Püüan Nurr-ile vastused anda. Lapse reisivoodid tagati meile Varadero hotellis ja hiljem Havana kodumajutuses (kuna majaomanikul oli väike laps, siis ilmselt läks loosi tema voodi). Mõlemas kohas ei tahetud selle eest mingit lisaraha. Me küll ei võtnud voodit kaasa (liigne komps), kuid me võtsime kaasa lapsele voodipesu (kuidagi parem tunne oli). Muidugi, kui te majutust broneerite võite ju küsida. Nagu meie arusaime, siis kui on raha ja kui valdate hispaania keelt on kõik võimalik :). Söögitoole nägime, aga pigem kallimates kohtades ja neid oli vähe. Peate olema valmis last söötma sülest (korralik põll on alati abiks). Meie lend minnes 11h30min ja tulles 9h30min (vist midagi sellist). Minnes oli meil päevane reis, mis tähendas lapsega pidevat tegelemist (mäng, kõndimine mööda lennukit jne). Tulles oli öine lend, kus enamus ajast toimus magamine. Meil ei olnud lennukis voodit vaid laps magas kas rinnal (süles) või üks meis oli ringi kolamas ja laps magas tema kohal (muidugi lootes, et ei kästa turvavõid kinnitada). Mõnedel magas laps kõhukotis (Manduca), alguses kõnniti laps unele ja siis magas ilusasti edasi. Muidugi, kui te võtate esime rea istmed, siis jääb teie ette ruum, kuhu saate teki või väikese madratsi panna ja lasta lapsel seal magada. Tegelikult kulus aeg päris ruttu, muidugi peab kannatust ja tegevust kaasa võetud olema (lapsele kõikvõimalikud pisikesed jubinad, kilinad ja krabinad. Alates käeümber pandavatest võrudest/paeladest kuini värviliste makaronideni, millega oleks huvitav mängida). Konditsioneer oli ka meie probleem, kuna ilma selleta oli palav ja sellega liigne puhumine (reguleeri kuidas tahad). Kui on väiksem kodumajutus, siis üldjuhul oli kont suunatud otse voodile. Hoidsime aknaid ja vahel ka uksi lahti, aga siis hiilisid sisse sääsed (ostke vankrile suurem sääsevõrk, mis läheb ka lapsevoodile ümber). Meie kaotasime oma sääsevõrgu juba Saksamaalt minnes ära ja kohapeal uue soetamine oli täitsa võimatu (mingil hetkel loobusime). Meie laps magab muidugi lastele mõeldud magamiskotis (eest lukuga, pea ja käed väljas), mis tagab selle, et tekk ei lähe pealt kaduma. Turvahälli soovitan ma juhul, kui rendite ise auto (mis ei olegi nii hull plaan), teed on sõidetavad, GPS kaasa (või telefoni), natuke tähelepanelikust ja harjumist (kuna liiklust praktiliselt ei ole) ja oletegi oma aja peremehed. Ainus, mis võib keeruliseks osutuda on parkimine, kuid raha lahendab kõik probleemid. Kui kasutate taksosi, siis seal on laste turvalisuse kohapealt ainult üks reegel, laps peab istuma tagaistmel. Turvavööd ja sellised läänelikud kombed pole kohustuslikud (muide nagu ma arusain, siis esiistmel olijatel pidid vööd kinnitatud olema). Kõhukott võiks kaasas olla (sõltub ju kas te jõuate last süles vedada ja millised on plaanid). Kui tahate rahvusparki minna või kuskile matkarajale, siis on kott kindlasti vajalik. Vankri puhul ostsime vahetult enne reisi JOIE jalutuskäru https://www.all-4-baby.de/sportwagen-buggy/buggy/joie-brisk-lx/a-10900/?ReferrerID=7&gclid=COunzfiAw9MCFQoA0wodXiUPWQ (meie tingimused olid: lapsele lamamisasend, kummirattad, kiiresti kokkupandav, kergus ja vankrialune panipaik). Kindlasti sobivad ka teised, kuid kaal ja suurus kokkupandult ning lapse mugavus peab olema heas suhtes. Õhukumm oleks küll mõnusam olnud, aga kui see peaks reisil katki minema, siis on üks seiklus juures. Ainus miinus sellel kärul on, et kui alumine panipaik on asju täis ja laps on lamavas asendis, siis on asjade kättesaamine natuke keerulisem. NB! Vankrit tuleb muidugi natuke tuunida: panime veepudeli hoidja, sangadele koti kinnitamiseks aasad, pesulõksudega tegime sääsevõrgu kinnitused jne. Kuumus oli tõsine teema, aga mis lapsele üle jäi :) Meie vältisime liigset kuumust järgmiselt: Esiteks pideva vedeliku tarbimisega, Lapsel pidevalt peakate peas, püüdsime kõndida alati varjus (seda õpid kiiresti kohalikelt), proovid päeva planeerida nii, et keskpäevased tunnid oled kuskil kohvikus või vilus ja ei torma ringi, vankril kas UV kaitsega sääsevõrk või isegi parem oli õhku läbilaskev rätik, mis natuke ka pimendas ja lasi lapsel magada (muidu on ju nii põnev, et magamine läheb sootuks meelest). Meil oli ainult ühel korral kuumusest tulenev palavik (kraadiklaas oli meil omal kaasas), aga õnneks jahutasime lapse maha (juua, pesemine ja paratsetamooli küünal) ja võtsime rahulikuma õhtu (laps lihtsalt puhkas välja). Millest me puudust tundsime? Just naisega arutasime, et olid ju mingid asjad, kuid enam ei tule meelde. Mis koheselt meenus olid pesulõksud :), kui rohkem meenub panen hiljem kirja.
Lapsega reisida pole hullu ühti, nagu Sigala oma postituses mainis, tuleb ainult varuda natuke rohkem aega ja mitte liiga suuri plaane teha, aga loobuma ei pea millestki. Alati kuidagi ikka saab.
Loodan, et vastasin ja kui veel huvi või küsimusi anna tulla.