Ma olen 3-4 aastat tagasi Viini lennujaamast võtnud. Üsna kallis oli aga ei otsinud lihtsalt autot vaid sellist autot millega mägedes huvitav sõita oleks.
Mul oli Sixt ja seal oli samuti lepingus kirjas, et Austriast välja sõitmine on lisatasu eest.
Kui õigesti mäletan, oli küsimus neis teemaksudes, mis Austria naaberriikides ja ka Austrias endas kasutusel on. Austria vinjett oli juba esiklaasile kleebitud ja teiste teemaksuga riikide jaoks oleks Sixt selle vist lisatasu eest muretsenud. Austrias, Slovakkias, Ungaris ja Sveitsis peaks kõikidele sõiduautodele teemaks kehtima pluss tunneli ja kiirteemaksud ning mingid umwelt-tsoonid millega ma ei hakanudki pead vaevama.
Kunagi elasin natuke pikemalt Lätis ja seal oli olukord kehvapoolne. Kasvõi augu parandamise hinnast moodustab päris suure osa materjalide maksumus ja odavamad hambaarstid seletesid, et neil polegi kaasaegseid materiale. Pole mõtet sisse võttagi, sest klientuur neid nagunii osta ei jõua. Siis visataksegi suvalist savi auku ja tuleb 30 EUR lugu.
Paremat kraami kasutati tollal vaid Riias ja mingit hinnaeelist Tallinnaga võrreldes seal küll polnud.
Minu kogemuste põhjal on "kõrgkvaliteedilised erakliinikud" suht libe tee, sest hakatuseks tulles kinni maksta üür kallis piirkonnas ja sekretäritibi palk. Siis alles pääseb arsti ligi kes küll kasutab korralikku toorainet kuid mitte alati kõige õigemini või otstarbekamalt. Mul endal on kõige kehvem kogemus Tallinnas Maxilla kliinikust kus kunagi vist praktikandi peale sattusin. Kuigi ma ise pole arstiks õppinud,, vähemalt hambaid oskaks küll paremini parandada.
Kõige parem variant oleks mainekast kliinikust lahku löönud üksiküritaja Ta on korralikult koolitatud ja endale nime teinud. Igasugused käkerdised on minevikku jäänud ja suure maja poolt kinni makstud. Mainekas kliinikus töötab samuti häid tegijaid kuid tõenäosus, et keegi tänavalt tulija tippspetsi juurde suunatakse on üsna väike. Neil niigi klientuuri 3-4 kuuks ees.
Ja omakorda - niisugune inimese leidmine võõras riigis ja espromt on võimatu mission poole kalduv ülesanne.
Üks mu sõber käib regulaarselt asja pärast Lääne-Ukrainas , nii juuksuris kui hambaarstil. Tal pole mingeid kapitaalseid töid vaja olnud ja hambakivi puhastus jms pidavat olema odavam kui Tallinnas. Aga spetsiaalselt Ukrainasse hambaarstile sõitmine ei pidavat hea mõte olema, sest oma aeg maksab ka midagi ja kui kasvõi juureravist alustada tuleb nagunii mitu korda käia. Pealegi - materjalidega on provintsis sama probleem mis Lätis ja Kiievis osatakse vähemalt Tallinna hinda küsida.
Ja seda et Lavra koobastes minumeelest väga ortodokselt riietumisreegleid ei järgita. Viisakas oleks jah niimoodi vanamuti kombel, aga vajadusel tuleb ekskursioonigrupi järel püha isa ja õnnistab kõik need reliikviad uuesti sisse. Mida mu nähes ka ühekorra tehtud on.
Borispolist Kiievi kesklinna on ca 35 km, Zhulianyst kuskil 5-6. Põhimõtteliselt võib jala minna kui midagi teha pole ja ilm ilus on. Ma olengi üks kord läinud, eksida pole seal kuhugi , üks pikk sirge tänav peaaegu lõpuni välja ja tee ääres vaadata ka suurt midagi pole.
Järgmine variant on trollibuss. Peatus on lennujaama peaukse kõrval vasakut kätt. Sealt läks minu mäletamist mööda kaks liini ja valida oleks mõtekas see, mille lopped-peatuseks on akna peale kirjutatud "Lev Tolstoi väljak" See ongi kesklinn.
Pileti sai osta kontrolörilt ja vist ka juhi käest. Hind oli omal ajal 20-30 eurosenti kuid inflatsioon sööb seda kõvasti ja võib-olla tänavu küsitakse juba 50. Kui kontrolöri pole ja lennukilt tulles kohalikku raha ka kohe pole võib muidugi ka ilma piletita sõita. Üksinda reisides oli selle riski sissevõtmine igatahes odavam kui taksoga minna. Piletikontrolle nägi harva ja kohe järgmises peatuses nad välja ei visanud. Lubasid endaga vaielda ja kui argumente jätkub saab lõpp-peatusesse välja.
Kui on kontrolöriga troll siis Zhulianys on natuke jama. See on samuti lopp-peatus ja inimesi on vähe. Ujub külje alla ja hakkab painama et osta pilet. Eurosente ei taheta.
Metroo hinnad on samuti inflatsiooni haardes. Ma olen Kiievis keskmiselt kord aastas käinud ja iga kord on vähemalt 10 % hinnale otsa keevitatud. Ometi on need plastikust zetoonid, millega väravast läbi saab juba aastatuhandeid samad. Viimati mõtlesin et võtan kohe varuga ja terve peotäie - see on päris kasulik investeering. Kassas oldi nõus müüma ainult kaks tükki korraga sest ega rahvas seal loll pole ja teavad küll.
Metroo eesruumidesse kus kassad on kogunevad tihtipeale igasugused kambad, sest seal on soe ja üldse mugav koht kellegiga kokku saada. Siis ka - kõrvaljärjekorras viipas keegi heas ülikonnas hoholl ühele niisugusele ammupesemata pundile kes seal vist õlleraha kokku klapitasid ja karjus, et ma olen grupiga, võtan kõigile. Tema sai küll terve peotäie zetoone , pistis need püksitasku ja läks kõrvale vaatamata joonelt eskalaatori peale.
See elutarkus tasuks samuti kõrva taha panna kui eelarve on väike ja kavas teinegi kord Kiievisse minna.
Korter ööbimiseks on hea mõte aga kui tingimata hommikusöögiga hotelli on vaja siis kuskil Radisson ja ülespoole tasub vaatama hakata. Lihtsamates kohtades ööbida saab küll kuid see mida hommikusöögiks pakutakse pole inimtoiduks mõeldud. Üsna sageli on odavamates kohtades ka selline a la carte et tuuakse paberileht nimekirjaga ja seal tuleb ristikestega märkida, et mida vaja on. Ristikeste arv on limiteeritud - nii ei saa, et võtan nii apelsinimahla kui õunamahla. Või kaks kohvi. Kui teist tassi kohvi veel tahaks siis maksab see juba raha ja üllatavalt palju. Olen isegi 3 EUR hinda kuulnud. Tellimus viiakse siis kööki ja jääb üle oodata, et kuidas kokal seekord õnnestub. Ma ütleks, et 70-80 % juhtudest õnnestub tal isegi omlett tuksi keerata. Keerulisematest asjadest rääkimata.
Mina pole odavamates hotellides enam hommikul köögi ligigi läinud vaid eelistanud tänaval süüa, Kiievis on soodsa hinnaga ja tavaliselt juba hommikul kl 8 lahti Puzata Hata: Neid sööklaid on kesklinnas päris tihedalt. Ainuüksi Maidani ääres tuleb kohe kaks tükki silma ette. Konseptsioon on sarnane lätlaste Ligo söögimajale kuid mitte nii kõrgel tasemel. Igasugust klassikat ja peedisupi sarnaseid rahvusroogi on. Kohalikud hindavad seda ketti samuti kõrgelt sest söök on odav, seda on võib omale ette tõsta palju ja ei snoobitseta igasuguste imelike nimedega.
Odavhotelli köögiga võrreldes on see kraam kordades söögikõlbulikum.
Tänaval parkimisega, eriti kesklinna kandis, võib olla pigem see probleem, et hilja peale jäädes pole enam kohta. Paljudel hotellidel on parkimiskohad siseõues. Ma olin viimati Onyx nime kandvas hotellis, enamvähem Nevski uulitsa alguses ja Moskva vaksali kõrval. Kuigi hotell lubas lahkelt ka tänaval parkida siis kus sa seal pargid. Nii kaugele kui silm ulatab on kõik kohad kinni või keelumärgid üleval. Kui varem on autoga tulekust teatatud teeb kojamees kangi alt värava lahti ja laseb siseõuele. Iseenesest muidugi võib ka Iisaku katedraali ette parkida kui vaba koht on. See on tasuta.
Mul on see auto vahel öösiti ka täiesti valgustamata tänavatel ja kuskil eeslinnades seisnud ja siiamaani pole keegi torkinud. Välismaiseid autosid on palju ja tänapäeval ei pane see enam kedagi silmi pööritama, Soome omi ja mõned venelased sõidavad ise samuti eesti numbritega. Nii saab aasta aega ilma tollimaksuta hakkama.
Mõned korüfeed on küll soovitanud vene kombe kohaselt georgi lint sisepeegli külge siduda- see pidavat muutma kuulikindlaks :) Ma pole kunagi nii teinud ja mumeelest küll mingit vahet pole.
Hbert, radaril ei ole näha mitte lennuk vaid märk. Algelisematel isegi mitte konkreetne märk vaid mudru kust operaator peab eraldama pilved, vareseparved, raketid, reisilennukid, sõjalennukid, viimastelt tulistatud peibutised, mis peavad tähelepanu endale juhtima ja jumal teab veel mida. Lisaks on iga endast lugupidava armee kasutuses radarisegajad, mis peaksid vaenlase radarile jätma sõjalennukist reisilennuki mulje jms.
Et selles segaduses muutujaid vähem oleks kehtestatakse tsiviillennukitele üldiselt keelutsoone ja -aegasid.
Laiemale publikule teadaolevalt algas Ukraina lennuki ikaldus sellest et pagasit laaditi peale liiga palju ja aeti lennuk ülekaalu. Kapten käskis osa maha laadida ja see võttis aega. Väljalend hilines umbes tunni ja lennukil lubati startida siis kui lennuplaani järgi ükski tsiviillennuk poleks pidanud õhus olema ja sõjavägi ootas ameeriklaste vasturünnakut. Lennujuht kes stardiloa andis sellest sõjaväele ei teatanud, sest väidetavalt polnud sidet. Vähemalt ei teadnud need kes tulistasid, et sügavas vaikuses kavatseb üks tsiviillennuk end õhku rebida. Haritud inimesed niimoodi - "ehk lipsab läbi" ei tee, sest tõenäosus alla tulistatud saada on piisavalt suur. Seda enam, et ürgsematel Toridel ongi niisugune radar mis kõikvõimaliku sodi ära näitab ja kui Iraanil mõni uuem variant oli siis lennuki pilti ei näidanud ta päris kindlasti.
Iseenesest on reisilennukeid igasugustel põhjustel alla tulistatud
1983 Korea lennuk. Kaldus kindlaksmääratud kursist kõrvale ja kogu meeskond, peale autopiloodi, magas õiglast und.
1988 - Iraani lennuk. Lendas täiesti tavapärasel trassil kuid USA sõjalaev hakkas kahtlema ja otsustas ta igaks juhuks alla tulistada. Natuke sarnane olukord äsja alla tulistatud Ukraina lennukiga.
2001 - Vene lennuk Musta mere kohal. Õppustel lastud Ukraina rakett läks sihtmärgist mööda kuid leidis uue objekti ja tõi hoopis selle taevast alla (põhimõtteliselt sama oleks võinud ka Eestis juhtuda ja sügaval rahuajal kui hispaanlased kogemata raketi välja lasid. See kukkus õnneks ei-tea-kuhu)
2014 - Malaisia lennuk. Seal vist tõesti kellelgi näpud lihtsalt sügelesid.
Peale Ukraina lennuki allatulistamist hakati Iraani õhuruumi vältima, sest alguses polnud selge, et miks lennuk alla kukkus. Neid keelde pole keegi vaevunud tühistama ja eks sellepärast ongi liiklus hõre.
Teherani lennujaam oli/on regulaarsele lennuliiklusele avatud. Sel päeval kui lennuk alla tulistati käis seal samuti päris vilgas liiklus. Kuni tekkis kahetunnine "aken" kus ükski tsiviillennuk ei pidanud lendama. Igasuguste sideprobleemide ja arusaamatuste tõttu lubati Ukraina lennukil sel ajal startida ja ta sai ka kohe matsu kirja. Pärast jätkusid lennud jälle tavapärases reziimis.
Mäletatavasti materdas Iraan veidi varem rakettidega Usa sõjaväebaasi Iraagis ning kõik ootasid, näpp päästikul, ameeriklaste vastulööki. Selle Tori kompleksiga millega tulistati on suht lühike aeg otsustamiseks. 10-15 sekundit arutlemiseks et kas on reisilennuk ja jätta tulistamata või tiibrakett, mis tuleb endale täpselt lagipähe. Habemikud arvasid siis, et enda eludega pole mõtet riskida ja laseme raketid välja.
Kui teemaalgataja tahab kõrgelt üle Iraani lennata siis Tor ja igasugused õlaltlastavad jurbelid selle lennukini nagunii ei ulatu. Buk (selline, millega Malaisia lennuk alla lasti) ja muu kõvemad tegijad ulatuksid aga nende radarid näevad ka kaugemale ja on palju rohkem aega targematega konsulteerida. Iraanis, erinevalt Donbassist (Malaisia lennuki juhtum ) neid ikka on kellega enne päästikule vajutamist aru pidada.
Ma lendasin juhtumisi tsarterlennuga sel päeval üle Iraagi kui Bush Vanema ajal Iraagi sõda algas. Allpool käis kõva andmine aga kõrgel lendavad reisilennukid kedagi ei huvitanud. Iraanis on täna ikka palju rahulikum.
Eks need vast häbenevad kes on mõjutatavad. Või kelle enesetunne mingite juhututtavate arvamustest (laikidest) sõltub.
Mina olen vastavalt vajadustele ja võimalustele reisinud ja kampaaniad erilist huvi ei paku. Elasin sea- ja linnugripipaanika üle ja elan ka praeguse kliimahüsteeria.
See läheb mööda. Võtke asja rahulikult ja tundke elust mõnu.
Vahet tuleb ikka teha grupiga turismireisil ja liinibussil. Kõigepealt vast niipalju, et bussiga reisides tuleb Vene piiril minuteada kogu oma kola läbivaatuseks bussist kaasa tassida. Seetõttu võib vene piirivalvur protsessi kiirendamiseks paar matti laduda. Teemaalgataja on seda ekslikult tõlgendanud kui "piirivalvur, erinevalt bussijuhilt, tundis muret, et kas asjad said bussist välja" . No ja siis kontrollitakse dokumente-pagasit ja kui midagi ei meeldi siis riigipiiri ületada ei lubata. Täpselt nii nagu iga suveräānse riigi piiril ja põhjust ametnik ei pea selgitama. Lux-Express või bussijuht ei puutu siin vähimalgi määral asjasse.
Kui kellelgi reisijatest tekivad probleemid siis sinna ta jääb , sest buss peab vastavalt graafikule edasi sõitma. Seesama Lux-Express on ka teisiti käitunud. Ühel mu tuttaval oli nii kuu aega tagasi juhus kui Peterburist Helsinkisse sõitev buss ootas piiril ca tund aega mingi hiinlase taga ja seetõttu hilines Vantaa lennujaama, mistõttu nii mõnigi vist lennukist maha jäi. Ei hakanud uurima, et kas bussifirma maksis lennupiletid kinni, aga üldjuhul niimoodi kedagi ei oodata.
Kui teemaalgataja reisi just Narvast või Värskast ei alustanud siis tagasisõidupileti oleks ta ju kohe saanud ära kasutada. Ainult Petrograd jäi nägemata, aga need pretensioonid tuleks ikka mitte Lux-Expressile vaid FSB-le esitada. Vene piirivalve allub sellele kontorile.
Siin eeskujuks toodud Tallink ei vaheta pileteid tasuta ringi. Neid saab teisele kellaajale või kuupäevale ümber tõsta (broneeringu muutmine) ja see maksab mingi 5 või 8 eurot. Sealjuures on ka sama laeva reisid erinevate hindadega ja vajadusel tuleb juurde maksta. Odavama väljumise korral ei saa mitte osa raha tagasi vaid nn "laevaraha" talonge mis tuleb pärast baaris maha juua.
See sõltub rentijast ja sama nimega autorendifirma puhul ka riigist. Ma olen mõnikord Sixt autosid kasutanud ja Hispaanias kõlbas odavamate autode jaoks ka Maestro. Audi A6 taoliste rentimine eeldas juba krediitkaarti. Maltat vaatasin huvi pärast - minumeelest oli neil seal aktsepteeritav ainult krediitkaart ja ei sobi ei deebet ega igasugused prepaid- kaartid. Seda ükskõik mis auto jaoks.
Tingimused on iga soliidsema rentija kodulehel peenes tekstis kirjas ja nendega tutvumiseks ei pea veel midagi rentima hakkama.
Niipalju kui mina olen küsinud - letitöötaja suures hotellis saab võib-olla 5 % alet teha ja bookingus on enamasti parem hind. Seda siis kui on viitsimist valida ja ei taha just ühte ja kindlat hotelli linnas.
Küll aga olen paar korda bookingus sobiva hotelli välja valinud, oma andmed sisestanud ja jätnud viimase sammu tegemata ehk broneeringu kinnitamata.
Siis läinud leti äärde ja küsinud tuba ning hinda. Tuba on olnud ja päris krõbeda hinnaga. Järgmiseks tõstnud oma planšeti koos bookingu pakkumisega leti peale ja küsinud et kas vajutan ("kinnitan") . Siis on helistatud kuhugi ja toa hind on bookingu tasemele nihkunud.
Sellegipoolest võiks teha inimkatse ja pakkuda rendifirmale deebetkaarti. Kui sobib siis edaspidiseks on teada. Kui mitte, siis vabandad et assaraisk, vale kaart ja annad krediitkaarti.
Minu mäletamist mööda pandi "kelguga" kopeeritud kaarti number lepingu lisana kausta.
Mingitel hallidel aegadel kui Eestis kaardimaksed ikka toimisid (ca 1996) oli just krediitkaartiga maksmiseks vaja number kopeerida aga deebetkaartile kõlbas ka ainult allkiri kassatsekile.
Karistusõiguses kehtib endiselt põhimõte, et rikkujale tehakse asjaolud talle arusaadavas keeles selgeks. See märge on igal protokolli blanketil kirjas. Sellepärast ei tahagi politsei välismaiste pisirikkujatega eriti tegemist teha, sest kogu jama alates tõlgi otsimisest pole seda väärt.
Makaroonid võtku eeskuju vendadest lätlastest kes liikluskaamera trahvid mingi ropu masintõlke abil eesti keelde tõlgivad. Igati kiiduväärt algatus ja ma olen need kõik ära maksnud. Seevastu igasugused võõrkeelsed trahvinõuded lendavad sirgelt prügikasti. Ei kust mina tean mida sinna kirjutatud on?
Itaaliaga kogemust pole . Küll aga tuli ükskord Austriast, mingise munitsipaalpolitsei saksakeelne teade postkasti, et olen Viinis vales kohas parkinud ja taheti 40 EUR. Vaatasin kalendrist, et pole sel päeval üldse Austrias olnudki ja veel vähem niisuguse autoga sõitnud. Ei tea kust politsei selle võttis. Ilmselt ajas rendifirma midagi oma andmebaasis segi. Kellegagi ma õiendama ei hakanud , viskasin paberi minema ja pole tänaseni probleeme olnud ei rendifirmaga ega Austriaga.
Joppenbuch, 65 kohalikku raha euro eest!! Inflatsioon on seda riiki ikka kõvasti räsinud. Minu kogemused on 2018 a algusest ja siis oli tänaval USD 20 ning euro 24. Ametlik Eesti panga kurss oli vist 21-22 millegagi peesot euro eest ehk vahe ametliku kursi ja tänava kursi vahel võis olla ca 10 %.
Ma võtsin kaasa pangakaartid ja ca 3 nädal jaoks umbes 1200 EUR. Pool eurodes, pool USD. Sularahast jäi osa reisi lõpuks alles. Eestis raha Argentiina vääringuks ei vahetanud sest niisugustel eksootilistel valuutadel on siin eriti sant kurss.
Küll aga võtsin kohe lennujaamas automaadist kohalikku raha. Minu mäletamist mööda sai ühest automaadist sama kaartiga max 2000 peesot mis oli umbes 100 USD ekvivalent. Hinnad Buenos Aireses olid sendi pealt samad kui Tallinnas - näit kohv tänavakohvikus , koos ette kandmisega, 2 EUR jms. Nii et need 100 USD võib esimeses restoranis sirgeks lüüa aga võib ka päris mitmeks päevaks jätkuda. Keegi ei keelanud järgmisest automaadist taas 100 USD võtta.
Üsnagi edukalt toimis ka niisugune süsteem, et ilma kaardimakseta poes oli kassa juures seinal silt "USD=20, EUR=24" Kui arve tuli näit 8 EUR, siis kümnekast anti 2 EUR tagasi kohalikus rahas.
Niisugustes linnades, mis ka gloobusele on märgitud sai enanasti maksta nii Visa kui Mastercardiga. Väiksemates kohtades ainult Visa kaartiga ja vahet polnud kas deebet või krediitkaart. Minumeelest olid ka mingid tanklaketid, mis ainult Visa kaarti tunnistasid ja seda isegi pealinnas.
Seal kus kaarti ei tuntud oli väike eelis USD-l sest seda rahatähte teadsid kõik. Eurot näidates tuli vahel kõigepealt taasiseseisvunud Eestisse sattunud väliseestlase kombel seletada, et see paber on rahatäht (Zee on vhorst, Mheil Thorontos süüakse zeda) . Kui euro lõpuks rahaks tunnistati siis üsna kehva kursiga.
Ma maksin võimalusel alati kaartiga, järgmine eelistus oli euro ja dollarid jätsin mustadeks päevadeks mida mõnikord ka ette tuli.
21% soodustus majutusel ja mõnede kaupade ostmisel pole mitte kohalike kottimine vaid maksusüsteemi eripära. Minu arusaamist mööda tuleb esitada pass ja maksta välismaise krediitkaartiga ja sellest piisab, et ostja tunnistatakse välismaalaseks ning hind on ilma käibemaksuta.
Booking.com süsteemimajutusasutustel oli see minumeelest isegi broneeringu peale ära märgitud. Pass esitatakse hotellis nagunii ja maksta oleks siis hea kaartiga.
Poest vorsti osta niimoodi ei üritanud kuid ühes kohas tundus olevat mõistlik mõte osta Argentiina kaartiga Garmini navigaator. Umbes 120 EUR. Passist tehti koopia, maksin kaartiga ja hind tuli ilma käibemaksuta.
Põhimõtteliselt saab ka Eestis tax-free osta kuid süsteem on teistsugune.
Seaduse järgi on vaja rahvusvahelist juhiluba ja minul see oli olemas (maksab ARK-s 26 EUR ja tehakse ootetööna valmis)
Küll aga ei võtnud seda kordagi kotist välja, sest ei autot rentides ega umbes 20-30 korral kui politsei juhiluba kontrollis ei tahtnud seda keegi näha. Ka mitte siis kui noriti tulekustuti ja esmaabikarbi kallal.
Tea, kas aastavahetus (eesti mõistes jõulud+uusaasta ) neis linnades üldse kõige parem mõte on.
Üldiselt on õigeusu jõulud pärast aastavahetust ja niimoodi saab ka muidugi teha, et eesti jõulud Eestis , aastavahetus ja vene jõulud seal.
Ma olen Kiievis niimoodi mõnel aastavahetusel olnud... president Poro ajal oli üksaasta ikka väga nutune, sest isegi saluuti ei lastud. See oli siis mingi solidaarsusavaldus nelle kes rindel on ja pidutseda ei saa.
Talvel on seal üsna külm, pime, niiske ja porine. Kui üldse midagi vaadata siis jõuluaegseid kirikuid ja nagu viktor54 enne mainis - piisab paarist päevast. Kui üks päev mõõda Petšorskaja kloostrit kolada on pärast jalad nagu pakud, teine-kolmas peatänaval+külgnevad rajoonid ja ongi kõik. Dnepri vasakule kaldale pole mõtet minnagi. Seal pole midagi.
Odavaid öömajasid leiab ka kesklinnast , nii 16 EUR öö on isegi silma hakanud. Tavaliselt mingid korterid, mida ettevõtlik juut bookingus välja üürib.
Päris kindlasti ei tasu võtta tundmatu nimega neljatärnihotelli. See on enamasti mingi maja alumine korrus mille kohalikud on hotelliks muutnud ja omaalgatuslikult neli tärni omistanud. Hind on 100-150 EUR õõ kuid täiesti võimalik, et olete seal ainus külastaja. Podol Plaza ja Bontiak tulevad niisugustest kohe meelde. Headest arvustustest ei tohiks end eksitada lasta - neid kirjutavad omad nagu ka kohalike söögikohtade jms kohta.
Tuntumatest oli Ibis üsna elatav , kuskil 60-70 EUR öö ja umbes selline hinnaga oli viimati ka kohe Iseseisvusväljaku (Maidani) kõrval asuv Dnipro. Ega neiski midagi vapustavat pole kuid pigem 60 EUR eest Ibis kui 160 eest noname neljatärnine.
Kui meri põlvini lasta, siis Intercontinental on suht heas rajoonis, 250 EUR öö kuid see on siis vaid väike osa kogukulust.
Lihtsalt huvi pärast küsin, et järgmisel korral valmis olla: kuskohal need check-in turvavestlused toimuvad? Sellel reisil mida kirjeldasin tehti check- in Tallinnas kuni lõpp-punktini ja anti kolm piletit kohe kätte. Aega oli laialt ja see lõunane Finnairi ettevedamispropeller jäi veel hiljaks ja sellepärast hilines ka Helsinkisse jõudmine. Helsinkis polnudki mingit check-ini ja miks peakski kui pilet olemas on. Passi korraks vaadati ja turvakontrollli ei mäleta. Kui oli siis jooksin sealt läbi.
Tagasi lendasin Buenos Airesest New Yorki. Täpselt sama lennujaam ja terminal ja USAsse sisenemise protseduur. BA-s vormistas American Airlines check-in lett taaskord korraga kolm piletit, ka Finnairi omad ja rohkem polnud registreerimislettidesse asja.
Mitte kuskil ei näinud plekkmantlites mehi kes vestelda oleks tahtnud ja üleüldse ei tahtnud lennujaamades ükski ametiisik minuga rääkida.
Mismoodi selline turvavestlus üldse välja näeb? Kui terve lennukitäie rahvaga hakataks check-innis isiklikel teemadel heietama ei väljuks see lennuk mitte õigel ajal vaid kõige varemalt järgmisel päeval.
Ma omakorda imestan, et mis ristküsitlusid seal toimuvad?
Ma läksin üldise vooluga kaasa, lennukist tulles ongi kohe hakatuseks need .... iseteeninduskioskid, nagu siit nüüd täpset terminit lugesin:) . Võimalik, et neist saab mööda minna kuid enamik inimesi läks sinna. Pilt, mis seal ette tuleb on , juhul kui muidugi õigesti mäletan, on samasugune nagu ESTA viisat taotledes. Täpselt samad küsimused ja samas järjekorras. Mul oli ESTA prinditult kaasas , võtsin selle mapi vahelt ja kirjutasin täht-tähelt samad vastused automaati. Lõpetuseks tehti vist foto.
Siis vaatasin, et kus letis kõige lühem järjekord on ja võtsin sappa. Kui minu kord tuli siis andsin passi, ESTA viisa prinditult, lennukis täidetud migratsioonikaarti, selle paberi, mis iseteeninduskiosk välja printis ja jätkulennu pileti. Pilet oli kõige pealmine, koputasin küünega uue linna nimetusele ja ütlesin "transiit". Oligi kogu vestlus. Migratsioonikaart visati peale vaatamata mingisse suurde kasti, ülejäänud asju loeti ja võrreldi millegagi arvutis. Võib-olla öeldi lõpetuseks "Welcome" aga võib-olla ka mitte . Ega ma Usa-sse tulnud.
Täpselt samamoodi tuli esmakordselt Usasse reisikaaslane, kes samal ajal teises järjekorras seisis.
Täiesti võimalik, et kuskil oli eraldi järjekord esmakordselt tulnutele ja oleks pidanud hoopis sinna minnena. Võimalik ka, et küsimusi oleks rohkem esitatud kui oleks selles automaadis märkinud mingid muud andmed kui ESTA viisa taotluses.
Ma tegin tol korral samuti Finnairi säästuka. Otsisin vanad piletid arvutist välja ja mul oli lendude vahe JFK lennujaamas 6 tundi. Seda oli ikka üle mõistuse palju. Sai terminali restoranis kaks korda söömas käidud ja vahepeal magatud ja kõik urkad ning poed läbi kolatud ja ikka jäi seda üle.
Kiireks läks hoopis Helsinkis kus lendude vahe oli 40 minutit ja Tallinnast tulnud lennuk hilines. Siis kui Tallinna lennuk alles maandus ja ruleeris algas New Yorki lennule juba pealeminek ning lõpuks tuli natuke joosta. Terminali teise otsa.
JFK rahvusvaheline terminal on Vantaa omast jupp maad väiksem. Või tundus see niimoodi ajaskaalal. Kui transiidina minna, siis peale passikontrolli mööda koridori natuke maad vasakule , seal istus laua taga mutike ja valvas transiitreisijate kohvreid. Need tulid eraldi luugist ja olid põrandal reas. Usas tuli isegi sama operaatori jätkulennu pagas vahepeal kindlasti välja võtta ja uuesti lennule registreerida.
Seal laua juures näitas võib-olla ka mingi nool "Rongile" aga ei pööranud tähelepanu, sest terminali polnud vaja vahetada. Me võtsime oma kohvreid ja läksime mööda koridori edasi ja eksida polnudki kuhugi. Lõpus oli üks saal - uks vasakule otse õue ja paremal pool eskalaatorid teisele korrusele kust väljaminevad lennud läksid.
Õues ukse taga oli rida taksosid, sest sellestsamast uksest tulevad need kes oma reisi 4 terminalist alustavad. Kui väga kiire on ja rongi üles ei leia võib ilmselt ka sealt takso võtta ja käratada "8 terminaali treppi ja rutem kui muidu" . Tuleb vast odavam kui uus Mehhiko pilet osta:)
Käsipagasit kontrolliti passikontrollist järgmises ruumis kui üldse kontrolliti. Enamus reisijates, sealhulgas ma ise, läks sealt kõrvale vaatamata läbi. Äraantud pagasit oli minul kontrollitud Ladina-Ameerikast Usasse tulles. Kodus hakkasin kohvrit lahti pakkima ja sajatasin, et kesse rsk on mee purgil kaane irvakile jätnud. Siis vaatasin, et kogu kohver on sandisti pakitud ja lõpuks leidsin sealt umbes A5 formaadis trükitud blanketi kus oli kirjas, et vastavalt USA x seadusele võivad tolliametnikud kohvri avada ja bla-bla-bla.
Kontroll käis nii kiirelt et selle ca tunnise passijärjekorra ajal oli see juba kontrollitud ja seina äärde omanikku ootama pandud. Ise juures olema ega midagi seletama ei pidanud.
Niipalju neist terminalinumbritest veel, et mina tulin Finnairiga Helsinkist 4 terminali ja lendasin sealt American Airlinesi kirjadega lennukiga ka minema. Kuigi mõlemad peaks internetis oleva plaani järgi kasutama 8 terminali. See oli 2018 ehk eelmisel aastal ja ega õigeid numbreid vist enne ei näe kui operaatorilt küsida.
On see ikka kindel, et peab ühest terminalist teise minema ja niimoodi on kuhugi pileti peale kirjutatud?
Ma olen selles JFK lennujaama transiidina sisse tulnud Euroopast Finnairi lennukiga ja sealt edasi lennanud (Usast välja) American Airlinesiga ning plaani järgi vaadates olid mõlemad 4 terminal ehk rahvusvaheline. Tuli lihtsalt alumiselt korruselt ülemisele lonkida.
Kas see American Airlines terminal (kaheksas) üldse mingi Usa siselendude oma ei ole?
ESTA elektrooniline viisa peab olema , lennukis jagati juba minged migratsioonikaarte mille võis ära täita. Ma täitsin, aga erilist kasu sellest polnud. Kui lennujaama sisse lastakse on esimene järgekord piletiautomaadi sarnaste pultide taga. Seal täitis igaüks sellesama migratsioonikaarti elektrooniliselt. Keeleks võis valida ka eesti keele nagu ESTA viisatki tehes. Seesama automaat tegi foto ja vist printis mingi kaarti välja. See näpus, mindi passikontrolli. Piirivalvuril oli sealt automaadist tulnud info juba ees , ma ühmasin et "transiit" ja rohkem ei küsitud midagi. Aega läks minumeelest küll vähem kui tund.
Teisele lennule registreerimine võib võtta isegi rohkem aega kui mingi suurem inimmass ees on ja turvakontrollis uimerdatakse. Mul vedas tookord , ca 10 inimest oli vaid järjekorras kuid aega läks ikka üle poole tunni.
Ma olin esimest korda USA-s. Järjekordade süsteemist (esmakordsed või korduvreisijad) eriti aru ei saanud. Mingid neegritaridest suunanäitajad seal olid , karjusid läbilõikava häälega ja juhendasid voogusid kuid mumeelest ei kuulanud neid mitte keegi. Inimesed läksid ikka sinna kus järjekord lühem oli ja tagasi kedagi ei pekstud.
Pärast, teisel korral oli see meeskond näo järgi hispaaniakeelne. Hulga vaiksem ja ei juhatanud kedagi kuhugi. Aega läks umbes sama palju.
Minus on (mõlemi piiri peale kokku) kõige vähem käinud pool tundi ja kõige rohkem kolm tundi.
Tuttavatel on samuti vahel 7-8 ära tulnud ja reeglina on vene pool uimerdanud ning tuldud on Venemaa poolt.
Eesti poolel on muidugi see asi, et järjekorrabroneering võiks olla. Seda saab teha telefoni teel, www.eestipiir.ee lehelt ja maksab 5 euro kanti.
Kui ma viimati Venemaale sõitsin siis broneering oli. Narvas sõidetakse kõigepealt linna piiril olevasse parklasse ja oodatakse seal kuni auto number tabloole tuleb. Järgmiseks piiripunkti kus ka tavaliselt väike järjekord on. Kui piiripunkti ilma parklas käimata sõita siis ei juhtu muud midagi kui saadetakse viisakalt parklasse, sest kord on niisugune.
Igavesti võib ootama jääda siis kui minna sellesse parklasse ilma broneeringuta, elavasse järjekorda, ja vene pool pidurdab üritust. Siis saavad broneeringutega autod hilinemisega välja ja samal ajal tuleb uusi bronne juurde ning elav järjekord ei liigu kuskil suunas.
Tol korral oligi nii, et minu broneering läks 30-40 minutit üle ja kõrval kaebas üks vene perekond, et nemad on oodanud juba 3-4 tundi ning ikka ei lasta parklast välja. Mis süsteem siin üldse toimib? Ei lastagi, sest piiri ületamise on nii aeglane, et ainult broneeritud autod saavad löögile.
Minust nad sinna jäid, soovitasin neil telefoniga esimene vaba broneering võtta ning seniks Narvas rahulikult õlut juua. Mul läks peale seda veel kaks tundi piiri, neil võis seda arvestades isegi 8 tundi kokku minna.
MartinABC - krediitkaarti kohta. Teoreetiliselt küll ja Swedbank rääkis umbes sama juttu. Meil oli probleem selles, et Buenos Airese Hertzist renditud auto sai mägedes hukka ja Salta Hertz andis teise samasuguse ja käskis hoopis selle Buenos Aireses tagasi anda. Uus leping oli oma sõnastuselt sama v. a. auto registreerimisnumber. Auto enda eest midagi juurde maksma ei pidanud kuid minumeelest võttis Salta Hertz kindlustusraha samas summas uuesti.
Ja siis hakkas üks lõputu kuuma kartuli loopimine. BA seletas, et algne leping kehtib ja Salta peab raha tagasi kandma ja Salta omakorda, et see oli nende auto ning BA peab tagasimakse tegema ja Usa kontor kust ka mingi vastus tuli , et nemad ei Argentiina õigussüsteemist midagi ning Swedbank kurtis, et tahaks ikka inimkeelseid või äärmisel juhul inglise keeles materjale, et mingit seisukohta võtta. Kirjavahetus oli muidu nii, et mina kirjutasin inglise keeles ja vastused tulid alati hispaania keeles. Leping oli samuti hispaania keeles.
Ma lõpuks enam ei viitsinud, sest enda aeg maksab rohkem kui see vaidlusalune summa oli.
Swedbank muidugi kinnitas samuti, et kui oled oma krediitkaarti andmed kellelegi vabatahtlikult andnud võib see sealt mida iganes broneerida ja pärast vaidle kui huvi ning aega on. Ma omakorda pean krediitkaarti üldse väga ebaturvaliseks maksevahendiks.
Niipalju tuli veel Argentiinas auto rentimise kohta meelde, et Hertzi taat seletas kohe alguses: päris ilma omavastutuseta nagu Euroopas vahel ette tuleb ei saagi kohapeal autot rentida. Lepingus olid mingised tüüpjuhtumid ja omavastutuse määrad 200-4000 EUR. Maksimumsumma oli sel juhul kui autol mingil põhjusel (avarii) turvapadjad lahti lähevad, kui üle katuse keeratakse( katus mõlkis) ja midagi vargusega seoses. Võib-olla sain valesti aru kuid tundus, et juba sellest piisab kui autost sinna sisseehitatud keskkonsool koos raadioga ära varastatakse.
Seepärast võiks pakutud lepingu mõttega läbi lugeda ja hinnata, et kas seda autot ikka on niiväga vaja. See 4000 EUR oli näiteks samasuguse päevinäinud Opeli turuhind Eestis.
Muidugi - erinevatel pakkujatel on erinevad lepingud ja tingimused.
Ma olen sõitnud mingi paar aastat tagasi Argentiinas rendiautoga, umbes kaks nädalat ja 5000 km. See oli küll riigi põhjaosas.
Noh, vahemaad on tõesti pikad ja maastik suuremalt osalt igav. Teed on aga väga head , liiklust vähe ja 100 km/t keskmine tunnikiirus linnadevahelistel lõikudel on täiesti saavutatav.
Muide - kohalikud niimoodi ei pidavat sõitma vaid kasutavad asustatud punktide vahel liikumiseks lennukit või ööbusse.
Rendiautod on kallid ja väikesed. Opel Meriva sarnane asi on nende mõistes väga suur auto. Seda peab ka arvestama, et bensiin on bioetanool ja kütust kulub mehiselt. Seesama 1.6 liitrise mootoriga Meriva (seal on ta mingi Chevrolet nime all) võttis lauskmaal umbes 10 liitrit sajale. Kütus oli umbes sama hinnaga kui Eestis.
Kui on huvi Ruta 40 sõita, siis mootorratas või dziip oleks vast parem valik. Mägedes võib mõni teelõik paduvihma tõttu läbimatuks muutuda ja siis saab hulk aega oodata kuni välja kaevatakse. Samas, lõunas on mäed madalamad ja võib-olla selliseid ekstreemsusi pole.
Iseenesest on vist kõigil rendifirmadel ka Toyota Hilux või Ford Ranger valikus kuid tuntumatel (Avis, Hertz) sellise hinnaga et võtab hinge kinni.
Meil oli probleem Hertzi sealse esindusega mis broneeris krediitkaartilt rohkem raha kui kokku lepitud. Seda ei saanudki tagasi (umbes 500-600 EUR) sest ei viitsinud juba Eestis tagasi olles nendega jageleda. Hertzil on frantsiisiettevõtted ehk iga kontor on iseseisev firma. Usa emafirma laiutas samuti käsi ja soovitas Argentiinasse asju klaarima minna.
Üleüldiselt oleks mõistlik rentida Eesti kontorist (kuigi see võib kallim olla) või krediitkaarti mitte kasutada.
Kohaliku tähtsusega rendifirmasid oli samuti - ka niisuguseid, mis ainult ühes piirkonnas töötavad ja nende flaiereid siis vedeles siis ja seal. Söögikohtades, hotellides jne. Hertzist või Avisest olid hinnad odavamad kuid lepingu tingimustesse ei hakanud süüvima .
Hertzi autodel mingit läbisõidupiirangut polnud. Kaks kiiruskaamera trahvi saadeti samuti koos fotodega pärast meilile. See oli 90 alas ca 140 sõitmise eest ja kokku tuli vist 130 EUR koos igasuguste rendifirma teenustasudega.
Politseipatrulle oli väga palju. Enamasti on 7-8 inimest ja nad kontrollivad ainult dokumente. Ükskord öösel sattusime 3 mehest koosnevale patrullile ja nagu Venemaal - hakati altkäemaksu nuruma. See oli üsna Boliivia piiri lähedal ja sealkandis passitakse narkokullereid. Meil narkot polnud aga autoapteeki ka ei olnud (Hertzile ka selle eest "tänusõnad" )
Kuskil poolteist tundi läks vaidlemisele, et mingisugusele hispaaniakeelsele protokollile alla ei kirjuta, Kutsugu või sünnitagu eesti keelt oskav tõlk, meil aega on. Lõpuks ei maksnud midagi. Pärast lugesin mingist foorumist kuidas ühed ameeriklannad kurtsid et nad pidid samas piirkonnas 200 dollarit ära andma. Neile määriti lambist kiiruseületamine kaela.
Taaskord - täiesti võimalik, et lõunas sellist rahvast ei liigu ja ka Buenos Airese ümbruses polnud politseile ühtegi pretensiooni.
Ja seda, et tanklaid on väga vähe. Kui pikem sõit, võiks igaühes paagi kaelani täis võtta, sest järgmine on võib-olla 100 km pärast kui mitte kaugemal.
Võrreldes Nordicaga on Air Balticul suuremad lennukid. Nordica viiner tekitab juba sisse istudes klaustrofoobse tunde. Enamasti tundub suurem lennuk ohutum ja lend on samuti rahulikum.
Puhttehniliselt aga Nordica lennupark vanadussurma suremas ei ole. Ning ka vastupidi - pole midagi ultramoodsat ostetud. Läbiproovitud tehnika ja kannataks lennata küll. Ma jätaks võimalusel lendamata tahtejõu najal koos püsivate "aafrikalennukitega" ning nendega mis sõidavad mitte füüsikaseaduste tõttu vaid mingi alamakstud IT-kuli loodud äpi toel. Nagu näiteks Boeing 737 Max mis seetõttu ka lennukeelu sai.
Nordicaga ma ise sellegipoolest lennanud pole kuid mitte lennuohutuse vaid skeemitamise tõttu. Ei pea võimalikuks neile mingit raha anda enne kui Estonian Airi töölistele võlad ära on makstud.
