M arvasin, et foorum on koht kus arvamusi vahetada, aga mõned ajavad oma ideed siin ikka lausa vihaga.
Mõni võiks aru saada, et isegi kui asutad MTÜ Tais Ei Varastata Valgeid Lapsi, saad sinna taha Avatud Eesti Fondi rahastuse ja palkad 10 inimest täiskohaga tööle, siis kuulujuttude vastu jääb see ikkagi lahjaks, väga väga lahjaks.
Huvitav kumb on rumalam, kas tuuleveskitega võitleja või tuuleveski :)
Norsu, sellisel hetkel on selg vastu seina ja kui intellekt vähegi lubab, siis mõtled välja seletuse mis sind ja kogu peret kõige vähem kahjustab. Näiteks "jäi sugulaste juurde, kunas tagasi tuleb v kas üldse tuleb ei tea" Jah, see paneb kulmu kergitama, aga midagi teha siin ühelgi ametivõimul ei ole.
Jaanusm: Kas te kujutate ette ka, mis toimub ühes koolis või lasteaias, kui sinna enam ei ilmu ühte koolikaaslast peale Tai reisi?
Vastus: Mitte midagi ei toimu, lasteaia- ja koolikaaslasi viiakse pidevalt üle mujale ja mitte keegi ei tea kuhu nad kadusid enne või pärast Tai reisi. Ja siin pole usaldusisikuid kes lobiseksid.
Improved - võiksid aru saada, et juhul kui pole alust arvata, et tegemist on kuriteoga, siis keegi seda ka sellena ei käsitle. Me kõik võime viia oma lapse, naise, ämma või kelle iganes Taisse reisile ja pärast mokaotsast poetada, et jäi sinna. Sitt lugu, aga ma vaid sõnumitooja.
Kui nüüd natuke järele mõelda, siis mina hinnangute andmisega siinkohal nii lahke ei oleks...
Oletame et juhtuski nii, et laps varastati Taimaal reisil olles. Mida siis teed? Loomulikult pöördud kohalikku politseisse, lärmad ja ütled et enne ära siit ei lähe kui laps tagasi. Oled kohapeal seni kuni võimalik ja käid iga päev kohalikus politseis lärmamas ja ähvardamas. Mõnel päeval käid mitu korda. Eesti saatkonnaga ilmselt mõtlev inimene ühendust ei võtaks, sest selge on see, et nad ei saa politseiuurimises kuidagi kaasa aidata ja mis muud kasu sellest ühenduse võtmisest olla võiks - jagatud mure on pool muret? Ega ikka alati ei ole küll. Ja energiat on sellisel stressirohkel ajal niigi vähe, milleks seda kulutada mõttetustele. Ühel hetkel jõuab kohale teadmine, et enam ei ole võimalik siin riigis kohapeal viibida, lisaks kohalik politsei on ilmselt kohaliku maahvialaadse tootega lähemates sidemetes kui oleks oodanud. Mis siis? Lähed koju ja hakkad lärmama, kutsud Pealtnägija, Marko Reikopi ja Eesti Politsei - ja Piirivalveorkestri? Või saad aru, et kaotatut enam miski tagasi ei too ja Eesti võimude kaasamine toob omakorda kaasa ajakirjanduse kaasamise.
Lihtsalt üks erapooletu mõttekäik inimeselt, kes mõnede uurimisorganite köögipoolest ehk hästi natuke teab. Ei pretendeeri tõele, ega mitte millegile.
Jumala pärast hoiduge selle Pasha eest, oma hotelli kõrvalt leiate sama hinnaga normaalse reisimüüja, kes ei pursi mustlase aktsendiga jeesdikjeeld. Türgis on absoluutselt igast hotellist max. 100m raadiuses mõni reisibüroo, kust saab ekskursioonid odavamalt ja ei pea sellise testosterooni ülekülluses vaevleva mustlaseverd affi küüsis nende soetamisega tegelema.
20 aastates mina oleks öelnud selle loo põhjal: Ohhoo, äge! 30 aastates mina ütleks selle peale: Päris äge. Aga kogu see aeg aint ühe naisega igav ei olnud või? Sellise reisi ajal tekib ju igasugu võimalusi igast maitsele. 40 aastates mina soiuks midagi ratsionaalsusest (nt selle raha eest saanuks Musta mere äärde korteri või Eestis sitaks ägeda paadi, mis palju aastaid sulle rõõmu oleks valmistanud). Praeguses eas mina küsin ainult üht - kui vana oled? Lisamärkusena mainin et sellist reisi ei võtaks ma praeguses eas enam ette isegi siis kui (mõõdukalt) peale makstaks. Sest elus natuke reisinud inimesena tean, et taoline reisimine ei käi nii, et hommikul astun ühest hotellist välja ja õhtul olen järgmises reisisihtkohas hotellis ning sätin magama. Reaalsuses tähendab selline trippimine magamata öid, muretsemist majutuse jms. pärast ja pidevat nüridat passimist lennujaamades. Nagu mustlase elu. Aga nagu öeldud kahekümneselt oleks seda reisijuttu lugedes tatt nagu uurikett suunurgast tilkunud ;-)
Oktoobris käisime perega Alanyas, tänu siin leitud reklaamile puutusime kokku kurdi rahvusest Pashaga. Et nagu kohalik usaldusväärne eestlaste sõber vms. Ostsime tema kaudu mitu ekskursiooni, pärast selgus et meie oma hotelli kõrval olnud ekskursioonide müügipunktis tegutseva Hassan-i kaudu oleks saanud soodsamalt. Pealegi see Pasha kaudu ostetud Hamam oli täielik jubedus, konveiersüsteem + agressiivselt igast lisateenuseid pähemäärivad klienditeenindajad. Oleme enne ka hamamis käinud, seega päris võhikud ei ole. Ülejäänud ekskursioonid vastasid enamvähem kirjeldusele. Pashast. Ta suudab moodustada mõningaid osaliselt eestikeelseid lihtlauseid, rõveda mustlase aktsndiga. Pärast selgus et tal on naine vist mingil määral Eestiga seotud venelane. Üldiselt kõike muud kui usaldusväärne tüüp.
Türgis nii Alanya kui Kemer on muidu super puhkusesihtkohad, eriti arvestades praegust kohaliku raha kurssi euro suhtes.