Lisaks jõuluvana külale tasub lastega kindlasti külastada ka "koopas" (vanas hiiglaslikus angaaris) asuvat Santa Parki. https://santapark.fi

Ja kui juba Lapimaal, siis Luosto lähedal ametüstikaevandust ei saa küll vahele jätta. Autoga lihtne, aga vajadusel saab sinna ka bussiga.

https://www.amethystmine.fi

https://luosto.fi/en/luosto/luosto/matkusta-luostolle

Kas keegi on käinud laevaga jalgsi Helsingis viimasel ajal? Huvitaks kui kaua maaleminek (nö tänavale jõudmine) võtab aega kui EU covid cert olemas on? Plaan minna Tallinkiga. Star jõuab kl 18:30 ja rong Helsingi rongijaamast läheb 19:30. Kas see aeg on praegu piisav nädala sees minnes?

Kindlasti sõltub sellest kui palju inimesi laeval on, aga mingigi indikaator, et kas mängiksin väga tulega või on tund aega ok ametlikust saabumisajast rongijaama jõudmiseks?

Kas keegi on viimasel ajal LPG gaasiautoga Norras käinud ja teab, millist LPG otsikut seal praegu kasutatakse? mylpg.eu ütleb, et nii meie taldrik (dish) kui ka Bayonet, aga kas paralleelselt või ühes tanklas üht ja teises teist, ei selgu. St huvitaks, kas tuleb osta spets adapter või saab tavalise Eesti otsaga hakkama?

Trenitalia leht kuvab vaid nende endi aegu. Italo rongide jaoks tuleb siis eraldi vaadata italotreno.it

Tippajal minnes varu aega igal juhul, sest tihti on kõik parkimiskohad täis ja teeääred ka - ehk siis reede õhtul minnes arvesta igaks juhuks lisaaega parkimiskoha leidmiseks. Kui parklad on täis, siis sageli pargitakse Haapsalu suunas tee äärde lihtsalt.

Sama siin. Autoreiseni 0€ omavastutus sai järgi ka proovitud, kogemata mõistagi. Mingi poolemeetrise äärekivi otsa tagurdasin parkides (ei osanud oodata, et nii kõrge on..) ja tiival mõnus kriips sees. Aga polnud hullu - tagastades Autoreiseni töötaja ütles, et see normaalne ja hinna sees, et ärgu ma muretsegu :D

Huvitav, miks just nendesse Ukraina linnadesse? Kas need plaanid on tehtud enne koroonat kui Helmed polnud jõudnud veel välistööjõudu välja saata ja sihtgrupiks on Ukraina töölised? Või käivitatakse seal lihtsalt Wizzi baas ja kuskile on vaja lennata? Ehk siis mind pani imestama, et kes see potentsiaalne lendaja neil liinidel on...

Eesti maapiirkondade väga selge probleem on see, et meie turismiperiood ei ole ju isegi 3 kuud, pigem rohkem 45 päeva max: juulist poole augustini. Juba augusti lõpus on paljud kohad tühjad ja pannakse kinni. Turiste on samuti palju vähem, suurusjärgu võrra vähem. Kui lähete kuskile Lõuna-Euroopa poppi piirkonda, siis seal on madalhooajal sama palju turiste kui meil suvel.

Loomulikult võib arutleda, et kas turiste ongi vähe seetõttu, et hinnad on kirved, aga eks suur osa on pigem ka selles, et Eesti ei ole lihtsalt tuntud turismisihtkoht ja suurlinnad on kaugel.

Seega püsikulud tuleb jaotada lühema perioodi peale ja ongi hind märgatavalt kõrgem. See ei tähenda, et hind oleks õiglane alati ja igal pool - kindlasti on ka kohti, kus küsitaksegi ebamõistlikult palju.

Reaalselt on ilmselt rahatagastusi oodata siis kui a) konkreetne lennufirma saab riigiabi b) kui piletite müük uuesti käima läheb ja lennufirmale mingi raha tekib. Samas kui tegu on airbalticu või finnairiga ja näete ette, et tulevikus tahaks ka lennata, võib muidugi voucheri võtta. Win-win  mõlemale kui lennufirma kriisi üle elab. Üleelamine sõltub ka sellest kui paljud voucheri valivad :)

Hetkel ei tea muidugi keegi midagi kindlat lendude taastumise kohta väita.

Mis tüüpi voucher on? Kui on mingi piiranguga voucher (soovitan tingimusi lugeda), siis nende bron süsteem välistab piletid, mis tingimustele ei vasta. Samuti ei saa minumeelest neid kasutada ümberistumisega teistele lennufirmadele (nt airBaltic + KLM lend). Osad nende voucherid on sellised, et muidu on hind nt 39 eurot mingi kampaaniaga, paned voucheri sisse ja siis näitab, et hind 79 EUR vms. Igal juhul tasub small printi lugeda :)

Monese on ka kodumaiste juurtega alternatiiv Revolutile, neil on äpis virtuaalkaart ka, niiet netimakseid ei pea tegema päriskaardiga. Kui lappama läheb, siis saab valutult kinni panna ja uue teha. Ma kasutan seetõttu, et netimakseteks telefoni leida on lihtsam kui rahakotti :)

Välisvaluutas makstes tehingutasud kuni mingi limiidini puuduvad ja kurss on tegelik vahetuskurss.

Aga üldiselt enamik selliseid äppe on prepaid kaartidega, mis osades lennufirmades ei tööta.

Ma ei tea, kuidas asjad olid aastaid tagasi. BTA mahategijad ilmselt pole tähele pannud, et nii Seesam, Compensa kui BTA on tänaseks Vienna Insurance Group tütarfirmad ja mingit nendepoolset  pettust küll ei tasu oodata kui kaitse poliisil märgitud.

Pagas on 60 EUR ja toitlustus 27 EUR edasi-tagasi hinnad (st 2 otsa kokku).  Võib natuke kõikuda sõltuvalt otsa pikkusest.

Meelelahutuse osas tasub tähele panna, et suur osa neist lendudest väljub öösel ja unenäod on tasuta :)

Keegi eelnevalt küsis, et kust leida ametlikku infot, et Phu Quoc on tõepoolest viisavaba eestlastele, siin on nende välisministeeriumi link, lugeda tuleb lisamärkust nr 3 viisaerisuste lehe allosas ;)

Euroopast otse Phu Quoci lennates ei tohiks küll kuskil probleeme tekkida, kindlasti ei teki neid Phu Quocis. Aga nagu ka siinpool enne toodud ja tripadvisoris igal pool nenditud - kui on jätkulend Vietnami sees, siis on päris närvesööv see viisavaba lend, lihtsam võib olla teha e-viisa :)

Kui tahad turistikat elamust, võta youtube ja toksi sisse mingi norway highlights või must see in norway. Kui tahad matkata, siis mine hoopis ut.no kaardile ja otsi sealt. Jah, see on Norra keeles, aga Google Translate on olemas :)) Seal on ka matkamajakesed täiesti hulludes paikades, kus saab tasu eest ööbida. Nende puhul tasub uurida, mismoodi sisse saab. Osad on ligipääsetavad kõigile, teised ainult kohaliku matkaorganisatsiooni võtmega. Siis tasub enne reisi liikmeks hakata ja võtme saamine planeerida.

Jah, mainisid küll telkimist, aga onnidest kirjutasin seetõttu, et tõenäoliselt leiad mingi huvitava koha, kus telkimine ei ole väga mõistlik tegevus (üsna ohtlik kui kogemusi napib!) ja neis kohtades (kõrgemad mäed) tasub matkaonnis ööbida. Samuti saab neist osta tee peale moona. Hinnad on mõistlikud, aga ka lihtsalt päeval peatudes tuleb lisaks tasuda majakeses peatumise tasu.

Kõige olulisem: võta kohalik(k)e hoiatusi äärmiselt tõsiselt! Eesti sügistormid on nohu selle kõrval, mis sul võib suvalisel ööl Norras juhtuda. Jyski magamiskotid ja telgid on out, peab olema korralik varustus kui mägedes liikuda/telkida (ja eriti ranniku lähedal).

Season/offseason osas on sama soovitus. Juuli lõpus saab ka lihtsama varustusega mõnusalt tsillida ja teha reisi, mis ei vaja investeeringuid. Hooaja lõpus/alguses on aga veel ekstreemsed tingimused ja tuleb varustus väga korralikult läbi mõelda (mitmekihiline riietus, tormimantlid jne). Eelmisel aastal läbisin sama rada kuuajase vahega augusti keskel ja septembri keskel. Üks oli mõnus daytripp edasi-tagasi, teine oli kahepäevane raske matk keerulistes tingimustes. Koht oli tundmatuseni muutunud, mäest tulvas vett ja kruusa, igal pool olid isetekkelised jõekesed, mida oli päris keeruline ületada (ja millest augustis polnud jälgegi) tuuleiilid tahtsid ookeanile kanda :) Mõnel rajal on veel juunikuus lumi. Aga jah, ut.no ja uuri konkreetseid radu, seal on kõik info olemas.

Kuivõrd mul oli ka vaja just reisikindlustus osta ja BTA hind oli tõesti megasoodne, siis lugesin tingimused läbi ja siin enne toodud väide, et hüvitatakse ainult 50% kuludest ei ole täiesti õige.

Nimelt reisitõrke piletikulud hüvitatakse kuni 50% kindlustuse summast, mis tähendab, et kui reisitõrke kaitse oli 1000 EUR, siis pilet hüvitatakse max 500 EUR. Nüüd kui tõesti osta 1000 EUR pilet, siis hüvitakse sellest 50% nagu juhtus eelpool postitajal. Aga kui pilet maksab 500 EUR, siis hüvitatakse 100% ehk valitud limiidi ulatuses. Ülejäänud limiiti saab kasutada muudeks kuludeks (hotell, esmatarbekaubad jms).

See tõesti ei ole intuitiivne ja selgub ainult tingimusi lugedes. Sama case on neil pagasi ja vargusega: ühe asja hind ei saa olla rohkem kui 50% pagasikindlustusest, sh väärisasja ei hüvitata rohkem kui 30%. Nt pagasikaitse on 600 EUR ja fotokas varastatakse, siis hüvitatakse max 200EUR. Max hüvitist ei saa ühe asja eest.

Lisaks 

See selgeks tehtud, tuleb õige hinna teadasaamiseks limiidid vastavalt sättida. Nt et saada 750 EUR reisitõrget piletile, tuleb võtta 1500 EUR kaitse ja siis seda hinda võrrelda.

Ilmselt nende äriidee ongi, et tõrge ja vargus on suured kahjude allikad ja enamik ostjaid ei vaevu end tingimustega kurssi viima, mistõttu nende väljamaksed on väiksemad.

PS! Matkamine, sh alla 3000 m kõrgusel, ei ole kindlustatud, v.a. juhul kui kindlustate sporditegevuse.

Aitäh info eest, siis tuleb Finnair ots võtta varuga, et jõuab pagasi välja võtta vahepeal :)

PS! Lisaks WC-kraanidele on Helsingi lennujaama non-Schengeni poolel ka seinas veeautomaadid, kus vajadusel saab ka kuuma vett, joogiveekraanide kaart siin.

Kasutan sama teemat oma TUI küsimuse jaoks :)

Kas kellegi kogemusi - kui TUI-ga Helsingist lennata, aga sinna minna Tallinnast Finnairga, kas checked pagasi saab Tallinnast otse saata (piletid on eraldi) või tuleb vahepeal välja võtta?

Jah, loomulikult kontrollitakse ka saabuvat pagasit. Võite teha katse, pakendage mingit legaalset pulbrit tihkelt kilekottidesse, pange pagasisse ja vaadake, mis saab :-)

Ma ei tea, kas saabuva pagasi kontroll on pisteline või mitte, aga igal juhul mitte ulme.

Need liigid pole vast siiski valitud mitte maitsvuse, vaid võimalike taimehaiguste järgi.  EUs on ju taimekasvatus suur sektor, Hispaanias võib mõni imporditav viirus või seenhaigus miljardite eurode ulatuses kahju teha.

Mango võib olla ohtlik ka Eesti taimekasvatusele, kuid kindlasti on ohtlik soojemas kliimas, sest nendega reisivad kaasa pisikärbseliigid, mida inimene tähelegi ei pane. Need kärbsed pole inimesele ega otse taimelegi ohtlikud, kuid ristsaastavad toitu ja võivad kaasa vedada ca 100 erinevat taimeviirust, sh tomatitele, salatile jms nakkavaid. Nt mango importijatele (kaupmeesrele mitte reisijatele) on ranged nõuded, kuidas kärbestest enne lahti saada. 2014-2015 keelas EU korra nt kogu Indiast mangode impordi mõneks ajaks. Põhimõtteliselt on need kärbsed nagu rotid katku ajal, levitavad haigusi.

Niiet kui miskit siiski kaasa toote, siis peske korralikult puhtaks (parim viis kärbeste vältimiseks).

@Snoop Päris nii see siiski ei ole, sest KLM on Euroopa firma ja tema lend algas samuti EU-s.

Viidatud kohtulahend puudutab olukorda, kus esimese lennu teeb EU regulatsioonile alluv firma ja jätkulennu mittealluv firma. Tõstes tarbija huvid esikohale, võib siis hüvitist nõuda EU firmalt.

Tekst kohtulahendist: "Eelnevalt esitatut arvesse võttes tuleb esitatud küsimusele vastata, et määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 1 punkti c ja artikli 7 lõiget 1 tuleb koostoimes selle määruse artikli 3 lõikega 5 tõlgendada nii, et kui tegemist on ümberistumisega lennuga, mis koosneb kahest lennust ja mille kohta on tehtud üks broneering ning mis väljub mõne liikmesriigi territooriumil asuvast lennujaamast ja suundub sihtkohta kolmandas riigis asuvas lennujaamas muu kolmanda riigi lennujaama kaudu, võib reisija, kes hilines oma lõppsihtkohta kolm tundi või rohkem seetõttu, et hilines teine lend, mida koodijagamise kokkuleppe raames teostas kolmandas riigis asuv lennuettevõtja, esitada selle määruse alusel kahju hüvitamise hagi ühenduse lennuettevõtja vastu, kes teostas esimese lennu."

Ehk siis AirBaltic + KLM siia alla siiski ei lähe.

Pole sügavat mõtet ühe riigi kogemusi teise üle kanda. Suured autorendifirmad on vaid frantsiisi müüjad, tegelikult rendivad autosid välja ikka kohalikud firmad. Näiteks mul oli Jordaanias Sixtiga halb kogemus, aga Norras või Taanis võtan iga kell uuesti Sixti. Praktikas uude kohta minnes vaatan parimat hinda ja siis googeldan konkreetse firma ja lennujaama kohta.

Siin mitu inimest siunas Air Balticut. Samas neil on väga hea ja ilmselt parima hinna-kvaliteedi suhtega ettetellitav pardatoitlustus. Soovitan proovida. Tasuta tõesti ei ole.

Võibolla läheb veidi offtopicuks, aga Eestis nädalalõpuks hotelli otsides saab sageli parima hinna hoopis hotelliveeb.ee, mis tundub olema üsna kohalik firma. Aga seal on ainult paketid, otseselt bookinguga ei konkureeri.