Eilne õhtu näitas, et lennureisilt (Horvaatia) tulles, on Riia lennujaamast Lätti sisenemine päris karm. Sellist pilti olen ise viimati 90-ndate algul Tallinna sadamas näinud. Kõik EU vaktsineerimissertifikaadid ja koroonatestide tõendid skaneeriti üle ja lennukitäie reisijate üle piiri läbilaskmine võttis vähemalt tund.
Biokovo tuur tehtud, kindlasti ei soovita piirduda ainult Skywalk'ga, siis jääb suuresti kõigest paremast ilma, mida rahvuspargis võimalik näha. Sv. Jura mäetipp teletorniga on võimalik väikebussiga ära käia, oma transpordiga ise kindlasti seda kitsastel serpentiinidel ei teeks. Kõige parem osa tuurist on siiski otse Makarska kohal olev Vošac mäetipp, kust avaneb võrratu vaade.
Kellel väga hea füüsiline vorm ja korralikud jalanõud, siis Makarskast päevane tõus tippu on täiesti mõeldav. Google Mapsis paistab rada ära. Varjulisema ilmaga soovitaks Makarskas poolepäevast Kotišina botaanikaaia matka Google Maps peal vaja Makarska puhul otsida ul. Kotiška ja siis edasi tõus mööda mäekülge järjest kõrgemale mööda oliivisalusid ja Kotišina külakest.
Üldiselt on enda soovitus Horvaatias mitte kiirustada. Selle viie saare tuuri asemel soovitaks näiteks üks päev Mljet saarel ja elamus kogu eluks on tagatud. Splitist päevane laevareis 33eur Hvar (Jelsa) ja Brac (Bol) on paras turistilõks, mis võib-olla esmasel Horvaatia külastusel veel kuidagi talutav, aga varasemate ägedate laevareiside (Klekist) kõrval, kus möll käib kohaliku muusika, veini ja napsuga terve päev läbi, ei ole see eriti midagi märkimisväärset. Endal on Biokovo sel nädalal plaanis, tundub päris reaalne sõidu aeg olevat. Pool päeva raftingut Cetina jõel soovitan samuti planeerida.
Sai siis täna Riia lennujaamas neid EU sertifikaate lehvitada. Sisuliselt ei kontrollinud skaneerides keegi, vaja oli vaid suva pildi olemasolu (kasvõi positiivne test). Horvaatias Splitis, üritati küll vaktsineerimise QR koode skaneerida. Kui ühel ei õnnestunud, aga teisel korras, siis löödi lõpuks käega ja lasti üle piiri.
Paistab, et siin pole tegu enam inimliku kontrolliga. Kui QR skaneeritakse, siis selgub kohe, kas on valiidne sertifikaat ja vaktsineerimine või mitte.
https://covid19sertifikats.lv/verify
Kuna endal jääb lennureisil vaid 1 päev Läti reeglitest täisvaktsineerimisest puudu, siis teeb meele nukraks küll. Hakka või ise QR koodi lahti võtma ja uuesti kokku panema :)
Vau, rändurid on Lääne-Ukraina üles leidnud ja jagavad oma kogemusi teistega - endal sellest siiralt hea meel. Plussi panin kirja kohe Lil-4 kommentaarile, need on tõesti väärt väljasõidud Karpaatides. Ja kindlasti vaja suhelda kohalike inimestega, tõesti südamlikud ja sõbralikud, kutsuvad külla samuti.
Lisaks veel mõned suvefestivalid, mida tasuks külastada, see aasta vist nendega keerulisem. Aga igaljuhul soovitan mõnda folkloori- või pärimusmuusika kontserti. Algul on natuke raske tabada, mis see mõnevõrra keerulise ühiskonnakorraldusega Ukraina on, aga enda jaoks sai Ukraina olemus kohe selgeks kuulates Karpaatide trammis naiste lauldud rahvalaule.
Lviv on tore paik mitmeks päevaks ringiliikumiseks, kus igal tänavanurgal võib tekkida ohoo tunne, endal juhtus see kohe esimesel päeval suvalisel tänavanurgal maha potsatades ja siis avastades, et tänav kannab Šolem Alejchem'i nime - ja kohe tuli meelde Viiuldaja katusel ning Piimamees Tevje ja Jüri Krjukovi meistriroll. Lvivis kindlasti soovitan pool päeva Lõtšakovi kalmistul ringi liikuda, see on midagi mis jääb sügavalt hinge.
https://en.wikipedia.org/wiki/Lychakiv_Cemetery
Kultuuriliselt ja religioosselt on Lvivi üks olulisemaid rajatisi kreeka-katoliku Püha Jüri katedraal. Endal võttis algul ikka suu lahti, kui trolliga mööda sõites, inimesed täiesti teise suunda vaadates alati seal risti vaikselt ette löövad. Keda religioosne teema rohkem huvitab, siis soovitan samuti Metropoliit Andrei Šeptitski keskust (näitused, üritused) külastada. Ta oli üks olulisemaid XX saj. isikuid ukraina kultuuri ja vaimsuse hoidjana.
https://en.wikipedia.org/wiki/St._George%27s_Cathedral,_Lviv
https://center.ucu.edu.ua/en/about-the-center/
Lvivi ligidal Olesko loss - venelaste Kolm musketäri seal filmitud, mitmed paigad Lvivis veel filmistseenidega seotud, tasub googeldada. Näiteks Armeenia kiriku (Virmenskij sobor) juures on filmitud duellistseen. Ja kõige toredam Prantsusmaale sattudes oli, et sealne maastik ja loodus ongi väga sarnane Olesko omale :)
https://en.wikipedia.org/wiki/Olesko_Castle
Enda üks Lääne-Ukraina lemmikvaateid Kremenetsi kõrval mäe otsast (kindluse varemed) ja selle ligidal Püha Anna klooster, kus +4 kuni +6 kraadise allikaveega basseinis saab ennast ravitseda.
https://en.wikipedia.org/wiki/Kremenets
https://en.wikipedia.org/wiki/Spring_of_St._Anna,_Rivne_region,_Ukraine
Mitte kaugele ei jää ka Potšajevi klooster-kombinaat, aga üldiselt on see üks Ukraina moskoovia patriarhaadi koroonakantsidest, seega see aasta kindlasti ei soovita.
Militaarekspertidel soovitan üles otsida Brodõ - Dubno piirkonnas mitmed kohad, kus peetud ajaloo suurimad tankilahingud. Samuti on Brodõ ligidal Boratinis venelaste ühe legendaarseima luuraja Nikolai Kuznetsovi hukkumispaik. Üldiselt on ajalugu Lääne-Ukrainas väga valus teema, seega ei soovita oma hinnanguid kujundada, tuleb sügavalt teada kogu ajaloo tausta. Bandera ausamba juures võib Lvivis käia ning Kryivka tasub samuti kindlasti külastamist, aga enne kui seda kogu valusat ajalugu ei tea, ei maksa väga rahvuslusega kaasa minna.
Kultuuriliselt tasub külastamist Kolõmija oma unikaalse lihavõttemuna ornamentide "писанка" muuseumiga, aga mõne jaoks võib see ka igavaks jääda.
https://en.wikipedia.org/wiki/Kolomyia
https://en.wikipedia.org/wiki/Pysanka_Museum
Odavat kütust ei soovita püüdma minna, endale läks see väga kalliks maksma. Kindel valik tanklakettidest on Okko ja Shell, võib-olla nüüd veel mõni.
Suveniire on müügil Karpaatides teetrassidel kurudel, kellel sügavam huvi rahvarõivaste/loomingu ning käsitöö osas, siis vast Jaremtše tasub külastamist.
https://www.tripadvisor.com/Attractions-g1816350-Activities-Yaremche_Ivano_Frankivsk_Oblast.html
Ja üks ukrainakeelne sõna veel, mida igal pool kasutada on aitäh/tänan - djakuju