erki

Uus kasutaja, liitus Tripiga 13 aastat tagasi

0 meeldimist
0 postitust
3 kommentaari
Viimased kommentaarid

Ma ei vaidlustagi. Minu jutu peamine tingimus oligi, et tütarlaps saab teha oma sõitu. Kui ta sõidab teiste dikteeritud tempos (raudselt talle dikteeritakse ja ma ei usu, et tal jätkub kindlameelsust sellele vastu seista) või ei ole endal mõistust, et normaalse kiirusega sõita, võib asi olla tõsiselt ohtlik. Mis puudutab sealset asfalti, siis ta pole seal väga libe. Teekate on suhteliselt vana ja kare. Ilmaga on aga nii, et see sandi ilma ja udu asi, õieti probleemid sellega on tingitud enamasti just üle pingutatud reisigraafikust. Ka seal ei saja kõik päevad jutti, vaid ka halvemal juhul ikkagi peab kahe vihma vahel kolmveerand ööpäeva vahet. Hullu ilmaga tasub seega asja leebemalt võtta. Siinkohal võib mind uskuda - 6 aastat jutti samas piirkonnas, sh jalgsimatkad on siiski mingigi kogemus. Tuule poolest on kesksuvine Põhja-Norra hoopis midagi muud, kui 4/5 ülejäänud aastat - uskuge, isegi külma ilmaga on asi tuule suhtes leebem, kui esialgu arvate. Suvine tormgi ei ole pikk, päevade kaupa ei kesta. Juuli ja augusti (NB! JUUNI POLE SEAL SUVI!!! siis võib seal vabalt jääd sadada.) algus on seal tõesti suvi, polaarpäev teeb selles osas imesid. Lisan ka, et sealkandi mäed ei ole kuigi kõrged (mõnisada meetrit, aga sinnagi "üles" tõused alles Nordkapis), ehk siis ei mingeid serpentiine ega liigpikki laskumisi. Kurve ja lühikesi kaldeid jagub, aga ekstreemset Nordkapi teel ei ole. Ida poole sõites muutuvad teed väiksemaks. Lääne poole aga mäed kõrgemaks. Teed on kuni Tromsoni sarnased. Kui just ei pööra veelahet ületavale maanteele - need on küll mägiteed, erinevalt mereäärsetest teedest. Karasjokist tulev tee ei ole midagi erilist, aga näiteks Altast Soome suunas minev tee on juba ikka päris muljetavaldav, sh keerukuselt algajale tsiklistile. St kui küsimusi, mida sealkandis ka näha on ja kuidas sõita, usun, suudan anda kasulikku infot. Accuweather on ka iga tsiklist ja matkamehe sõber. Ilmateade niisiis. Sestap: iseäranis mägedes ärge ajage päevi pikaks ja jätke varuaega! Peamine oht on võimete ülehindamine ja kiirustamine. Tõsiselt.

siis niipalju, et diisel on jah Norras kallim, kui Soomes. Bensuhinna vahe on olematu. Rootsi on aga koguni odavam. Vot nii. Nordkapi asemel soovitan aga hoopis idapoolt järgmist suuremat poolsaart, kus muide asub Euroopa mandri tegelik põhjatipp - Nordkinn (käidud, aga 2 päeva jalgsimatk). Võrratu ja inimtühi. Halti - normaalse autoga saab Norra poolt läbi Ankerlia sinna jalamile. Poole päevaga käib tipus ka ära. On mis on, aga Norra on kõike muud, kui Nordkap.

on vast tõsisemalt võetavad - sulle hakatakse kiirust dikteerima. Mis teeb asja ohtlikuks, eriti kui tõesti sajab. Kui sul on võimalik sõita oma sõitu, pole hullu ka nende mägedega - tee jookseb mere äärt pidi, tõusud laskumised pole seal küll midagi erilist. Käänuline, noojahh, aga kui suured reisibussid hakkama saavad, saab tsikkel ammugi. Sajuga on aga nii, et ei saja seal kogu aeg. JA pole seal kogu aeg udu kah. Enamasti ei ole. Aga võib olla, st soe varustus peab olema. Suurim probleem saab sulle olema hoopis mägedeni jõudmine, pikk ülesõit läbi Soome jne - võtke aega ja jätke varupäevi. Pikad otsad väsitavad ja see on jälle ohtlik. Põdrad - kui kiirust ei ületa, ei ole Norra omad küll ohtlikud. Soome omad metsavahel on ohtlikumad. Tsikliga ma Norras pole käinud, ehkki muidu sõidan küll. Samas autoga olen Põhja Norrat pidi kooserdanud nüüdseks aastat 6. Enamasti päikest võtnud seal, v.a. 2006. Siis oli küll külm.