MartinABC

Uus kasutaja, liitus Tripiga 11 kuud tagasi

18 meeldimist
2 postitust
53 kommentaari
Viimased kommentaarid

Jah, loomulikult kontrollitakse ka saabuvat pagasit. Võite teha katse, pakendage mingit legaalset pulbrit tihkelt kilekottidesse, pange pagasisse ja vaadake, mis saab :-)

Ma ei tea, kas saabuva pagasi kontroll on pisteline või mitte, aga igal juhul mitte ulme.

Need liigid pole vast siiski valitud mitte maitsvuse, vaid võimalike taimehaiguste järgi.  EUs on ju taimekasvatus suur sektor, Hispaanias võib mõni imporditav viirus või seenhaigus miljardite eurode ulatuses kahju teha.

Mango võib olla ohtlik ka Eesti taimekasvatusele, kuid kindlasti on ohtlik soojemas kliimas, sest nendega reisivad kaasa pisikärbseliigid, mida inimene tähelegi ei pane. Need kärbsed pole inimesele ega otse taimelegi ohtlikud, kuid ristsaastavad toitu ja võivad kaasa vedada ca 100 erinevat taimeviirust, sh tomatitele, salatile jms nakkavaid. Nt mango importijatele (kaupmeesrele mitte reisijatele) on ranged nõuded, kuidas kärbestest enne lahti saada. 2014-2015 keelas EU korra nt kogu Indiast mangode impordi mõneks ajaks. Põhimõtteliselt on need kärbsed nagu rotid katku ajal, levitavad haigusi.

Niiet kui miskit siiski kaasa toote, siis peske korralikult puhtaks (parim viis kärbeste vältimiseks).

@Snoop Päris nii see siiski ei ole, sest KLM on Euroopa firma ja tema lend algas samuti EU-s.

Viidatud kohtulahend puudutab olukorda, kus esimese lennu teeb EU regulatsioonile alluv firma ja jätkulennu mittealluv firma. Tõstes tarbija huvid esikohale, võib siis hüvitist nõuda EU firmalt.

Tekst kohtulahendist: "Eelnevalt esitatut arvesse võttes tuleb esitatud küsimusele vastata, et määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 1 punkti c ja artikli 7 lõiget 1 tuleb koostoimes selle määruse artikli 3 lõikega 5 tõlgendada nii, et kui tegemist on ümberistumisega lennuga, mis koosneb kahest lennust ja mille kohta on tehtud üks broneering ning mis väljub mõne liikmesriigi territooriumil asuvast lennujaamast ja suundub sihtkohta kolmandas riigis asuvas lennujaamas muu kolmanda riigi lennujaama kaudu, võib reisija, kes hilines oma lõppsihtkohta kolm tundi või rohkem seetõttu, et hilines teine lend, mida koodijagamise kokkuleppe raames teostas kolmandas riigis asuv lennuettevõtja, esitada selle määruse alusel kahju hüvitamise hagi ühenduse lennuettevõtja vastu, kes teostas esimese lennu."

Ehk siis AirBaltic + KLM siia alla siiski ei lähe.

Pole sügavat mõtet ühe riigi kogemusi teise üle kanda. Suured autorendifirmad on vaid frantsiisi müüjad, tegelikult rendivad autosid välja ikka kohalikud firmad. Näiteks mul oli Jordaanias Sixtiga halb kogemus, aga Norras või Taanis võtan iga kell uuesti Sixti. Praktikas uude kohta minnes vaatan parimat hinda ja siis googeldan konkreetse firma ja lennujaama kohta.

Siin mitu inimest siunas Air Balticut. Samas neil on väga hea ja ilmselt parima hinna-kvaliteedi suhtega ettetellitav pardatoitlustus. Soovitan proovida. Tasuta tõesti ei ole.

Võibolla läheb veidi offtopicuks, aga Eestis nädalalõpuks hotelli otsides saab sageli parima hinna hoopis hotelliveeb.ee, mis tundub olema üsna kohalik firma. Aga seal on ainult paketid, otseselt bookinguga ei konkureeri.

Kui see erakorraline ujutus normaalseks üleujutuseks muutub, siis Veneetsias saab üldiselt ka üleujutuse korral kenasti liikuda - põhitänavatele paigaldatakse laudteed.

Nordica minu teada ei rendi ühtegi lennukit ja pole kunagi ühtegi lendu teostanud, lennukeid rendib ja lendab ikka Regional Jet.

Norsu, 5.4M on konsolideeritud tulemus, mis tähendab, et sisaldab ka tütarfirma Regional Jeti tulemit, kes siis ikkagi neid lennukeid rendib ja lõppkokkuvõttes läbi Regional Jeti osa Nordica piletimüügirahast Transpordi Varahalduse hoovile viiakse.

Kusjuures hästi huvitav on ka see, et 2017. aasta lõpuks oli ettevõttel jaotamata kasumit 1.4 milj krooni, seega jääb arusaamatuks, miks 4 kuud hiljem nimetab nõukogu seisu "väga raskeks" ja vahetab juhi. Samuti kui vaatame, kust kahjum tuli, siis 2017. aasta müügitulud olid grupil 64M ja 2018. aastal 70.8M. Ehk selgelt tõusvad. Küll aga vajaks täpsemat lahtiseletamist, mis juhtus 2018. aastal kui 2017. aasta kulud 57M tõusid järsku 72.4M peale. Teisisõnu, teeniti 6M rohkem, aga kulud suurenesid 15M. 

Kui autorendiga on probleem, siis just krediitkaart aitab. Kui oled rendifirmale vaidlustuse esitanud ja nad keelduvad või ei vasta, siis saad nõude esitada oma pangale tehingu vaidlustamiseks (tagasipööramiseks). Ainuke eeldus on, et oled enne proovinud asja otse firmaga ajada ja mingi kirjalik jälg on (nt saadetud email ja kui on, siis vastus). Seejärel pank annab mingi 30 päeva rendifirmale aega vastulauseks. Kui seda ei tule, siis saad raha kohe tagasi. Kui tuleb, siis sul on võimalik seda kommenteerida ja neil omakorda vastata.


Kui mõlemal argumendid esitatud, siis kaardiorganisatsioon (Mastercard/Visa) teeb otsuse lõpuks. Kui rendifirma ei näita, et nõudel alust on (nt sinu allkiri kuskil vaidlusalust summat kinnitamas), siis saad raha tagasi.

@smallisland Muidugi ajan, ise sõidan kogu aeg Paddingtoni, aga loomulikult St Pancrasest tube'ga :)) Parandan selle postituse ära. Aitäh märkamast!


Shuttlebussi pileti eraldi ostmisega oli vist see, et ainult sularaha võeti vastu (vähemalt siis kui ise viimati uurisin, vb nüüd on muutunud).

Mul oli Lufthansaga korra sarnase ülesehitusega juhtum. Lufthansa maksis niipalju kui arvas heaks ja ülejäänu tasus If (olles siis eelnevalt nõudnud, et ma esitaks esmalt nõude lennufirmale ja nemad maksid ainult selle osa, mis puudu jäi).

Kindlustusse pöördumiseks oli vaja kirjalikku infot nõude esitamise ja vastuse kohta (nt emaili koopia). Tee lennufirmale pöördumine, kus palu neil välja tuua lennu ärajäämise põhjused ja kompenseerida kulud (kui senine suhtlus oli suuline). Kui nad täiskulusid ei hüvita, siis saadud vastus koos kuludokumentidega esita kindlustusele.
Taksole soovitan eelistada rongi, ise kasutan seda kui Lutonisse asja on. Lennujaamast osta pilet algusega "Luton Airport" (mitte "Luton Airport Parkway", sest siis pead ise rongijaama jalutama või lisapileti ostma). Rongijaam on natuke eemal. Kohe terminali ees, busside rea paremal äärel väljub "Luton Airport Parkway" shuttle buss, kuhu saad selle rongipiletiga peale, iga 10 minuti tagant väljub ja viib otse rongijaama ette. Rongid käivad ülitihti (max ootamine ehk 15 minutit) ja rong St Pancras/Kings Cross võtab ca 30 minutit, väljub alati platvorm nr 1. Rongipileti võid osta ka sellise, kus metroo kasutus juba sees on. Kui Londonis navigeerimist kardad, siis sõida lihtsalt St Pancras'esse ja telli Bolt (või Uber või takso).

Bussidest on Lutonist kõige mõistlikum/soodsam 757 Greenline. Pileti saab netist ette osta kuupäeva täpsusega, seega saad aega säästa ja võtta kohe esimese väljumise. National Express müüb ette ostes küll odavamalt, aga need on kellaaja täpsusega, mis lennult tulles pole ehk hea mõte (on ka flex pilet, mis on muudetav, aga kallim ja pead ise muutma siis). Easybus müüb mõlemaid edasi, ka kellaaja täpsusega, seega pole kõige parem variant (vastassuunas on teine lugu). Kuigi lõppjaam on kõigil Victoria, siis enamik rahvast läheb varem maha (Baker street või Marble Arch näiteks head kohad edasi navigeerimiseks).

Pigem jah ei ole mõtet riskida, sest UK lennud ikka tihti hilinevad, palju rohkem kui meil siin Tallinnas. 20 min kuni tund on ikka väga sageli. Õhuruum nii täis. Võib ka vedada muidugi. Ma ei ütleks, et see on lotomäng, pigem nagu kasiino juba, kus panused kõrged ja kaotus suurem :)

Kui kindlustus ei kata, siis minu loogika ütleks, et tõenäoliselt on odavam vaadata uus Tallinn-London lend eelmisele õhtule, ei pea ju piirama ennast Ryanairiga. Ka easyJet ja airBaltic lendavad otse, küll Gatwicku. Aga üks õhtu kohal vs mitu päeva Londonis on ikka vahe sees küll :) Air Balticuga saab lisaks Riia kaudu iga päev Londonisse (või otse Riiga sõites lendab sealt veel Wizz ka).

Sa pole küll konkreetseid kuupäevi toonud, aga arvestades, et Ryanair ei lenda T,N,L ja Air Balticul just neil päevil on otselennud Tallinnast, siis võiksid ju sobituda.

Palju mõnusam lennata kui suurte odavlennufirmadega. Olen lennanud nii üksi, kaksi kui lastega. Niiet lenda julgelt :)

Ette bronnimise mõttekus sõltub nii kohast kui eriti reisi ajast. Tipphooajal võib tõesti valik kesiseks jääda kui ette ei võta. Samas praegu septembri lõpus Lõuna-Euroopasse sõites tee igal pärastlõunal prognoos, kuhu õhtuks jõuad ja leiad kergesti soodsa hinnaga suurepäraseid majutusi.

Kui easybusiga kindlale kellaajale ette osta ei taha (lend hilineb ja jääd maha või hoopis saabub varem ja ootad halliks), siis kõige soodsam on 757 Greenline buss. Rong on mugavam, aga kallim.

pole lennates küll aru saanud mida sealt pardalt osta mõtet 


Ma tavaliselt ostan toitu, nt Nordica pakkumine - värske võileib ja apelsinimahl 6 euro eest - oli üks turu parimatest nii kvaliteedi kui hinna poolest. airBalticu ettetellitavad lõunad on natuke krõbeda hinnaga, aga kvaliteetsed. Kui minna lennule töölt vms, pole lihtsalt aega alati enne süüa. Laupäeval puhkusereisile minnes on teine asi muidugi.

Üldiselt muidugi spetsiaalselt lennukisse shoppama minna pole väga mõtet :)

Kusjuures paljud ostavad kohvi - aga seda ei soovitaks kui lend üle 90 minuti. Vedelikukadu on lennu ajal niigi suur ja kohv ainult suurendab dehüdratsiooni.

easyJet suudab väga hästi oma lende müüa, nad on kõige kauem lennanud ka sel liinil praegustest. Piletihinnad teevad pika puuga teistele ära, isegi BAst oli kallim kui see lendas.

Airbalticu puhul saan aru 200-300 eurot edasi tagasi hinnast,sest lennukid on uued ja mugavad,teenindus kõrgel tasemel jp.


 AirBaltic on täna üsna samasugune odavlennufirma nagu Ryanair - random istekoht, range pagasipoliitika jms. Lennukid on mõlemal uued. Tegelt kui lendama hakkad ja lisad juurde ostad, siis AB hind läheb ikka karmilt üles võrreldes Ryaniga.

Millised lennufirmad maksavad käibe pealt lisatasu?

Kusjuures peale seda kui BA lõpetas, olen märganud, et airBalticu lendudel on sageli äriklassireisijad olemas. Enne nagu ei näinud :) Üks äriklassireisija toob rohkem sisse kui 5 basic piletiga inimest.


Wizzi puhul vaevalt, et lõpetamise põhjuseks oli rahakate reisijate puudumine, sest Ida-Euroopa odavlennufirmana nad vaevalt sellele segmendile orienteerusid. Eks iva vast selles, et liin on väga pikk (3h) ja lennukit saab mujal kasumlikumalt lennutada. Isegi kui sama hinnaga kohad välja müüa, siis lühemal lennul on kasulikum lennata. Aga eks nende puhul mängis nõudluse kujunemises rolli ka väga kehv lennuaeg Londoni poolt (kl 6 hommikul vms).

Üks tähelepanek ka: hoolimata viiest firmast, mis vahepeal Tallinna ja Londoni vahel otselende tegid, siis esmaspäeva hommikul Londonisse ja reede õhtul või laupäeva hommikul tagasi saamiseks tuleb siiski võtta ümberistumisega lend.

Nordical on praegu kampaania või lõpumüük, saab näiteks Trondheimis ära käia, või Kiievis või Vilniuses. Kõik hinnas (kohver, istekoht) ja piletid soodsad.

Signaali kasutatakse Itaalias selleks, milleks ta mõeldud on - tähelepanu äratamiseks, mitte nagu Eestis, kus signaali lastakse kellegi sõimamiseks. Seega ei tasu kohe rusikat aknast välja pista kui keegi teile signaali laseb.


Näiteks kui sõidate kitsal (kus 2 autot vabalt mööda ei mahu) ja pimedate kurvidega teel, siis on kombeks enne kurvi signaali lasta - vastutulija oskab siis teiega arvestada.