paroolrool

Uus kasutaja, liitus Tripiga 1 aasta tagasi

2 meeldimist
0 postitust
2 kommentaari
Viimased kommentaarid

Olen piirkonnas 10-15 talve ringi rännanud, oma mulje ja arvamus tekkinud. Ja see on pigem lähemal Raido kui Veigo nägemusele. Rändan alati üksi, teisi valgeid üldjuhul väldin.

  Mõned nopped mis arvasin, et olulised, kuna puudutavad turvalisust: 
  Relvastatud mundrikandja ei pruugi olla turvalisuse tagaja alati. Vahel võib juhtuda et tema just see ongi kes su röövib. Või siis organiseerib selle, sest röövlid ja korravalvurid töötavad sageli käsikäes. Ka esinevat valepolitseinikke, kes võivat isegi pärispolitseinikule koha kätte näidata; kõik sõltub hõimust, sidemetest, onupojasusest ja rahast.
  Omaette arusaamatu nähtus on liikluskorraldus. Kui õieti mäletan, siis isegi kolm presidenti on liikluses viga saanud--rääkimata muudest ametnikest, kuulsustest ja lõputust hulgast tavakodanikest--aga kui isegi president ei suuda seda hullust lõpetada, kes siis veel?
  Slummid mu meelisteema, ikka ja alati üritan külastada. Mõnel pool ja mõnel maal on see täiesti turvaline tegevus (isegi öösel), mõnel mitte.  Mitmed tuttavad kellega Keenia slummides käinud väldivad slummi sees teatud piirkondi, sest need on ohtlikud igal ajal ja igaühele. Tööle-kojugi käiakse ringiga. 
  Kõhuhädad võivad ilmneda hoopis hiljem. Ja mitte ainult kõhuhädad--parasiidid oskavad elada pea kõikjal üle kere. Jälile neile saada on suht keeruline. Ei saada neid ainult süües-juues, varba jõkke/järve kastmisestki võib piisata. 
  Betoonist bussipeatusest tuleb teinekord eemale hoida, siis, kui sellest on saanud tänavapoiste kodu ja ükski buss seal ei peatu.
  Nairobi CBD on jah suht turvaline, ka hilisõhtul. Ometi ei tasu sealgi pea laiali ringi joosta. Kord kukkusin katmata kanalisatsiooni kaevu. Valgustus oli nigel ja kaevukaas ilmselt vanarauda rännanud  :-( 
  Keenia ei ole 100 protsenti naeratav. See on suur maa kus enam kui 50 erinevat hõimu. Igal neist rohkem või vähem oma keel, kultuur, religioon, traditsioon. Osadel hõimudel ei ole naerusuisus obligatoorne.  Seega, sõltub, kellega juhtud kohtuma ja kus piirkonnas liikuma.

Addis on täis hulkuvaid koeri , kirbukotte, möödu neist ringiga.  Sama kehtib kerjuste ja niisama kõikjal teeservades magavate kaltsupundarde suhtes. Nädalaga kogesin viis rünnakut. Kolm tänavapoistelt, üks hullult poolpaljalt kaltsakalt, ja üks hulkuvalt koeralt. Kaks taskuvarguse üritust. Ta rögastab sulle pükste peale, siis vabandab ja ruttab oma jõledust sealt laiali nühkima, teine käsi aga kontrollib su tasku sisu.  Seega, tänaval liikudes tuleb pidevalt jälgida kes sul taga käib. Kasulik on omada väikest keppi--tänavapoiss saab sellest keelest palju paremini aru kui mistahes seletamistest. 

  Kaks korda juhtus, et politsei eskortis mind õhtuselt tänavalt mu hotelli ja soovitas sinna jääda--nad ei suutvat tagada mu turvalisust. Et siis selleks tulingi siia, et hotellitoas istuda? Ühes hotellis oskas reception'i tädi 30 dollarit (mis oli toa hind) 40ks euriks konventeerida....
   Ka paremates restoranides leidub sageli mõni kassirisu. Käib laua alt laua alla, hõõrub oma kirbud sulle soki sisse ja mangub valjuhäälselt andmit.
  Söök on üldjuhul väga vürtsine, kesisema maitsega harjunule pole  süüa midagi. Pealegi tuleb alati oodata ja sööki tellides ei tea iialgi mida sa tegelikult saad(isegi kui ingliskeelne menüü juhtub olema).
  Kes kohalike tänavatüdrukutega suhelda tahab, siis--kasulik on ta enne reception'isse viia, seal kogu teenuse sisu detailselt üle korrata.  Kui midagi jääb mainimata, on see kohe lisatasu küsimise koht. Ja isegi kui õnnestub kõik paika panna, on tulemuseks virila näoga ja hädaldav, vastumeelselt käske täitev masin. Aga suure tõenäosusega toob see ülesmukitud tädi sulle kaasa vaid probleeme. 
  Maksin umbes 40 euri  sim kaardi, kõneaja ja interneti eest. Mida ma kasutada pole saanudki peaaegu, sest net, kui teda üldse on, on üliaeglane. Kõned on võimalikud vaid osadele numbritele ja osadesse maadesse, sageli kuuldavus nullilähedane ja kõne katkeb.
   Miks ma nii negatiivne olen? Mul on kultuurishokk. Tulin Ruandast.
   Midagi positiivset ka? Autojuhid on lugupidavad üksteise ja ka jalakäijate suhtes. Sääski pole.