavaid öömajasid leiab ka  kesklinnast , nii 16 EUR öö on isegi silma hakanud. Tavaliselt mingid korterid, mida ettevõtlik juut bookingus välja üürib. 
Päris kindlasti ei tasu võtta tundmatu nimega neljatärnihotelli. See on enamasti mingi maja alumine korrus mille kohalikud on hotelliks muutnud ja omaalgatuslikult neli tärni omistanud. Hind on 100-150 EUR õõ kuid täiesti võimalik, et olete seal ainus külastaja. Podol Plaza ja Bontiak tulevad niisugustest kohe meelde. Headest arvustustest ei tohiks end eksitada lasta - neid kirjutavad omad nagu ka kohalike söögikohtade jms kohta. 
Tuntumatest oli Ibis üsna elatav , kuskil 60-70 EUR öö ja umbes selline hinnaga oli viimati ka kohe Iseseisvusväljaku (Maidani) kõrval asuv Dnipro. Ega neiski midagi vapustavat pole kuid pigem 60 EUR eest Ibis kui 160 eest noname neljatärnine. 
Kui meri põlvini lasta, siis Intercontinental on suht heas rajoonis, 250 EUR öö kuid see on siis vaid väike osa kogukulust. 

Aastavahetuse Minski kohta ei oska midagi arvata. 

Vaidluse konks on ilmselt Inforegistri andmebaasi kasutamine. Minu kogemuste põhjal on see portaal täielik BS. 

Lihtsalt huvi pärast küsin, et järgmisel korral valmis olla: kuskohal need check-in turvavestlused toimuvad? Sellel reisil mida kirjeldasin tehti check- in Tallinnas kuni lõpp-punktini ja anti kolm piletit kohe kätte. Aega oli laialt ja see lõunane Finnairi ettevedamispropeller jäi veel hiljaks ja sellepärast hilines ka Helsinkisse jõudmine. Helsinkis polnudki mingit check-ini ja miks peakski kui pilet olemas on. Passi korraks vaadati ja turvakontrollli ei mäleta. Kui oli siis jooksin sealt läbi. 


Tagasi lendasin Buenos Airesest New Yorki. Täpselt sama lennujaam ja terminal ja USAsse sisenemise protseduur. BA-s vormistas American Airlines check-in lett taaskord korraga kolm piletit, ka Finnairi omad ja rohkem polnud registreerimislettidesse asja. 

Mitte kuskil ei näinud plekkmantlites mehi kes vestelda oleks tahtnud ja üleüldse ei tahtnud lennujaamades ükski ametiisik minuga rääkida. 
Mismoodi selline turvavestlus üldse välja näeb? Kui terve lennukitäie rahvaga hakataks check-innis isiklikel teemadel heietama ei väljuks see lennuk mitte õigel ajal vaid kõige varemalt järgmisel päeval. 

Ma omakorda imestan, et mis ristküsitlusid seal toimuvad? 

Ma läksin üldise vooluga kaasa, lennukist tulles ongi kohe hakatuseks need .... iseteeninduskioskid, nagu siit nüüd täpset terminit lugesin:) . Võimalik, et neist saab mööda minna kuid enamik inimesi läks sinna. Pilt, mis seal ette tuleb on , juhul kui muidugi õigesti mäletan, on samasugune  nagu ESTA viisat taotledes. Täpselt samad küsimused ja samas järjekorras. Mul oli ESTA prinditult kaasas , võtsin selle mapi vahelt ja kirjutasin täht-tähelt samad vastused automaati. Lõpetuseks tehti vist foto. 
Siis vaatasin, et kus letis kõige lühem järjekord on ja võtsin sappa. Kui minu kord tuli siis andsin passi, ESTA viisa prinditult, lennukis täidetud migratsioonikaarti, selle paberi, mis iseteeninduskiosk välja printis ja jätkulennu pileti. Pilet oli kõige pealmine, koputasin küünega uue linna nimetusele ja ütlesin "transiit". Oligi kogu vestlus. Migratsioonikaart visati peale vaatamata mingisse suurde kasti, ülejäänud asju loeti ja võrreldi millegagi arvutis. Võib-olla öeldi lõpetuseks "Welcome" aga võib-olla ka mitte . Ega ma Usa-sse tulnud. 
Täpselt samamoodi tuli esmakordselt Usasse reisikaaslane, kes samal ajal teises järjekorras seisis. 

Täiesti võimalik, et kuskil oli eraldi järjekord esmakordselt tulnutele ja oleks pidanud hoopis sinna minnena. Võimalik ka, et küsimusi oleks rohkem esitatud kui oleks selles automaadis märkinud mingid muud andmed kui ESTA viisa taotluses. 

Ma tegin tol korral samuti Finnairi säästuka. Otsisin vanad piletid arvutist välja ja mul oli lendude vahe JFK lennujaamas 6 tundi. Seda oli ikka üle mõistuse palju. Sai terminali restoranis kaks korda söömas käidud ja vahepeal magatud ja kõik urkad ning poed läbi kolatud ja ikka jäi seda üle. 
Kiireks läks hoopis Helsinkis kus lendude vahe oli 40 minutit ja Tallinnast tulnud lennuk hilines. Siis kui Tallinna lennuk alles maandus ja ruleeris algas New Yorki lennule juba pealeminek ning lõpuks tuli natuke joosta. Terminali teise otsa. 
JFK rahvusvaheline terminal on Vantaa omast jupp maad väiksem. Või tundus see niimoodi ajaskaalal.  Kui transiidina minna, siis peale passikontrolli mööda koridori natuke maad vasakule , seal istus laua taga mutike ja valvas transiitreisijate kohvreid. Need tulid eraldi luugist ja olid põrandal reas. Usas tuli isegi sama operaatori jätkulennu pagas vahepeal kindlasti välja võtta ja uuesti lennule registreerida. 
Seal laua juures näitas võib-olla ka mingi nool "Rongile" aga ei pööranud tähelepanu, sest terminali polnud vaja vahetada. Me võtsime oma kohvreid ja läksime mööda koridori edasi ja eksida polnudki kuhugi. Lõpus oli üks saal  - uks vasakule otse õue ja paremal pool eskalaatorid teisele korrusele kust väljaminevad lennud läksid. 
Õues ukse taga oli rida taksosid, sest sellestsamast uksest tulevad need kes oma reisi  4 terminalist alustavad. Kui väga kiire on ja rongi üles ei leia võib ilmselt ka sealt takso võtta ja käratada "8 terminaali treppi ja rutem kui muidu" . Tuleb vast odavam kui uus Mehhiko pilet osta:) 

Käsipagasit kontrolliti passikontrollist järgmises ruumis kui üldse kontrolliti. Enamus reisijates, sealhulgas ma ise, läks sealt kõrvale vaatamata läbi. Äraantud pagasit oli minul kontrollitud Ladina-Ameerikast Usasse tulles. Kodus hakkasin kohvrit lahti pakkima ja sajatasin, et kesse rsk on mee purgil kaane irvakile jätnud. Siis vaatasin, et kogu kohver on sandisti pakitud ja lõpuks leidsin sealt umbes A5 formaadis trükitud blanketi kus oli kirjas, et vastavalt USA x seadusele võivad tolliametnikud kohvri avada ja bla-bla-bla. 
Kontroll käis nii kiirelt et selle ca tunnise passijärjekorra ajal oli see juba kontrollitud ja seina äärde omanikku ootama pandud. Ise juures olema ega  midagi seletama ei pidanud. 

Niipalju neist terminalinumbritest veel, et mina tulin Finnairiga Helsinkist 4 terminali ja lendasin sealt American Airlinesi kirjadega lennukiga ka minema. Kuigi mõlemad peaks internetis oleva plaani järgi kasutama 8 terminali. See oli 2018 ehk eelmisel aastal ja ega õigeid  numbreid vist enne ei näe kui  operaatorilt küsida. 

On see ikka kindel, et peab ühest terminalist teise minema ja niimoodi on kuhugi pileti peale kirjutatud? 

Ma olen selles JFK lennujaama transiidina sisse tulnud Euroopast Finnairi lennukiga ja sealt edasi lennanud (Usast välja) American Airlinesiga ning plaani järgi vaadates olid mõlemad  4 terminal ehk rahvusvaheline. Tuli lihtsalt alumiselt korruselt ülemisele lonkida. 
Kas see American Airlines terminal (kaheksas) üldse mingi Usa siselendude oma ei ole? 

ESTA  elektrooniline viisa peab olema , lennukis jagati juba minged migratsioonikaarte mille võis ära täita. Ma täitsin, aga  erilist kasu sellest polnud. Kui lennujaama sisse lastakse on esimene järgekord piletiautomaadi sarnaste pultide taga. Seal täitis igaüks sellesama migratsioonikaarti elektrooniliselt. Keeleks võis valida ka eesti keele nagu ESTA viisatki tehes. Seesama automaat tegi foto ja vist printis mingi kaarti välja. See näpus, mindi passikontrolli. Piirivalvuril oli sealt automaadist tulnud info juba ees , ma ühmasin et "transiit" ja rohkem ei küsitud midagi. Aega läks minumeelest küll vähem kui tund.
Teisele lennule registreerimine võib võtta isegi rohkem aega kui mingi suurem inimmass ees on ja turvakontrollis uimerdatakse. Mul vedas tookord , ca 10 inimest  oli vaid järjekorras kuid aega läks ikka üle poole tunni. 

Ma olin esimest korda USA-s. Järjekordade süsteemist (esmakordsed või korduvreisijad) eriti aru ei saanud. Mingid  neegritaridest suunanäitajad seal olid , karjusid läbilõikava häälega ja juhendasid voogusid kuid mumeelest ei kuulanud neid mitte keegi. Inimesed läksid ikka sinna kus järjekord lühem oli ja tagasi kedagi ei pekstud. 
Pärast, teisel korral oli see meeskond näo järgi hispaaniakeelne. Hulga vaiksem ja ei juhatanud kedagi kuhugi. Aega läks umbes sama palju. 


Minus on  (mõlemi piiri peale kokku) kõige vähem käinud pool tundi ja kõige rohkem kolm tundi. 

Tuttavatel on samuti vahel 7-8 ära tulnud ja reeglina on vene pool uimerdanud ning tuldud on Venemaa poolt. 

Eesti poolel on muidugi see asi, et järjekorrabroneering võiks olla. Seda saab teha telefoni teel, www.eestipiir.ee lehelt ja maksab 5 euro kanti. 
Kui ma viimati Venemaale sõitsin siis broneering oli. Narvas sõidetakse kõigepealt linna piiril olevasse parklasse ja oodatakse  seal kuni auto number tabloole tuleb. Järgmiseks piiripunkti kus ka tavaliselt väike järjekord on. Kui piiripunkti ilma parklas käimata sõita siis ei juhtu muud midagi kui saadetakse  viisakalt parklasse, sest kord on niisugune. 

Igavesti võib ootama jääda siis kui minna sellesse parklasse ilma broneeringuta, elavasse järjekorda, ja vene pool pidurdab üritust. Siis saavad broneeringutega autod hilinemisega välja ja samal ajal tuleb uusi bronne juurde ning elav järjekord ei liigu kuskil suunas. 
Tol korral oligi nii, et minu broneering läks 30-40 minutit üle ja kõrval kaebas üks vene perekond, et nemad on oodanud juba 3-4 tundi ning ikka ei lasta parklast välja. Mis süsteem  siin üldse toimib? Ei lastagi, sest piiri ületamise on nii aeglane, et ainult broneeritud autod saavad löögile. 
Minust nad sinna jäid, soovitasin neil telefoniga esimene vaba broneering võtta ning seniks Narvas rahulikult õlut juua.  Mul läks peale seda veel kaks tundi piiri, neil võis  seda arvestades isegi 8 tundi kokku minna. 

MartinABC - krediitkaarti kohta. Teoreetiliselt küll ja Swedbank rääkis umbes sama juttu. Meil oli probleem selles, et Buenos Airese Hertzist renditud auto sai mägedes hukka ja Salta Hertz andis teise  samasuguse ja käskis hoopis  selle Buenos Aireses tagasi anda.  Uus leping oli oma sõnastuselt sama v. a. auto registreerimisnumber. Auto enda eest midagi juurde maksma ei pidanud kuid minumeelest võttis Salta Hertz kindlustusraha samas summas uuesti. 

Ja siis hakkas üks lõputu kuuma kartuli loopimine. BA seletas, et algne leping kehtib ja Salta peab raha tagasi kandma ja Salta omakorda, et see oli nende auto ning BA peab tagasimakse tegema ja Usa kontor kust ka mingi vastus tuli , et nemad ei Argentiina õigussüsteemist midagi ning Swedbank kurtis, et  tahaks ikka inimkeelseid või äärmisel juhul inglise keeles materjale, et mingit seisukohta võtta. Kirjavahetus oli muidu nii, et mina kirjutasin inglise keeles ja vastused tulid alati hispaania keeles. Leping oli samuti hispaania keeles. 
Ma lõpuks enam ei viitsinud, sest enda aeg maksab rohkem kui see vaidlusalune summa oli. 
Swedbank muidugi kinnitas samuti, et kui oled oma krediitkaarti andmed kellelegi vabatahtlikult andnud võib see sealt mida iganes broneerida ja  pärast vaidle kui huvi ning aega on. Ma  omakorda pean krediitkaarti üldse väga ebaturvaliseks maksevahendiks. 

Niipalju tuli veel Argentiinas auto rentimise kohta meelde, et Hertzi taat seletas kohe alguses: päris ilma omavastutuseta nagu Euroopas vahel ette tuleb ei saagi kohapeal autot rentida. Lepingus olid mingised tüüpjuhtumid ja omavastutuse määrad 200-4000 EUR. Maksimumsumma oli sel juhul kui autol mingil põhjusel (avarii) turvapadjad lahti lähevad, kui üle katuse keeratakse( katus mõlkis) ja midagi vargusega seoses. Võib-olla sain valesti aru kuid tundus, et juba sellest piisab kui autost sinna sisseehitatud keskkonsool koos raadioga ära varastatakse. 
Seepärast võiks pakutud lepingu mõttega läbi lugeda ja hinnata, et kas seda autot ikka on niiväga vaja. See 4000 EUR oli näiteks samasuguse päevinäinud Opeli turuhind Eestis. 
Muidugi  - erinevatel pakkujatel on erinevad lepingud ja tingimused. 

Ma olen sõitnud mingi paar aastat tagasi Argentiinas rendiautoga, umbes kaks nädalat ja 5000 km. See oli küll riigi põhjaosas. 


Noh, vahemaad on tõesti pikad ja maastik suuremalt osalt igav. Teed on aga väga head , liiklust vähe ja 100 km/t keskmine tunnikiirus linnadevahelistel lõikudel on täiesti saavutatav. 
Muide - kohalikud niimoodi ei pidavat sõitma vaid kasutavad asustatud punktide vahel liikumiseks lennukit või ööbusse. 

Rendiautod on kallid ja väikesed. Opel Meriva sarnane asi on nende mõistes väga suur auto. Seda peab ka arvestama, et bensiin on bioetanool ja kütust kulub mehiselt. Seesama 1.6 liitrise mootoriga Meriva (seal on ta mingi Chevrolet nime all) võttis lauskmaal umbes 10 liitrit sajale. Kütus oli umbes sama hinnaga kui Eestis. 
Kui on huvi Ruta 40  sõita, siis mootorratas või dziip oleks vast parem valik. Mägedes võib mõni teelõik paduvihma tõttu läbimatuks muutuda ja siis saab hulk aega oodata kuni välja kaevatakse. Samas, lõunas on mäed madalamad ja võib-olla selliseid ekstreemsusi pole. 
Iseenesest on vist kõigil rendifirmadel ka Toyota Hilux või Ford Ranger valikus kuid tuntumatel (Avis, Hertz) sellise hinnaga et võtab hinge kinni. 

Meil oli probleem Hertzi sealse esindusega mis broneeris krediitkaartilt rohkem raha kui kokku lepitud. Seda ei saanudki tagasi (umbes 500-600 EUR) sest ei viitsinud juba Eestis tagasi olles nendega  jageleda.  Hertzil on frantsiisiettevõtted ehk iga kontor on iseseisev firma. Usa emafirma laiutas samuti käsi ja soovitas Argentiinasse asju klaarima minna. 
Üleüldiselt oleks mõistlik rentida Eesti kontorist (kuigi see võib kallim olla) või krediitkaarti mitte kasutada. 
Kohaliku tähtsusega rendifirmasid oli samuti  - ka niisuguseid, mis ainult ühes piirkonnas töötavad ja nende flaiereid siis vedeles siis ja seal. Söögikohtades, hotellides jne. Hertzist või Avisest olid hinnad odavamad kuid lepingu tingimustesse ei hakanud süüvima . 
Hertzi autodel mingit läbisõidupiirangut polnud. Kaks kiiruskaamera trahvi saadeti samuti koos fotodega pärast meilile. See oli 90 alas ca 140 sõitmise eest ja kokku tuli vist 130 EUR koos igasuguste rendifirma teenustasudega. 

Politseipatrulle oli väga palju. Enamasti on 7-8 inimest ja nad kontrollivad ainult dokumente. Ükskord öösel sattusime 3 mehest koosnevale patrullile ja nagu Venemaal - hakati altkäemaksu nuruma. See oli üsna Boliivia piiri lähedal ja sealkandis passitakse narkokullereid. Meil narkot polnud aga autoapteeki ka ei olnud (Hertzile ka selle eest "tänusõnad" ) 
Kuskil poolteist tundi läks vaidlemisele, et mingisugusele hispaaniakeelsele protokollile alla ei kirjuta, Kutsugu või sünnitagu eesti keelt oskav tõlk, meil aega on. Lõpuks ei maksnud midagi. Pärast lugesin mingist foorumist kuidas ühed ameeriklannad kurtsid et  nad pidid samas piirkonnas  200 dollarit ära andma. Neile määriti lambist kiiruseületamine kaela. 
Taaskord - täiesti võimalik, et lõunas sellist rahvast ei liigu ja ka Buenos Airese ümbruses polnud politseile ühtegi pretensiooni. 

Ja seda, et tanklaid on väga vähe. Kui pikem sõit, võiks igaühes paagi kaelani täis võtta, sest  järgmine on võib-olla 100 km pärast kui mitte kaugemal. 


Võrreldes Nordicaga on Air Balticul suuremad lennukid. Nordica viiner tekitab juba sisse istudes klaustrofoobse tunde. Enamasti tundub suurem lennuk ohutum ja lend on samuti rahulikum. 


Puhttehniliselt aga Nordica lennupark vanadussurma suremas ei ole. Ning ka vastupidi - pole midagi ultramoodsat ostetud. Läbiproovitud tehnika ja kannataks lennata küll. Ma jätaks võimalusel lendamata tahtejõu najal koos püsivate "aafrikalennukitega" ning nendega mis sõidavad mitte füüsikaseaduste tõttu vaid mingi alamakstud IT-kuli loodud äpi toel. Nagu näiteks Boeing 737 Max mis seetõttu ka lennukeelu sai. 

Nordicaga ma ise sellegipoolest lennanud pole kuid mitte lennuohutuse vaid  skeemitamise tõttu. Ei pea võimalikuks neile mingit raha anda enne kui Estonian Airi töölistele võlad ära on makstud. 


Need, kellel mina olen näinud (viimati kaks neegrit Turkus) on sellised kotid pehmest materjalist ja mitte väga kõrged. Aga kui juba lennukis, siis jalaga takka ja küll läheb. 

Ei tea, võib-olla pole kõigis lennujaamades nõuded ühesugused kuid minu kogemuste põhjal on Air Balticu pagasipoliitika väga lõtv. Märsilohistajad on umbes  80x 80  cm pampe salongi kaasa vedanud ja need ei mahugi kuhugi mujale kui istme alla. 

Või vaadaku keegi mis pagasiga ukraina töömehed pühapäeva õhtul Kiievist peale tulevad. Kott kartulit ja pool siga. 

See 8 cm üle ei tohiks Air Balticu puhul küll kedagi huvitada. 

LiisM - kui ei ole midagi deklareeritavat nagu kl 11.16 kirjutasid siis pole vaja täita ja ära sodi paberit. Päästad ühe puu:) 

See on sama paber, mida jala üle minnes punases koridoris kasutatakse. Kui deklareeritavat kaupa pole, siis valitakse roheline koridor ja ei täideta midagi. Autoga minnes deklareeritakse vähemalt auto ajutiselt sisseveetud kaubaks ja nagunii tuleb deklaratsioon ära täita. 

Tavaliselt esitab selle deklaratsiooni autojuht ja märgib kogu seltskonna tollitava nodi enda nimele. Et need ikoonid on minu omad, 20 000 dollarit sularahas on minu oma, 100 kg suitsuvorsti on minu oma, kõik lapsed on minu omad jne:). Loomulikult võib igaüks ka oma kraami ise deklareerida kui seda on. 
Jaotise 3.1 täitmine (raha alla 10 000 USD) on vabatahtlik aga üle selle tuleb ära märkida jaotises 3.2. 
Auto ajutiselt sisseveetavaks  - " temporary importation"
3.4 jaotisesse "Yes" kui on asju, mis on nagunii piirangutega - relvad, kultuuriväärtused, euroaluste kaupa õlut jms. 

Jaotises 3.5 on õigem "No" märkida, et igasuguseid küsimusi ei tekiks ja loota, et keegi väga hoolikalt ei kontrolli. Küsimused tekivad siis kui on niisugust kaupa, mis ei tundu reisil tarvis minema ja hoidku jumal kui see veel pakendis on. Üks tuttav sai alles hiljaaegu sõimata pakendis Jura kohvimasina pärast ja nõuti imporditolli maksmist. Ta tahtis selle viia läbi Valgevene transiidina Ukrainasse ja Valgevene piiril arvati, et niimoodi tolliliitu küll kaupa sisse tuua ei tohi. 
Kohvimasina omanik keeras otsa ringi ja sõitis Ukrainasse läbi Poola. Praegult on ilmad ilusad, ööd valged ja Lääne-Ukrainasse läbi Poola olevat tulnud odavam kui valgevenelastele kohvimasina eest tolli maksta. 
Piirilt võib alati tagasi minna. Ütled , et raha pole ja kogu lugu. 

See deklaratsioon, mis mulle ca kuu aega tagasi Vene piiril anti oli samasugune kui Buldooza toodud Valgevene näites ja seda täidetaksegi autoga reisides niimoodi. 
LiisM viidatud näitel customs ru. lehelt on mingid vananenud andmed kaasatoodava kauba koguste kohta. Viimati oli nüüd 35, 50 ja 1500 EUR.  

Jaah....

ristikas - infot Swedbanki autode kohta saab autode omanikult ehk Swedbankist. Kusjuures Swedbank Liisingust või mis iganes selle haru nimi on. Mitte tellerilt kes pensionisammast pähe määrib. 
Eesti toll seda ei tea ja ei peagi teadma. Vene toll teab, aga ei ütle. 

Ma helistasin minut tagasi lihtsalt huvi pärast Swedbank infotelefonile 6 310 310 ja küsisin, kas Swedbanki autodega Venemaale praegult saab. Öeldi, et nende arvutis on viimane  teade 25.juuNi - Ei saa ja märkega et puhkuseperioodi töttu pole kiiret lahendust loota. Lisaks soovitati tööajal helistada liisingu või varahaldusosakonda ja nad ütlevad täpse hetkeseisu. 

15 minutiga muutub  asi tavaliselt  halvemuse suunas. Üldiselt tohib ühel omanikul olla Venemaale viidud korraga üks auto. Iga järgmise eest tuleb deposiiti maksta. Sellest reeglist on tehtud erandeid, muuhulgas liisingettevõtetele, sest neil on palju  autosid. Selsamal ülal toodud deklaratsioonil märgitakse auto "ajutiselt sisseveetavaks" ja vene tolliametnik määrab et kui kauaks. Kui autot selle tähtaja jooksul tagasi ei tooda , läheb omanik erandite nimekirjast välja ja tal võib edaspidi olla korraga vaid üks auto Venemaal. Uuesti erandite nimekirja pääsemine on ilmselt ilge keberniit ja ei toimu mingi automaatse aŕvutiprogrammi toel. 

Venemaale saab sellegipoolest kui deposiit maksta. 
Vöib helistada ka, kõige lihtsam, mõnda Narva turismibüroosse ja küsida et mis parasjagu toimub. Väike linn, nagunii teavad. 

viktor54 ei omasta mulle edaspidi väiteid, mida ma pole kirjutanud, jaa? Ei näe kus olen kirjutanud, et grupijuht teeb otsuse lepingu muutmiseks. (mul on eluaeg ülbe sõnakasutus olnud, pole vaja südamesse võtta) 


Grupijuht fikseerib olukorra. Aga see kellele ta info edastab kuulub juba müüja isikliku mure kategooriasse. Võib-olla müügijuhile, võibolla aktsiaseltsi nõukogu esimehele. Ei tea. 
Väide , et leping on lõplik ning paindumatu on väär. Enamikel lepingutest on lõpuklauslites midagi "lepingu muudatused peavad olema fikseeritud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis" vms. 

Inkasso mainimine pole asjassepuutuv. Müüja jaoks on see samasugune sisseostetav teenus nagu raamatupidamine või koristamine. Võib ise teha ja kui ei oska või ei viitsi siis spetsialiseerunud ettevõtte palgata. 
Inkassol pole rohkem hoobasid võlgniku mõjutamises kui võlausaldajal endal. Tavaliselt on isegi vähem, sest inkassole ei anta alati volitust summa suuruse üle läbi rääkida. 

Mina olen väga harva pakettreise ostnud, viimati vist ca  15 aastat tagasi ja siis ostsingi Estravelilt järelmaksuga. Mul polnud toona Esttravelile midagi ette heita. Kõik mis lubati, oli olemas. 
Kui oleks pretensioone olnud, olekski ülalkirjeldatud meetodil hakatud lepinguid korrigeerima. 

Üldiselt ütlevad venelaste närvid varem üles:) See vahe on juba, et välismaale ootama jäetud venelased tahavad enamasti koju. Kui nad lõpuks punase tule tagant piiripunkti jõuavad, sõimavad kogu toimkonna läbi. Järgmiseks võetakse telefon,  vaadatakse putka seina pealt "usaldustelefoni" number ja kaevatakse FSB-le, et vahetuses töötavad uneussid, seitse tundi ootasime järjekorras. Kui joppab tuleb mingil ajal Moskvast komisjon ja vähemalt see piiripunkt töötab oma pool aastat jooksujalu. 

See ongi üks vene piiri omapära, et vene numbritega autod lastakse nende poolel järjekorras kõige ette. Vastutöötamiseks on erinevaid variante: Narva piiripunktis lähevad Eestist tulevad autod üldjärjekorras sillale ja venelased ei saa vene numbreid eelisjärjekorras võtta. Muidu läheks sild umbe ja keegi ei saa enam üle. 

Soome-Vene piiril on Soome poolel "EU-passid " ja "kõik ülejäänud passid" read. Seal võtavad venelased oma poolel samuti vene numbrid eelisjärjekorras .  Kui soome piirivalve näeb, et soome numbritega autode rida vene poolel ei liigu enam üldse, tõmmatakse soome "kõik ülejäänud passid" reale punane foorituli põlema ja see põleb seal niikaua kui soome autod on üle saanud. 
Nii et pigem leedu piirivalve saamatus et  on lasknud venelastel omale pähe istuda. 

viktor54, Sa oled erinevad mõisted (järelmaks, liising jms) ühte katlasse visanud. Keegi ei keela ka finantsinspektsiooni vms loa puudumisel teenust osutada või kaupa müüa nii et maksetähtpäev on kauges tulevikus. 

Müüja võtab sellega endale täiendava riski ja reisiettevõtted tavaliselt nii ei tee. Lisaks on suurel osal vahendajatest näpud nii põhjas, et homme algavat reisi finantseeritakse järgmisel nädalal toimuva reisi ettemaksudest. 

Mingi analoogia on söögikohtadega. Restoranis tavaliselt kõigepealt süüakse ja kui toit sobis siis pärast makstakse. Vähem peenetes kohtades tellitatakse leti taga, makstakse ära ja siis oodatakse kuni ette antakse. Veel altpoolt- tellitakse, makstakse ja siis vaadatakse aknast , et kuidas kokk üle õue nurga peale poodi produktide järgi lippab. Väga palju vahendajad kuuluvad selle viimase näite alla. 

Samamoodi on kümnete kaupa vantide autoplatse kust võib osta järelmaksuga auto nii, et saad selle kohe endale omandisse. Pole neil kellelgi krediidiasutuse pabereid . See äri käib küll pigem nii, et plats ostab 100 EUR rondi, paneb selle 500 EUR müüki ja järelmaksuga ostes on esimene sissemaks 150 EUR. Maja võidab alati. 
Pagerimajandus muutub siis oluliseks kui kaupa/teenust veel ei ole kuid nõutakse juba mingit ettemaksu. See on tarbija kaitsmiseks . 

Aga see valem, millega saab otsustada pärast reisi kogu summat mitte maksta on väga lihtne - nõuete tasaarveldamine. Reisikorraldaja kohustub tagama teatud tingimustele vastava reisi ja reisija kohustub selle eest (osaliselt) tasuma pärast reisi. Kui hotell ei vastanud tingimustele või mõni asi üldse puudus tekibki reisijal nõue korraldaja vastu ning seda saab tasaarveldada. Võetakse kataloogist madalama klassi hotelli või mingi ärajäänud ekskursiooni hind ja arvutatakse välja mis kellelgi saada on. 
Suht lihtne kui reisikorraldaja ise krediteeris. Kui pank krediteeris siis tema pole milleski süüdi ja talle makstakse kogu raha ära. Iseasi, kas osaliselt reisikorraldaja poolt mis kohustuse täitmine kolmanda isiku kasuks või annab reisikorraldaja mingi raha kliendile sõnadega, et anna see pangale võla katteks.  

Neid pretensioone tuleb loomulikult kohe esitada ja rühmareisidel on nagunii reisikorraldaja esindaja kaasas. Et siis viktor54 - kutsudki grupijuhi hotellituppa , näitad et siin jooksevad tarakanid, siin tuiskab vett sisse, vannitoas pole rätikute otsad samal kõrgusel, seebil on vale toon jne jne ning ei selle koopa eest küll maksta ei kannata:) 
Kui pärast reisi hakkad kaebama siis ei usu mitte keegi. 



Igal kaupmehel või teenusepakkujal on õigus ise maksetingimusi määrata ning kui tal vaba raha on võib ka reise korraldada ilma panka asjasse segamata. 

Estraveli järelmaks oli ennemuiste päris kindlasti ilma panga osaluseta. 

Mingil määral on niisugune reis võtteldes ettemakstuga kallim kuid samas on enam garantiid teenuse kvaliteedi osas. Igasuguste ebiktusereisidega on tavaline et lubatakse 5-tärnihotelli ja kohale minnes kukuvad toas kapil uksed eest ära. Juba makstud reisi puhul on asja klaarimine närvesööv tegevus. Seevastu järelmaksuga reisi korral tuleb koju jõudes öelda, et teenus ei vastanud kokkulepitule ja mingi 30 % hinnast alla. 

Ei tööta ükski kaart päris igal pool. Üldreegel peaks olema, et Ameerika mandril on Visa rohkem levinud ja Euroopas Mastercard. Swedbank juurutas vahepeal ka American Expressi , aga seda ei tahtnud vist mitte keegi. 


Minul on Ameerika mandril juhtunud, et ei kõlvanud ei Mastercard deebet- ega krediitkaart kuid lihtne  Visa deebetkaart oli väga bro. See oleneb müüjast. Sellised hotellid, kauplused või söögimajad kus inimesed ka käivad, pangaautomaadid jms aktsepteerivad tavaliselt kõiki levinumaid kaarte. Väiksemates kohtades võib huvitavaks minna. 

Minumeelest anti Wizzairi priority-inimesele mingi värviline lint, mis pandi ümber kohvrisanga. Või visati lihtsalt hambusse kui tal kohvrit polnud. Ilma sellise lindita reisija juhatati eelisjärjekorrast viisakalt üldjärjekorda. Kõikides lennujaamades võib-olla nii ei ole. 


Priority piletiga tavajärjekorras seismine võib mõjuda pagasi paigutusele. Need, kes varem lennukile pääsevad, saavad oma märsid endale sobivasse riiulisse panna. Hilisematel tulijatel on valikuvõimalusi vähem. Kui lennufirma väga punktuaalselt mõõtusid ja koguseid ei jälgi on juhtunud, et viimaste reisijate kotid visatakse kambüüsi hunnikusse, sest mujale enam ei mahu. Air Balticul olen mitu korda seda näinud, sest nende väravas vist kaalusid ja mõõdulatti ei tunta:) 
Ning muutujate juurdetoomiseks peab teadma, et kas lennukisse saab kohe, tuleb oodata või viiakse bussiga ning kui siis mitme bussiga. 

Mina olen selle Wizzairiga Kiievisse lennanud . Tallinnas polnud mingit vahet, et millises järjekorras seista. Kõik ootasid pärast ühe värava taga ja kui lennuk ette anti kehtis küünalnukiõigus. Kiievis viidi lennuki peale kolme väikese bussiga ja siis oli küll eelis neil kellel priority ostetud, Nad istusid ammu lennukis kui viimased veel oma bussi ootasid. 

Kas siis üldse pole mingit autot? Volitusega peaks ju endistviisi sõita saama. Venemaale minekuks on vist notariaalset vaja kuid selle kirjutab suvaline notar põlve peal valmis. Ega siis kõik Venemaal käijad alati nimepidi reg tunnistusele pole märgitud. Rendiautoga antakse ju samuti volitus kaasa. 


Rendifirmad ohivad ilmselt sellepärast, et nende autodel pole Venemaal kehtivat kaskot. Kui see terveks aastaks teha ja keegi vaid ühe nädalalõpu Venemaal kavatseb käia, tuleb selline leping mõttetult kallis. Mul oli ühel auto Swedpanga kindlustus ja kasko kehtis põhimõtteliselt Euroopa Liidus. Kui oli vaja Venemaal käia, tuli kindlustusse helistada, tehti lepingu lisa, et kaitse ajutiselt ka Venemaal kehtiks ja tagasi tulles lõpetati see jälle ära. Nädal oli minumeelest 25 EUR. 
Rendifirmad pole kas kuulnud või ei viitsi jamada. 

Või võta osta .ee oksjonilt 500 euro eest suvaline kotlett. Selle lühikese otsa sõidab soojal ajal neist igaüks ära. Pärast müüd 300 euro eest maha. 

Minumeelest pole seda liisingautode teemat mõtet üle dramatiseerida. On lihtsalt olemas võimalus, et ei saa ilma deposiiti maksmata kuid see pole reegel. Mu tuttavad, kes liisingautodest hoiduvad käivad Venemaal asja pärast, kindlatel kuupäevadel ja kellaaegadel. Nädalalõputuristil on seevastu üsna savi - lasti üle piiri, on äge  ja kui deposiiti küsitakse pole vaja minnagi . Leedus on samuti palju vaatamist. 

Venemaa piiri ületamisel tuleb auto deklareerida ajutiselt sisseveetavaks kaubaks ja tolliametnik määrab kui kaua see ajutine sissevedu kehtib. Tavaliselt aasta, aga võib olla ka vähem kui viisa enne ära lõpeb vms. 

Enne tähtaega tuleb auto uuesti riigist välja viia ja turistid enamasti viivadki. 

Kui juhtub, et kellegi auto pärast määratud tähtpäeva ikka veel Venemaal on loetakse see tollieeskirjade rikkumiseks ja järgmise auto eest tuleb tagatis maksta. Minuteada pole see mitte auto väärtuses vaid vastavalt tabelile  - seesama summa, mis makstaks auto importimisel Venemaale. Samamoodi on Soome autoverol väga erinevad väärtused : mõne auto eest 10 % maksumusest, mõne teise toomisel 100+ % 

Liisingufirma autod (millel registritunnistusel on omanikuks liisingfirma) on kõik ühe omaniku autod ja kui keegi liisinguvõtjatest käki keerab, mõjub tulemus ka teistele klientidele. 
Pank või liisingfirma seda jooksvalt ei näegi - ilmselt teatatakse neile mingi viitega. Viite pikkust ka ei tea - endalgi juhtunud, et ühest piiripunktist sisse mindud, järgmisel päeval teisest välja ja venelaste ühtne arvutisüsteem väidab, et niisugune auto pole Venemaale sisse tulnudki. Sellepärast ei tohi paberil deklaratsiooni (koos pitsatitega, mis vägagi tähtsad on ) ära kaotada. 

Mina olen Venemaal alati enda autoga käinud ja mõned tuttavad kes laenuga ostetud autosid kasutavad on spetsiaalselt selle jaoks võtnud autolaenu või kapitalirendi kus auto omanikuks pole märgitud liisingfirma, pank vms. 
Sama probleem võib olla rendiautode ja igasuguste muude taoliste kolhoosidega kus autosid ja kasutajaid on palju. 

Troopiline kliima eeldab nendeks kuupäevadeks normaalse hinnaga lennupileteid. Kõigepealt tasuks neile peale passida. 

Ma panin need kuupäevad booking.com ja kasvõi Kuubal on kolm nädalat külaliskorterit kahele inimesele 500-600 EUR ehk kogu perioodi öömaja 300 EUR nägu sellest 1200-st. 
Lennukipiletitega on vist keerulisem ja  ei hakanud otsima. Kui otsiks, vaataks kuskilt Hispaaniast kandist väljuvaid lende + eraldi odavlend Hispaaniasse. Seda ka ei mäleta, et mis ajal Kariibi merel orkaanihooaeg oli, sest see teeb kõva alennust:) 

Nordica puhul on mingist eesti patriotismist täiesti kohatu rääkida. Ma lubasin kohe alguses, et Nordicaga ei lenda enne mitte ühtegi kilomeetrit kui Estonian Airi töömeestele on palgad välja makstud. Tundub, tänase päeva seisu arvestades, et Nordica teenused jäävadki siis kasutamata. 


Nordica punnitamise mõte oli hoida käigus Tallinn-Brüsseli otseliini. Selle vahel voorijad ei maksa oma pileti eest ise ja selle eest ei maksa ka eesti riik vaid vahendid saab EL eelarvest.