MaeL

Uus kasutaja, liitus Tripiga 1 aasta tagasi

9 meeldimist
0 postitust
20 kommentaari
Viimased kommentaarid

Soonlepa külas Hiiumaal privaatse rannaga talumaja (max 13 inimest) ja päikeseenergial toimetav  kämpingumajake (2 in). 

Võimalik rentida kogu maja või ka ainult tuba.

Hea asukoht kalastamiseks või laidudele minekuks.

https://soonlepa.com/

Vaata ka facebookis: https://www.facebook.com/soonlepapuhkemaja/

Lisainfot loe raamatust "Minu Hiiumaa. Ähk läheb tarvis" (ilmunud kirjastuses Petrone Print, 2018). Raamatu tegevus toimubki selles kohas.

Dante, mulle on teistest reisiraamatutest meeldinud näiteks:

"Apelsinid lumes" P. Kerr

"Elu aluspüksata" Pok

"Vietnami retsept" Mart Kivastik

"Meie küla eided La Gomeral" Ave Nahkur

"Kass kuumal kivikatusel" A. Nicholas

"Sisalik pagasis" A. Nicholas

"Julgus elada" Herdis Ojasu (äkki pigem naistele)

"Üle sidrunite" C. Steward

"Papagoi piprapuu otsas" C. Steward

"Sri Lanka nüüd" Rene Satsi

Mul on kogu sarjas üks lugemata ja üks pooleli jäetud raamat. Sellesse viimasesse kategooriasse kuulubki just nimelt Bangkok. Ehk kunagi teine katse...

Eesti saared ongi toredad :)

Olles küll ka ise selle sarja autor, siis luban, täiesti erapooletult on minu lemmikud (veidi küll sõltub, kas soovitada mehele või naisele, noorele või vanale, aga no püüdes üldistada):

Minu Aasia

Minu Okeaania

Minu Dubai

Minu Tenerife (see Olavi Antonsi oma)

Minu Oslo (no koduperemees, aga naljakas)

Minu Iirimaa (Iirimaad vähe, aga jällegi hea!)

Minu Island (vanem kraam, aga ikka hea)

Minu Tartu (nostalgia!)

Minu Amazonas

Randu on kõigis neis kohtades ilusaid, aga ilma mõttes valiksin ka Malaisia poole mineku. Ma olen nõus, et soe vihm on ka väga tore, aga eks ole seda vihma ikkagi Eestiski parajalt saadud :) Lisaks on kohalikud Langkawil ja Penangil siiramad ja sõbralikumad kui Balil. Lääne inimene on Balil ikka kõvasti kurja teinud.

Koh Lipelt äsja tulnuna kinnitan takka, et see oli mõnus. See on selline päriselt aja mahavõtmiseks ja puhkuseks muidugi, aktiivset programmi ära sealt oota.

Balilt Trawanganile minekust rääkides, siis kuna me olimegi sel hetkel ööbimas Sanuris ja paadile läksime ka sealt lähedalt, siis ei olnud algpunkti pikk maa minna. Paat ise kulges mu meelest ca 4 tundi või umbes nii. Igatahes olime lõuna paiku kenasti kohal saarel. Sellisel puhul ei anna lennuk erilist ajavõitu kahjuks. 

Tagasi tulime üle Lomboki ja meie jaoks sattus see hoopis kõvem kulgemine olema :) Paadiga lühem ots, siis tükk aega taksoga Lombokil ja lisaks õnnestus meil lennujaamas ka lisaootamist saada, seega veniv ja tüütu oli. 

Aga eks iga olukord ole erinev.

Me olime saabudes mõned ööd Sanuris, siis tegime plaanimuudatuse ja põrutasime Gili Trawanganile (plaanisime paariks ööks, aga vahepeal paadid enam Bali vahet ei käinud ja jäime "lõksu", kuni saime teises suunas paadiga Lombokile ja sealt lennukiga Balile tagasi), siis olime mõned ööd Ubudis ja lahkudes viimne öö Kutas.

Meie kogemus 2017 veebruaris oli võrdlemisi vihmane. Tõsi, see ei olnud selline päevade kaupa sadu, aga siiski praktiliselt iga päev üks väga kõva sadu, vahel ka mitu korda. Loomulikult oli palju ikka päikest ka, aga jah, see pidev arvestamine, et kui öömajast eemaldud ja kui taevaluugid avanevad, siis oled aluspesuni märg, asjad on märjad, looduses retked keerulised (mudane, libe), söömaaeg rikutud (enamasti ju lasevad katused mõnuga vett läbi :)). Meie tegime seetõttu ka reisiplaanid kohapeal ringi ja pagesime Gilidele, pidavat vähem sadama. Ka seal oli päevas üks raju, aga see oli kuidagi prognoositavam (oli vist nagu aamen kirikus pärastlõunati 14-15 paiku, kui ma ei eksi) ja lühem. Igatahes pooled pildid on mul sellised märja kassipoja stiilis :)

Prügistest randadest meenub põhiliselt Kuta rand. See oli päris rõve vaatepilt. Õnneks veetsime Kutas vaid lahkumisöö, seega selle prügi vahel ujumas ei käinud.

Meil oli laual Tioman või Koh Lipe, valisime viimase. Põhiaja veedame Langkawil ja Penangil ja siis mõneöine hüpe Koh Lipele. Minek jaanuari keskel.

Meil (tänavu veebruaris siis) sattus küll igati soe olema. Tuule kohta ei oska midagi öelda, ei mäleta... ja kui ei mäleta, ju siis polnud mingeid anomaaliaid :) Vihma oli kolmel-neljal korral, enamasti öösel. Ühte päevast korralikku padukat mäletan, see oli Vinaleses.

Bookingus õnnestus täitsa tavaliselt öömajad panna, nii nagu ikka. Ma ei näinud muu maailmaga võrreldes muud erinevust kui et... Kuuba eripäraks näis olevat, et ööbijate tagasisidet ei ole :) Ja põhjused on ilmselgelt mujal, mitte laiskades turistides :) Need kraanid on kõrgemalt poolt kinni keeratud vist, sest ka mulle ei tekkinud pärast majutumist seda kommentaari võimalust. Natuke sellest ju kahju oli, sest ma ise armastan alati ikka tagasisidele ka pilgu peale heita. Ja no selle Varadero "olematu" öömaja kohta oleks paar krõedamat sõna tahtnud öelda :)

Sa oled ehk hoolsalt guugeldades juba kõik vajaliku teada saanud, aga mõne sõnaga siiski...

Kuubal käisime tänavu veebruaris, 3 nädalat. Liiga palju tõmmelda ei tahtnud, seega tervet saart läbi ei kapanud, tegime pool :). Tegime 6 kohta ja 7 erinevat öömaja: Havanna-Viñales-Varadero-Trinidad-Cienfuegos-Playa Larga-Havanna. Ööbisime casa particulare´des, need panime booking.com-is eelnevalt kinni. Loomulikult ei ole see hädavajalik (eelnev bronnimine, ma mõtlen), aga endal mugavam. Ainuke lahtine koht plaanis oli Playa Larga, jätsime endale vabaduse soovi korral pikemalt Cienfuegosesse jääda, aga kuna kohapeal olles siiski ei soovinud kauemaks jääda, siis liikusime Playa Largasse. Sealse öömaja lasime Cienfuegose perenaisel orgunnida ja... ütleme nii, et see oli just selline seiklus, mida Kuubale otsima saigi mindud :) Seega ma hoiatan, et umbkeelsena (kui sa just espanjooli ei pursi) ja niimoodi käigupealt asju ajades tuleb kõigeks valmis olla. Selles mõttes on ikka rahulikum kodus ööbimised ette ära vaadata, eks kohapeal ringi liikudes on seda siblimist ja sebimist niigi üksjagu. Hotellid tundusid selle raha eest suht nirud olevat, seega olen ka pärast reisi seda meelt, et kodumajutused on selles riigis kõige parem valik! Annab ikka väga vahvaid majutusi leida, kohati on tunne, et astuks kui üle-eelmisesse sajandisse tagasi.

Kõik vahemaad liikusime taksodega, mitmekesi sõites võrdlemisi mõistlik. Lennujaamas vahetasime automaadis ka esimesed rahad (800 CUCi näkku saab, pass näppu, kogu reisiseltskonna passid käiku). 

Havannas ööbisime Vedado linnaosas, ilus, vaikne, välja magamiseks ja eluoluga kohanemiseks igati ok. Ja harjumist jagub ju kõvasti, sest nii mõnigi asi oleks kui ajas tagasi rändamine me jaoks :) Vesi lähedal, aga rannale lootusi sealkandis ei maksa panna. Havanna jaoks soovitusi pole mõtet üle korrata, need on ühed ja samad kohad, mis käivad alati kõikjalt läbi. Külasta neid vastavalt soovile, aga pea meeles, et lihtsalt niisama ringi jõlkumine ja ümbruskonna uudistamine on Havannas samuti omal kohal, sest seal on igas nurgataguses midagi erilist.

Vinales on pärast Havannat tätsa teisest ooperist. Õhk on puhas, palju rohelust, imepisike asula, aga elu käib. Loomulikult uudistad seal tubaka kasvatamist ja valmistamist, võid ratsamatka teha, vaatad kaljujoonistust, ronid koopasse ja sõidad seal paadiga jms. Nende atraktsioonide kohta on info väga hästi olemas ja süsteem toimib vaevata. Kuna meil hakkas juba praktiliselt nädal täis saama, aga korralikult merre polnud saanudki, siis tegime siit taksoga päevase rannatripi ka - Cayo Jutias nimeks. Autos sinna loksumine on muidugi paras katsumus neerudele :)

Varadero on tüüpiline igavavõitu kuurort, nagu selliseid nii paljudeski maailmanurkades. No kaks ööd sinna võtsime, poleks käinud seal, ega millestki ilma ka poleks jäänud. Seal saime ka elamuse bronnitud öömaja osas, sest sellist öömaja ega aadressit ei eksisteerinudki. Taksojuht, mõnus laiskvorst, oleks meelsasti meid auto pealt maha kupatanud ja sinna suvalisele tänavanurgale jätnudki, aga kuna meie seltskond tervenisti autost ei väljunud, siis ta oli sunnitud meiega tegelema ja aitama öömaja otsida. 

Rand ise on seal muidugi pikk ja ilus ja (veel!) ei ole ka iga hotell oma rannaala võõrastele suletuks muutnud, nagu mõnel maal.  Kui ma teist korda läheks, siis Varaderost loobuks.

Trinidad oli vägagi sümpaatne, sinna võiks Kuubal olles kindlasti minna. Mõnus niisama ringi kolada, soovi korral on seal õhtust elu ka võimalik nautida. Sealt võtsime ka ühe meretripi, Cayo Iguanale.  Nagu nimigi ütleb, siis põhiliselt imetledki seal neid suuri elukaid, naudid kirgassinist vett, saad ühe keskpärase lõunasöögi, merel on snorgeldamispeatus, ja no niisama mõnus katamaraanil loksuda ja värvikirevat seltskonda vaadelda (tasuta alko tulemusel võid keskpäeval näha ida-saksa naisi mastipostitantsu tegemas jms). 

Cienfuegose linna enda vaatamisväärsused on äärmiselt kompaktselt Jose Marti väljaku ümber ja läheduses koos.  Korra käisime ka vee peal laevatamas, aga... igasuguste väljasõitude ja ekskursioonidega on Kuubal nii nagu on. Ega sellist vau-efekti on raske saada. Samas niisama tuiata ja elu vaadata, on seal märksa põnevam kui mõnes läänelikult üles vuntsitud riigis. Tegime väljasõidu ka kose juurde (El Nicho) ja käisime roosasid flamingosid vaatamas (Guanaroca laguun). Selle viimase puhul pole vist vahet, kas minna Cienfuegosest või Trinidadist, üsna sama maa mõlemast linnast.

Playa Larga on üliväike asula mere ääres, selle lähiümbruses on ka ilusaid randu. Suurt melu ja trianglit sealt oodata ei maksa. Näeb kuubalaste lihtsat igapäevaelu ja meil oli see viimaseks hingetõmbepausiks enne Havanna ellu tagasi minekut. Sattus värvikas kodumajutus ja perekond, väga super elamus, aga soovitada teistele ei julgeks (oli üsna meie taluvuspiiri peal :D) Läheduses on seal krokodillikasvatus (kui peaks huvi pakkuma, üsna mannetu atraktsioonina). 

Üldiselt kehtib Kuubal see, et kulge ja naudi niisama, keskendu vähem turistilõksudele. Kui õnnestub sattuda hea perenaisega kodumajutusse ja võimalust pakutakse, siis telli kindlasti lõuna- või õhtusöök seal. Meenutab natuke meie nõukaaega, mil poes riiulid (pool)tühjad, aga kodudes vajadusel lauad lookas ja toidud maitsvad. Meie kogemus oli, et mida väiksem koht, seda paremad olid kodudes toidud. 

Kui õnnestub kellegagi ühine keel leida, siis kasuta võimalust ja suhtle nii palju kui saad :) Muidu tekib naljakas error, oled justkui reisil, aga suhelda saad ainult oma seltskonnaga, kellegi teisega ei õnnestu juttu vesta ega oma tekkivatele küsimustele vastuseid saada. Ja ka dr Google ei tõtta ju 24/7 appi :) Kui hispaaniat ei räägi, siis on valdavalt kehakeel. Paaril korral õnnestus vene keelega asjad ära ajada.  

Wifi-jutud peavad paika, leiab, aga väga tülikas. Teha ekstra "väljasõite" mõne suurema hotelli juurde või avalikku parki, siis see kaardi hankimine, kusjuures vahel on sellega ikkagi jama. Viitsisin vaid äärmise häda korral sellega jamada.

Sularaha võta ka kaasa, soovitavalt eurot. Lõpus õnnestus isegi osad hommikusöögid (neid me ei võtnud bookingus ära, tahtsime kohapeal olukorda vaadata ja vastavalt soovidele otsustada) meil eurodes maksta, kui CUCe enam eriti polnud.

Kohvrit ei pea WC-paberit täis toppima :) Kodumajutustes jagus kenasti, avalikes tualettides on jah suht jaopärast (raha kasseerija tädike oma äranägemise järgi ulatab sulle). 

Hügieenitarbed ja ravimid võta kõik kodust kaasa. 

Kui on veel küsimusi või huvitavad mingid hinnad, küsi julgesti!

Käisin Korful 2018 sügis, 2 nädalat, ööbisin kolmes kohas. Mulle on Korfu jäänud meelde pigem selliste väiksemate rannakestega, suuri, ehk siis hästi pikki, randu eriti ei meenugi.  Või ei sattunud sellistesse :) 

Kõige suurem rand jäi ette Achravises, seal oli kohe vee ääres ka mitmeid hotelle. Samas oli see asulake kuidagi ebakorfulikult lauge ja lame, kuidagi igav. Rõõmustasin, et sinna majutust ei võtnud :)

Kassiopis olid mingid mõnusad rannasopid, asula ise ka kompaktne. Elu ja melu päevasel ajal täitsa oli, küllap siis ka õhtul. Tegime sinna päevase väljasõidu, seega õhtust elu ei oska kommenteerida. 

Gastouris ööbisin merest eemal, randa saamiseks tuli üle mäe matkata või transporti kasutada. Rand meenub kitsa ribana ja suht kiviklibusena, kohati sõidutee ääres, ilmselt rannaäärsetel hotellidel on ka privaatsed oma rannaribad. Korduvalt sai läbi kulgetud ka Gouvia ja Dassia piirkonnast, tundusid sellised tüüpilised kuurordid olevat, kus jagub aktiviteete ehk samuti. 

Reisi lõpetasime Paleokastritsas, mis mulle isiklikult jättis Korfu vanalinnast väljaspool asuvatest asulatest kõige sümpaatsema mulje :) See oli jah väga väikseke, arvestatavat promeneerimise ala samuti mitte, söögikohti jagus ja merel käimiseks oli hea. 

Korfu mulle väga meeldis, aga kui ma nüüd mõtlen tagasi, et kus seal oleks see koht, kuhu end nädalaks või kaheks ühte kohta maha istutada, siis... ma isegi ei oska sellist paika seal nimetada. Enim meeldis vist ikkagi vanalinn ise, aga seal ju jälle rannaga kehvasti. Seega, seisad keerulise valiku ees :)

Automaadis oli (vähemalt aasta tagasi) limiit 800 CUCi. Passi läheb jah vaja ja kui on rohkem raha tarvis, siis võta reisikaaslas(t)e pass(id) appi.

Kuuba on sel ajal väga hea, ise olime nüüd veebruaris (postitusi alles riputan üles):

Veebruaris on hea ka nt Mauritius, Brasiilia. 
Kuuba ja Mauritiuse oleme võtnud türklastega, Tallinnast ja ümberistumine Istanbulis. tavaliselt ootame mõnd kampaaniat ja siis oleme edasi-tagasi saanud nii 550-600/nägu.

Kuubal on palju kauneid randu, vesi nagu supp (ka külmavaresele :)) Lääneinimesele harjumuspärast ülearendamist muidugi ei ole (kellele see on oluline), et rannabaar rannabaaris kinni ja kümneid aktiviteedivõimalusi rannas, seda ei tasu oodata. Rannad on just sellised väikesed, eraldatud, pooltühjad. 
Kuuba on ülivinge, eksootika ja nostalgia käsikäes. 

Kaks aastat möödas ja absoluutselt ei mäleta enam ei lennufirmat ega hindu eraldi Singapurist Balile, aga seda võin öelda, et meie võtsime alates Tln-st ühe joruga kõik piletid. 

Pikka juttu ei hakka tegema, sest ise käisime seal sügisesel ajal ja seiklesime omal käel (ekskursioone ei võtnud), lisaks oli meil staap kogu aja ühes kohas (Marsaxlokk). Kui Sa pole veel öömaja otsides juba leidnud, siis tahtsin soovitada ühte toredat eestlannat, kes puhkusekorterite ja -majadega Maltal just nimelt tegeleb, nimeks Birgit ja koduleht oli see:

Mul endal mingeid isiklikke huve sellega seotud ei ole ja ei ole ma ka muidu see, kes võõrsil rännates esimese asjana kaasmaalasi otsima hakkaks, ent Malta majutusega tegeledes olin tõepoolest hädas, sest sealsed enam-vähemgi normaalses hinnaklassis hotellid olid üsna kentsakad. Lisaks oli Birgit vägagi kursis kõige kohalikuga, oskas head ja asjatundlikku nõu anda. Ja autorendi organiseeris täiesti müstilise(lt hea)  hinnaga.  Ehk on nüüdki abiks, eeldatavasti ta ikka tegutseb veel seal.


Minu 2016. aasta sügise väike pilguheit reisile on leitav siit:

Flic-en-Flac on peatumiseks jah kõikse igavam piirkond mu meelest. Kui aeg piiratud, aga soov erinevates kohtades olla, siis ma paneks ühe öömaja põhjas kuhugi (Grand Baie kandis) ja teise tõesti kuhugi lõunasse või lennuka lähedusse. 

Enda aastatagused Mauritiuse muljed/tähelepanekud panin kirja blogis:


Ööbisime kolmes erinevas kohas, katsetasime erinevaid hinnaklasse (odavamad on põnevamad, nagu ikka). Liikusime nii ühistranspordiga kui ka rendiautoga. Saab igatpidi, pole seal hullu midagi :)