Tõesti, isegi võimalik, et Havana kesklinn olekeks ka parem, kui Miramar või vanalinn. Meie väide tuleneb just sellest, et esiteks välismaised foorumid soovitavad lastega ööbida just Vedaos. Nende põhjendus oli just öömajade kvaliteedis (vanad majad), tihtilugu asub see kõrgematel korrustel, kuhu on vankriga keerulisem liikuda või siis alumistel korrustel paiknevatel võib probleemiks kujuneda müra. Aga ma arvan, et AndresR jutul on ka jumet, et logistiliselt oleks kesklinn ka isegi mugavam. Oluline leida enda vajadusi rahuldav pind. PS! Ma olen sulle AndresR tänuvõlgu, kuna oma reisi planeerimisel sain palju mõtteid ja ideid just sinu postitustest ja aruteludest, Aitäh.

Suured tänud Lagle, kes kirjeldab ilusasti asju, mida ma unustasin mainida ning lisab teemale ka oma kogemutele põhinevat sisukust. Ka meie hotellis (Varaderos) oli vesi pisikesele liiga külm ja rannas liiga suurte lainetega ja soolane. Tõesti, kui otsida lapsele sooja ja mõnusat riiki suplemiseks, siis ei peaks Kuubale (nii kaugele) sõitma. Laglel on ka õigus selles, et mida rohkem õnnestub eelnevalt kokkuleppida (broneerida), seda lihtsam kõik on, sest üllatusi pakub Kuuba niigi. Kuna meie mõte minna kuubale tuli tõesti viimasel minutil, siis meil olid paljud asjad broneerimata. Meil oli ainult esimesed ööbimised Varaderol ja pisuke kokkulepe Trinidadi majutusega (mida me ei kasutanudki). Samuti puudus meil kindel transport, kuidas ühest linnast teise liikuda. Seoses sellega tuli kohapeal rohkem sebida. Alates lennujaamast oma esimesse ööbimiskohta sõites tuli juba taksojuhilt küsida, et mis oleks kui sõidaks Varaderost ka Trinidadi ja palju see maksaks. Umbes sellise meetodiga (muidugi ka ikka pisuke kodune eeltöö ja teiste turistide kohapealsed kogemused) saimegi tegelikult suhteliselt kenasti oma reisi käidud. Võimalik, et tänu sellele pisut kallimalt (pole kindel), aga kindlasti tuli kõigele muule lisaks igapäevasele puhkusele lisaks tegeleda logistikaga. Oluline on ka kindlasti ööbimiskohtade piirkondlik valik, kuna sellest võib sõltuda hilisemad logistilised ebamugavused. Näiteks Trinidadis tuleks paikneda võimalikult kesklinnas (loomulikult lapsega hinnata asukoha vaikust (õhtused pidudelt tulev müra)). Havanas on meie arvates mõistlik peatuda Vedado linnaosas, esialgu tundub natuke räsitud, kuid logistiliselt suhteliselt mõnus ja mugav. Mis puutub GPS kasutust (Punkel), siis mul puudub kogemus sinu poolt väljatoodud appiga ja ma arvan, et see toimis. Miks ma rääkisin Calileost, siis ikka selle pärast, et see tõesti töötas ilma netita suhteliselt laitmatult ja ta näitas lisaks enda asukohale ka: raha automaatide, söögikohtade, vaatamisväärsuste jne asukohti. Mõnikord oli sellest väga palju abi. Aga kindlasti on vastavaid appe veel.

Püüan Nurr-ile vastused anda. Lapse reisivoodid tagati meile Varadero hotellis ja hiljem Havana kodumajutuses (kuna majaomanikul oli väike laps, siis ilmselt läks loosi tema voodi). Mõlemas kohas ei tahetud selle eest mingit lisaraha. Me küll ei võtnud voodit kaasa (liigne komps), kuid me võtsime kaasa lapsele voodipesu (kuidagi parem tunne oli). Muidugi, kui te majutust broneerite võite ju küsida. Nagu meie arusaime, siis kui on raha ja kui valdate hispaania keelt on kõik võimalik :). Söögitoole nägime, aga pigem kallimates kohtades ja neid oli vähe. Peate olema valmis last söötma sülest (korralik põll on alati abiks). Meie lend minnes 11h30min ja tulles 9h30min (vist midagi sellist). Minnes oli meil päevane reis, mis tähendas lapsega pidevat tegelemist (mäng, kõndimine mööda lennukit jne). Tulles oli öine lend, kus enamus ajast toimus magamine. Meil ei olnud lennukis voodit vaid laps magas kas rinnal (süles) või üks meis oli ringi kolamas ja laps magas tema kohal (muidugi lootes, et ei kästa turvavõid kinnitada). Mõnedel magas laps kõhukotis (Manduca), alguses kõnniti laps unele ja siis magas ilusasti edasi. Muidugi, kui te võtate esime rea istmed, siis jääb teie ette ruum, kuhu saate teki või väikese madratsi panna ja lasta lapsel seal magada. Tegelikult kulus aeg päris ruttu, muidugi peab kannatust ja tegevust kaasa võetud olema (lapsele kõikvõimalikud pisikesed jubinad, kilinad ja krabinad. Alates käeümber pandavatest võrudest/paeladest kuini värviliste makaronideni, millega oleks huvitav mängida). Konditsioneer oli ka meie probleem, kuna ilma selleta oli palav ja sellega liigne puhumine (reguleeri kuidas tahad). Kui on väiksem kodumajutus, siis üldjuhul oli kont suunatud otse voodile. Hoidsime aknaid ja vahel ka uksi lahti, aga siis hiilisid sisse sääsed (ostke vankrile suurem sääsevõrk, mis läheb ka lapsevoodile ümber). Meie kaotasime oma sääsevõrgu juba Saksamaalt minnes ära ja kohapeal uue soetamine oli täitsa võimatu (mingil hetkel loobusime). Meie laps magab muidugi lastele mõeldud magamiskotis (eest lukuga, pea ja käed väljas), mis tagab selle, et tekk ei lähe pealt kaduma. Turvahälli soovitan ma juhul, kui rendite ise auto (mis ei olegi nii hull plaan), teed on sõidetavad, GPS kaasa (või telefoni), natuke tähelepanelikust ja harjumist (kuna liiklust praktiliselt ei ole) ja oletegi oma aja peremehed. Ainus, mis võib keeruliseks osutuda on parkimine, kuid raha lahendab kõik probleemid. Kui kasutate taksosi, siis seal on laste turvalisuse kohapealt ainult üks reegel, laps peab istuma tagaistmel. Turvavööd ja sellised läänelikud kombed pole kohustuslikud (muide nagu ma arusain, siis esiistmel olijatel pidid vööd kinnitatud olema). Kõhukott võiks kaasas olla (sõltub ju kas te jõuate last süles vedada ja millised on plaanid). Kui tahate rahvusparki minna või kuskile matkarajale, siis on kott kindlasti vajalik. Vankri puhul ostsime vahetult enne reisi JOIE jalutuskäru https://www.all-4-baby.de/sportwagen-buggy/buggy/joie-brisk-lx/a-10900/?ReferrerID=7&gclid=COunzfiAw9MCFQoA0wodXiUPWQ (meie tingimused olid: lapsele lamamisasend, kummirattad, kiiresti kokkupandav, kergus ja vankrialune panipaik). Kindlasti sobivad ka teised, kuid kaal ja suurus kokkupandult ning lapse mugavus peab olema heas suhtes. Õhukumm oleks küll mõnusam olnud, aga kui see peaks reisil katki minema, siis on üks seiklus juures. Ainus miinus sellel kärul on, et kui alumine panipaik on asju täis ja laps on lamavas asendis, siis on asjade kättesaamine natuke keerulisem. NB! Vankrit tuleb muidugi natuke tuunida: panime veepudeli hoidja, sangadele koti kinnitamiseks aasad, pesulõksudega tegime sääsevõrgu kinnitused jne. Kuumus oli tõsine teema, aga mis lapsele üle jäi :) Meie vältisime liigset kuumust järgmiselt: Esiteks pideva vedeliku tarbimisega, Lapsel pidevalt peakate peas, püüdsime kõndida alati varjus (seda õpid kiiresti kohalikelt), proovid päeva planeerida nii, et keskpäevased tunnid oled kuskil kohvikus või vilus ja ei torma ringi, vankril kas UV kaitsega sääsevõrk või isegi parem oli õhku läbilaskev rätik, mis natuke ka pimendas ja lasi lapsel magada (muidu on ju nii põnev, et magamine läheb sootuks meelest). Meil oli ainult ühel korral kuumusest tulenev palavik (kraadiklaas oli meil omal kaasas), aga õnneks jahutasime lapse maha (juua, pesemine ja paratsetamooli küünal) ja võtsime rahulikuma õhtu (laps lihtsalt puhkas välja). Millest me puudust tundsime? Just naisega arutasime, et olid ju mingid asjad, kuid enam ei tule meelde. Mis koheselt meenus olid pesulõksud :), kui rohkem meenub panen hiljem kirja.

Lapsega reisida pole hullu ühti, nagu Sigala oma postituses mainis, tuleb ainult varuda natuke rohkem aega ja mitte liiga suuri plaane teha, aga loobuma ei pea millestki. Alati kuidagi ikka saab.

Loodan, et vastasin ja kui veel huvi või küsimusi anna tulla.

Proovin, siis mõned mõtted ja soovitused kirja panna. Loomulikult põhinevad ainult need meie pere kogemustele ja ei ole mingi absoluutne tõde. Kirjutan ainult sellest, kuidas meie asjadest arusaime ja milliseid lahendusi me erinevate olukordade puhul kasutasime. Kuna oleme ka oleme ka enne natuke mööda maailma ringi rännanud, siis omasime teatud kogemusi ja arusaamu, mida pikemad ja kaugemad reisid endast kujutavad. Samas puudus meil eelnev kogemus kuidas pikemat reisi nautida koos lapsega. Eelnevalt olime lapsega reisinud lühemaid vahemaid (umbes kolme tunnised lennureisid) ja sihtkohaks olnud Euroopa. Meie reisiplaan Kuubal oli lihtne, kõigepealt otselend (kuna viibisime juba Saksamaal) Saksamaa-Varadero (neli ööd), kus meie plaanisime välja puhata reisiväsimusest (ajavahe ja muu), samuti proovida arusaada, et mis riik see Kuuba siis on. Jõudsime kiiresti arusaamale, et Varadero ei ole ikka üldse see päris Kuuba. Kõik hinnas hotellis on küll väga mõnus ja laisk olla, kuid Kuubast ei saa mingit aimu. Peale Varadero uinutavat puhkust sukeldusime natuke rohkem päris Kuuba poole. Liikusime marsruudil Varadero-Santa Clara-Trinidad. Trinidadis tegime jällegi pikema peatuse (neli ööd). Trinidadist tegime väljasõite Cienfuegosesse ja muidugi lähiümbruses paiknevale Paya Anconile. Samuti kõndisime Trinidadi igati risti põiki läbi. Peale Trinidadi külastasime tõelist väikelinna Agramonte (asub poolel teel Havana), kuna olime ühe kohalikuga natuke rohkem sõbrustanud ja ta kutsus endale külla. Samuti oli just sellel päeval meie pisikese tütre sünnipäev, mida otsustasime kuidagi väga eriliselt tähistada :) Peale Argamontet suundusime Havana (4 ööd). Havanast tegime päevase reisi Vinalsesese ja ülejäänud aeg kuluski pealinna avastamisele. Meie äralend oli samuti pealinnast. Oma sihtkohtade vahel liikumiseks kasutasime me taksosi (nii kaasaegseid hiina masinaid kui ka vanu Ameerika ja Nõuka iludusi). Masinaid me ei jaganud, kuna vajasime ruumi asjadele ja lapsele, sellest ka teatud ekstra kulud meie reisi eelarvesse. Sihtkohtades ja nende lähiümbrused kõikvõimalikketranspordivahendeid (jalgrattataksost kuni hobukaarikuni). Kuna Kuubal ei maksaks üldse eriti tormata vaid pigem olla ja püüda hetke, siis tänu lapsele pidime olema veel paindlikumad ja igas ettvõtmises planeerima veel ekstra aega. Samuti jäi meie ööelu külastamine ainult õhtuste jalutuskäikude ja restoranide külastamise tasemele (ei klubisi, ega pikki tansuõhtuid). Samuti oli meie kindel plaan, et me ei taha väga tihti oma paljude kompsudega uut elamist otsida vaid kasutasime põhimõtet, et leiame sobiva koha ja teeme sealt oma käike (tundus mõistlik nii meile, kui ka lapsele). Nüüd mõned meie tähelepanekud ja mõtted, kuidas saab lapsega mõnusamalt reisida:

1. Meie külastasime enne reisi igaks juhuks oma lastearsti (tegime aastasele ettenähtud vaksiinid) ja saime sealt mõned retseptid rohtudeks mida igaks petteks kaasa osta (meie arst oli õnneks Kuubas käinud ja teadis, mis olukord seal on). Muidu ei ole ükski vaksiin Kuubale minekuks kohustuslik.
2. Võtsime kaasa päris korraliku medikamentide varu (nii lapsele, kui endale). Seda igaks juhuks, et jätta kohalikud med. asutused ainult viimase abi saamiseks. Lapsele võtsime palavikku alandavad küünlad, Antihistamiini pulber, Amoxihexal (vees lahustuv antibiootikum), sääse ja putuka hammustuste vastane kreem, Allergiavastased tilgad (fenistil), prboiootikumid seedimise parandamiseks (alustasime nende manustamisega nädal enne reisi (Medikamente oli muidugi veel, aga ma ei hakkaks siinkohal kõike väljatooma). Eks igaüks võiks ju teada, mis on just neile kriitiline.
3. Valige lapsega minekuks sobiv aastaaeg. Meil vedas kus ilm oli nagu meie väga kuum suvi ja õhuniiskus vägagi talutav. Meie käik oli peale kuumemet hooaega ja enne vihade algust. Ei taha teada kuidas seal kuumal ajal (suvel) olla oleks. Ise veel kuidagi, aga laps ju ei räägi, kuidas temaga tegelikult olukord on.
4. Meie soovitus oleks, et enne pikema lennureisi ettevõtmist, tehke üks lühem reis, et siis saate teada kuidas teie laps lennukis käitub (eriti stardimisel ja maandumisel).
5. Proovige soetada võimalikult laia jalaruumiga istekoht (olenevalt lennukist), see on tõenäoliselt küll kallim, kuid arvestades, et väikelapsel istekohta üldiselt ei ole, siis tasub see kuhjaga ära.
6. Uurige kas lennufirmal, mida kasutate on lennuki sisese lapsevoodi võimalus. See on nagu võrkkiige põhimõttel väike voodike.
7. Pakkimisel ja kaasavõetavate asjade kogusel arvestage ka sellega, et te peaksite vähemalt ühe kilomeetri suutma jala koos kõigi kompsudega liikuda.
8. Võtke kindlasti kaasa lapse vanker. Soovitavalt võimalikult kerge ja kokkupandav (jalutuskäru magamisasendiga). Vankri puhul võiks eelistada pisut suuremaid kummist rattaid (meil oli täiskummist, kartsime õhukummi purunemist). Vanker varustage kõige vajalikuga (sääsevõrk ja mingi pimendva riie/sall, mis on kerge ja õhku läbilaskev, aitab natukene lapsel vankris päevasel ajal magada). Vanker oli kasutu ainult Trinidadis (teed olid lihtsalt kohutavad).
9. Lennukis ja reisil kohtasime ka teisi peresi, kes lastega reisisid ja nad kasutasid veel Manduca kõhukotti, et last transportida (ka lennukis magamapanekuks). Meil oli Manduca küll kaasas, aga me seda ei kasutanud. Samuti oli ühel perel kaasas veel reisivoodi ja turvatool. See on muidugi ohutuse ja oma mugavuse küsimus, et millise riski sa võtad ja kuidas liigud. Nemad rentisid terveks reisik auto. Arvestage paljudel autodel (vanematel) puuduvad üldse turvavööd ja teil pole turvatooli kuhugi kinnitada.
10. Kuubale minnes võtke põhimõtteliselt kõik lapsele vajaminev kaasa. Ma pean silmas toit, mähkmed ja riided. Kuubal on saada mähkmeid (hind sama mis meil, aga kvaliteedi kohta ei oska öelda) saada oli magusaid lastetoite (purgis) kuid need sisaldavad väga palju suhkrut. Samuti nägin piimapulbreid ja isegi jogurtit. Mis puudutab märgi lappe, laste kreeme, putrusi või sääsevõrke neid küll ei näinud ja öeldi, et väga haruldane kaup.
11. Lapsetoit pigem tuubides (lihtsam transportida ja manustada), vajadusel ka lennukiga startimisel ja maandumisel (laps imeb ja neelatab). Meil oli nii tuubide kui ka purkidega ja toit seisis ilusasti kaks nädalat. Kiirpudrud (valage juba eelnevalt minigrip kilekotti). Samuti oli meil kaasas erinevaid lapsele mõeldud küpsiseid ja krõbinaid (kamapallid, riisiküpsis). Kohapeal on olenevalt hooajast saada erinevaid puuvilju ja suppe, mis enamuses meie lapsele väga meeldisid (muidugi kvaliteet on igas kohas väga erinev).
12. Kaasas võiks olla minigrip kilekotid, kuhu saab kõikvõimalike toiduaineid kiiresti hoiule panna (või asju mis ei tohiks niiskust saada). Samuti termos kuuma vee transportimiseks. Kuigi kuuma vett sai ilma probleemideta, siis kunagi ju ei teadnud, millal seda vett vaja võis minna. Ning muidugi kaanega suletavad plastikkausid, need on asendamatud asjade transportimisel.
13. Kui lähete randa, siis lisaks päikesekreemile ja mütsile võiks kasutada lapsele ujumiskostüümi, mis kataks enamuse keha (lapsel mugavam ja endal vähem määrimist). Arvestage, et väljaspool basseine on vesi ikka lastejaoks väga soolane!
14. Kõikvõimalikud antibakteriaalsed lapid ja vedelikud. Need oleks soovitav natuke omada, kuna näiteks meie laps lakkus igavusest toole ja autoistmeid jne, siis sai nii mõnigi koht tänu meile palju puhtamaks. Samuti mähkmete vahetamiseks vajalik alus, kuna väljaspool ööbimiskohta toimub see kus jumal juhatab ja arvestage mingeid spets ruume või laudu neil üldjuhul pole.
15. Riiete pesemiseks võtsime kaasa ka pesuseebi, kuna meie pesime oma riided ise (pesumasinaid polnud näha, kuid kindlasti raha eest oleks saanud kõike).
16. Võiksite oma tarka telefoni ka offline GPS installida (meie kasutasime Calileod, töötas laitmatult), kuna kohalikel on küll nutiseadmed, aga nad väga funktsionaalselt neid küll kasutada ei oska (meie juhatasime isegi taksojuhte). Oma asukoha teadmine andis alati teatud kindluse. Millega peate kindlasti harjuma, see on tähelepanu, mida teie laps saab. See on kohati lausa häiriv, samas mõnikord ka pisut abistav (Indiaani koobastes saime järjekorras ette). Meie hinnangul, et kui me oleks iga lapsele pööratud tähelepanu eest saanud euro, siis oleks reisiraha kindlasti tagasi teenitud :)

Kindlasti on palju veel millest rääkida, vähemalt algus on tehtud. Nüüd kellel huvi, küsige või vaielge vastu, siis saame täpsemalt kirjutada.