Mõnde muljed Keeniast. Olime Keenias perega 2 nädalat. Mis puutub organiseerimisse, siis võtsin pakkumisi mitmeid Trip.ee kaudu soovitatud firmade käest ja Keenia aukonsuli poolt soovitatud firma käest, siis lõpuks tuligi välja, et kõige odavam on Victor ja järgmine oli Salaton Safaris, teised oluliselt kallimad. Asi, mis pani Salatoni kasuks otsustama, oli konkreetsus- said aru, mida pakutakse, mida ma Victori kirjadest välja ei lugenud. Ja kõik ka klappis ja natuke isega veel. Safari on vägev, see on põhjus miks Keeniasse minna. Auto rendile ei tasu mõeldagi, selleks on väga palju põhjuseid. Maasai Marasse tavalise autoga ei jõua, tee sinna mingis osas sõidad nagu mööda kartulipõldu. Kõik loomad ninasarvikutest krokodillidesse sai nähtud, vihma oli ka aga rahvuspargid on võrratud- teine maailm, nutitelefon ununeb. Kindlasti ei tasu eriti raha panna kallitele Sopa Lodge hotellidele, mis on küll erkordselt maalilistes kohtades ja ilusad aga selle hotellis Sa ainult magad ja sööd. Enal oligi vaheldumisi nn. "tented camp", kus uni hea, söök mitte parim, aga kõhu sai täis ja siis Sopa Lodge, kus sai head sööki, korra basseini ja hea une. Mis puutub turvalisusse, siis Keenia valitsus on palju panustanud turvalisusesse, seega Pariis on hetkel ohtlikum. Peaasi , et Somaalia piiri äärde ei lähe. Õhtuseid jalutuskäike ei teinud, nagu igalpool soovitati. Korra oli kõhedam tunne, kui Mombasas hakati vanalinnas jälitama, aga ju loodeti jälle teenida. Sealt me igatahes kadusime. Kui oleks "ametliku" giidi võtnud, siis oleks tõenäoslt kõik OK olnud. Vaid Maasai Maras läks ööbimiskohas lapse kotist 50 EUR-i kaduma (kõike ei võetud, tänud sellegi eest). Nairobis slumi ei läinud ja autojuht ütles, et isegi ei lähe, pole turvaline. Air Kenya oli täpne ja väga korralik. Puhtalt rannapuhkuseks ma muidugi ei läheks, selleks on lähedasemaiud maid. Ookean on tore ja valge liiv võrratu, aga mis puudub, on privaatsus. Hotelli piirest väljaspool on keegi kohe Su juures, tahab midagi müüa jne. Natuke tüütas ära. Lõpuks ütlesin kohe, et ei ole sakslane (sest neil pidi palju raha olema) vaid poolakas (nad pidid vaesed olema :)). Kauplemist on palju, aga eks see on antud kultuuris normaalne ja pahaks ei tasu panna. Mõne asja hind kukkus 80 dollarilt 10-le dollarile. Eks me oleme nende sissetulek, mida ei saa neile pahaks panna. Tansaanias pole käinud, aga väidetavalt olevat kallim, aga kõige muu osas tase tiba madalam. Keenia Aafrikas 3. kohal majanduslikust seisukohast. Ainus koht, kus rahas hakkas kahju, oli masai küla. Maksin nn. piletiraha ja selle eest oleksid pidanud masaid natuke rohkem vaeva nägema. Oleks see olnud nn annetuse nime alla, siis oleks teine tunne jäänud. Aga mugavustega harjunud inimestel, eriti lastel, on see külastus kindlasti natuke mõtlema panev. Olime algselt Mombasast põhjapool, seal rannad sopilised, alla Dianil pikad laiad valged liivarannad, kus oleks tore jalutada, kui keegi midagi ei müüks kogu aeg. Dianil võtsime villa mis oli pärasi tore- teine korrus magad nagu lapsena heinasaras, palmilehtedest katusesõrestik peakohal, tuuleke puhumas, aias bassein kus lapsed pool päeva lobistasid. Privaatne, turvaline. Võib vaadata Trip Advisor Mango Villa Apartment . Mereni tuli jalutada ca 10 minutit aga halvasti see ei mõjunud. Keskusesse sai tuk- tukiga 1 USD eest. Kindlasti ärge mõelge, et Keenia on odav- juba päevapilet Maasai Marasse on 90 USD täiskasvanule. Turistidele mõeldud teenus on kallis (põhikliendid sakslased, UK, USA) aga väärt elmuse saab.