krr

Uus kasutaja, liitus Tripiga 12 aastat tagasi

1 meeldimist
1 postitust
4 kommentaari
Viimased kommentaarid

Ohh ja veel, sularaha tõesti ruulib. Montanital on näiteks nii, et isegi 20dollarisega võid olla täiesti puruvaene, kuna keegi ei nõustu seda vastu võtma, eriti hommikul, kuna ei taha vahetusraha tagasi anda. hehe. Kuigi üldiselt 20dollaristega probleeme ei peaks tekkima ja Montanital pidi nüüd ka atm olema.

Hmmm oleneb seisukohast... Minu jaoks oli Quito turvalisuse probleem suuuuuuuur. Käisin seal neli korda ja iga kord oli mingi kamm. Näiteks üks kord oli 24 tunni jooksul kolm röövimiskatset. Konkreetselt. Samas Guayaquilis käisin üle kümne korra, sealhulgas ka siis kui hispaania keelt veel ei rääkinud ja seiklesin seal omapead taksodes, kusjuures fotikas ja igasugust väärt kraami oli kaasas. Ja suure seljakotiga sai linnaliinibussides mitu korda sõidetud. Mitte, et ma ütleks, et Guayaquil ohutum oleks, lihtsalt minuga ei juhtunud seal midagi ja Guayakod ise räägivad, et viimasel ajal on turvalisus üles läinud, samas kui Quito olevat ohtlikumaks muutunud. Muidu oma üldise sigina-sagina poolest paistis Gye ohtlikum küll kui Quito. Tunne oli Gyes kindlasti ohustatum ja valvsam kui Quitos, inimesed vilistavad rohkem näiteks. Eriti hull oli Bahial liikuda. Aga nagu öeldud, minu jaoks osutus Quito ohtlikumaks.

Hotellidega on nii, et on küll täitsa võimalik, et sealt asjad kaovad. Endaga ei juhtunud ja sai sinna igasugu asju jäetud, ka 5dollaristesse hostelitesse, aga kuulsin küll tubades toimunud i-podide, raha ja kaamerate kadumistest. Passi ja krediitkaardi jätsin küll mitu korda seifidesse, kuigi süda natuke värises. Ühe korra õnnestus veel nii ka, et ise pidin edasi liikuma ja pass saadeti servientregaga 5 päeva pärast seifist järgi, pikk lugu, ei hakka siin seletama. Tegelikult on Ekuadoris selline seadus, et dokumendid peavad 24h kaasas olema, aga kui seletada, et ei taha passist ilma jääda, aktsepteerivad nad ka koopiat. läpakat ei soovita üldse igaks juhuks kaasa võtta, netikohvikud on absoluutselt IGAL POOL ja väga odava hinnaga. Linnades maksad 60-80senti tunni eest, väiksemates kohtades 1-1.5 dollarit, galapagosel oli vist 2 dollarit tund. suuremates linnades on vist võimatu keskuses 5 minutit ilma netikohvikut nägemata ringi liikuda, pigem on ühel tänaval mitu tükki järjest. Ja tõesti, mingit probleemi nende netikohvikutega ei ole, saab meilida ja pilte laadida. Lisaks on osades cabinadest Eestisse helistamine 13 senti minut (osadest kuni 60) ja mobiilile 35 senti umbes, oleneb kohast. Wifi selle-eest on hõre. Ja veel: Ekuadoris on täiesti toimiv couchsurfingu võrk :), selle üldist turvalisust ei julge garanteerida, aga tean, et endal väga toredad tuttavad tegelevad ja lugesin kusagil lugu ühest inglannast, kes couchsurfingu abil läbi Lõuna-Ameerika reisis.

Arveldamine käib Ecuadoris pigem sularahas. Samas Quitos vanalinnas ja Gringolandias (see uuem osa, Mariscal (?), kus välismaalased, restoranid ja hotellid) peaks atm-e piisavalt olema (pangakontoritest tasub otsida). Kaardiga saab suhteliselt vähe maksta ja siis sellistes uhkemates kohtades. Osades väikestes poodides on veel nii, et kui sularahas ostad võid hinna madalamaks kaubelda, kaardiga makstes ei saa. Turvalisuse probleem on Quitos suuuuuur. Endalt varastati rahakott taskust ära (väikesed nätsumüüjad poisikesed piirasid karjaga ümber ja käis kuidagi märkamatult neil see). Üldiselt bussiterminali ümbrus on kahtlasem piirkond ja Gringolandias röövitakse gringosid, kelle hulka arvatakse kõik nähtavalt erinevad välismaalased, ikka päris palju. Näiteks mäkerdati minu seljakott Quitos ära ühe korra jogurtiga ja teise korra ketšupiga ja siis pakuti abi puhastamisel, mis on tegelikult nõks selleks, et sa oma seljakoti seljast võtaks ja siis selle sult käest ära rabada saaks. Nii et kuigi sularaha peab kaasas kandma on see suhteliselt ebaturvaline. Soovitan otsida mõni õmblustöökoda ja lasta endal mõne püksipaari sisse salatasku õmmelda. Selline, millest pükse maha võtmata raha kätte ei saa. Minul kinnitus see seespool värvlile, et väljaspoolt näha ei jääks ja lukuga oli ka, seejuures tuleb vaadata, mis pidi see lukk panna, et ta soonima ei hakkaks. Cuencas maksis selline teenus vist dollar või poolteist (ma muidugi kauplesin ka) ja tunne oli kohe turvalisem ringi käia sularahaga, kuigi iga kord kui juurde vaja oli, pidi vetsu minema. Peruus kandsin passi ka selles taskus. Kõhu ümber kantavad salavööd on muidugi ka variant, kaelataskud on nähtavamad. Raha võtsin alati välja päevasel ajal, enamasti mõne teise inimese juuresolekul ja eelistasin panku (kuigi sai ka tänaval võetud). Välja võtsin nii 200-300 dollari kaupa. Osad sealsed pangad panevad juurde teenindustasu, 1-1.5 dollarit, teised mitte. Edu! . . . Trip.ee lisas suured algustähed! Järgmise õigekirjareegleid eirava postituse kustutab!

Minu arvates oli 500 inimest päevas Inca Traili limiit ja Machu Picchule saab rohkem sisse, sest rongid toovad ka juurde. Vist mingi 2500 saab sisse. Ja veebruaris on Inca Trail suletud ka. Ma kujutan ette, et pileti MP-le saab Cuscost ka osta, kuigi ise ostsin AC-st. Ja Inca Traili puhul tasub ta ette reserveerida, sest suve kohad ostetakse mitu kuud ette ära.

Tingimisega on nii et ikka annab tingida, hosteli pealt näiteks. Tegelikult see toidukohas tingimine tuli endalegi üllatusena, seal ACs on toidud suht kallid, tavaliselt on menüü peruus mingi 5 soli, seal küsivad 15 aga me lihtsalt jalutasime ja vaatasime restosid ja siis öeldi, et tulge sööge 10 eest, kuigi tavaliselt on 15. Küla vahel nägi 8 soliseid menüüsid ka tegelikult. Suveniiride pealt saab alati vähemaks kaubelda. Näiteks t-särk 15 solilt 10le aga ega see nii odav t-särk mingi kvaliteetkaup ei ole. Üldiselt tundub mulle, et Ekuadoris otavalenodega saab paremini kaubale kui peruukatega. Vähemalt sallide ostmise kogemus näitas seda. Tingides saab Peruus asju odavamalt küll, nii et tasub tingida, eriti kui ostate rohkem kui ühe. Turul peaks alati odavamalt saama kui küsida. . . . Trip.ee lisas suured algustähed!