Meelis K

Uus kasutaja, liitus Tripiga 10 aastat tagasi
3 meeldimist
4 postitust / 20 kommentaari
0 (0%) külastatud sihtkohta:
Viimased kommentaarid

Islandile käib teadaolevalt ainult üks praam. Smyril Line. Puhast sõitu 48 tundi. meil vedas mere ilmaga. Minnes üksikud öökisid, tulles panime mööda asfalti. Rahvas rääkis, et raju ilmaga ei suuda laeva stabilisaatorid suurt miskit ära teha.

Kui olla kaks nädalat Islandil siis on logistika nii tehtud, et tahad või ei, kolm päeva Fääridel. Ja see on hea.
Olime kaks nädalat, sellest kaks viimast päeva olid nii vihmased, et ei teinud midagi.
Ööbimine autos. Üle öö on seaduse järgi võimalik parkida ainult tasulistes kämpingutes. Autokoht 2700ISK kuni 4500ISK. Praktiliselt ei näinudki muud võimalust. Selle eest saab WC ja dussi kasutamise võimaluse. Kvaliteet seinast seina.
Bensiin oli kusagil 230ISK.
Reikjaviki ei läinudki. 50 km. enne seda oli jaapani( hiina) turistide tihedus ületanud igasuguse talutavuse piiri.
Leidsime ühe tasuta termaalbasseini. Peldik.
Sinise laguuni kloon, 5000ISK nägu ja tohutu külmetus.
Väga palju oli kaubikutest tehtud matkaautosid, rendiautod muidugi.
Enamusele vaatamisväärsustest saab ligi tavalise autoga. Kus on aga 4x4 märk ees, siis sinna ei soovita minna. Vesi tõusis Dusteril üle poole ukse.
NB! Reisi viimasel päeval saime teada, et kusagilt saab ka kämpingu passe, olevat poole odavam.
Ja veel, kui oled enne käinud Alpides ja sõitnud läbi Norra, siis vau effekti loota pole. Aga omapärane sellegi poolest.

jaanusm: laias laastus tuleb hind sama kui lennukite ja rendiautoga tegeleda. Kuid omaautoga on kaasa kogu elamine. Keskmine eesti palgasaaja mõtleb enne kolm korda kui Isladil sööma läheb. Ja riietus, bikiinidest vihmakeebini.

Reaper: täpset arvet ei pidanud. 200 Tallinn-Stocholm. 100 Göteborg-Frederikshavn. 2500 Taani-Fäärid-Island-Taani. Tagasi läbi Saksamaa.
kollane: polegi midagi öelda.

Dacia Duster 4x. Kahekesi magab lahedalt. Kuu aega ratastel, NO BROBLEM.

Kui liikuda Riia lahe äärt pidi Kolka poole, siis nendest majakestest puudust ei ole. Kasutanud pole nii et... Ventspilsis oli ülikooli ühikas midagi hosteli ja motelli vahepealset. Hinda polnud ollagi, muidu tavaline ühika tuba( nagu vanasti Tartu ülikooli tornides). Edasi linnas nagu ikka, suvel suht täis( merelinn). Edasi Leedu poole oli mage. Vahetult enne Leedu piiri oli hotell,aga mitte just odavate kirjast. NB! see inf üleeelmisest aastast.

Mulle tundub, et kruusateede hooldus ( hööveldamine ) lõpeb Eesti piiriga. On talutavaid teid aga satub ka selliseid kus kõik liigne auto ja enda küljest ära pudeneb. Ikka uskumatult treppi on mõned lastud minna. Seega, varuge aega ja kaart, mis muud.

Selgituseks niipalju, et ma ei ole eriline muuseumide ja ehitiste( mis üldjuhul taanduvad kirikuteks )fänn. Midagi taolise leidmiseks ei pea kaks päeva läbi Eesti, Läti. Leedu ja Poola kihutama. Orava lossi tipust on tõesti ilus vaade aga mina isiklikult oleks tahtnud seda nautida, mitte korra vaadata. Olime seal metsikult ja sellepärast saime sisse suvalistest külastajatest koosneva grupiga peale 1,5 tunnist ootamist. Kui on kindel plaan vaadata just losse siis edasine ei paku huvi. Ise soovitaksin parem külastada Slovakia ja ( või) Tsehhi koopaid. See on midagi sellist mida meil kohe kindlasti ei näe ja sinnajõudmisega ja sel olemisaga näeb ka kaunist mägist loodust ( mida jälle siinkandis kohe mitte ei ole ). Ja kui ringivaadata eriline soov võib Orava lossi lähedal olevates Kõrg Tatrates lasta ennast mäkke vedada. Loomulikult võimalikult hommikul ja ilusa ilmaga. Ja kui sinna minna kesksuvel siis peab arvestama , et nii mõnesgi kohas on järel ainult seisukohad. Aga need ainult minu arvamused.

Kevadel külastasime Orava lossi. Olen suht pessimist, ainult selle lossi pärast ei tasu kohe kindlasti ennast nii kaugele vedada. Meelde jäi ainult skandaal mille seal põhjustasime. Mingil põhjusel giid avab eespool olevaid uksi võtmega ja sulgeb tahapoole jäävaid. Kuna me otsustasime kõige kõrgemal korrusel natuke ümbrust vaadata, oli ülejäänud grupp rõõmsalt minema juhatatud ja meie puudumist märgati alles hiljem. See oli midagi sellist, mis pani giidi esimest korda inglise keeles rääkima. Lossi sisu nagu tavaline koduloo muuseum.

Võta järjest kõik neemed läbi.

Poola kaubanduskett Carrefour müüb 299 Pln eest navigaatorit. Sees küll ainult Poola kaart ja räägib poola keeles, aga muidu tundus olevat normaalse andmebaasiga. Mida teadsin küsida seda ka juhatas.

Vaidleks Calaga. Esiteks 1200 EURi autoarvuti eest on liiga palju. Kuigi igasuguse asja hinna ülemine piir on määramatu suurus. Kõik oleneb mida sa sellest masinast ootad. Ja 10" puutetundlik ekraan on ikka üle kahe korra odavam. Aga täna on minu küsimus järgmine: kas keegi on kasutanud Google Earthi koos GPSiga?

Kui vajate abi punktist A punkti B jõudmisel, siis ilmselt aitab suvaline navigaator. Minul esimene Beckeri mudel ja viib linnadest läbi ja kohale küll. Kui ongi mingid muudatused liikluskorralduses ega siis autojuht ainult navigaatori soovituste järgi sõida, kõigepealt vaatab ikka liiklusmärke. Üks on kindel, kui enne natukene harjutada, siis linnadest viib navigaator nagu võist läbi. Kui aga soov võõraid maid avastada, siis väike jama. Nimelt kui kogu trassi ei viitsi sisestada siis on põhiliselt kaks valikut: kas kõige kiirem ( masina arvates) või kõige lühem. Üldjuhul kulgeb siis teekond mööda suuremaid maanteid ja nendel liigeldes ei ole suurt vahet kas Leedus, Slovakias või Itaalias. Näha pole suurt mitte midagi. Nii et, milline reis plaanis on?

Kas kellelgi on reaalseid kogemusi Euroopa avastamisel "Marco Polo Grosse reiseplaner"i kaasabil?

Igati nõus, et ilma paberkaardita ei saa. Ühelgi ekraanil ei ole võimalik saavutada sellist ülevaatlikust nagu paberit lapates. Aga kuna ma eelistan võimaluse korral keerata "suurelt" teelt kõrvale siis alailma on vaja teada millise ristmiku peal just parasjagu oleme. Ei ole harv juhus kus kaardil olev metsasiht on palgivedajatel nii suureks nagu riigitee tallatud. Olen aastaid tuuritanud mööda Eestit paberkaardi abil. Ega see eksimine siin suurt midagi tähendagi, mõned kilomeetrid juurde. Aga omamoodi elamuse ( räägin siin ainult endast ) saab juba möödalibisevat kaarti aegajalt silmanurgast jälgides. Milliseid külanimesid küll seal ei esine. Ja hinnast. See siin ikka kõik rohkem lõbuks ja peab siis see nii väga odav olema.

Probleem lihtne. Kui otsingumootorisse tippida TomTom6, siis sealt saab lõputul hulgal viiteid alternatiivsele omandamisele. Mind aga huvitab, kellelt ma selle värgi osta saaks. Näiteks www.gps.ee pakub: "Navigaator6+EE kaart", mis peaks töötama tervel real platformidel. Kas seda tükki rauda, mille nimed seal nimistus on, saab platformiks nimetada, on maitse asi. Eriti ei vaevanud ennast, aga ega esimese valuga üles ka ei leidnud, milline OS just konkreetses seadmes on. Pool aastat tagasi, kui viimati eesti müüjaid selle küsimusega tülitasin,ei teadnud keegi Windows CE-st midagi. Seega konkreetne küsimus, kas selles 1400 krooni maksvas "Navigator 6" karbis on kõik, et suvalisel Windows CE arvutil navigeerimine käima panna?
Veel natuke Lätlaste JS Baltija st. Olen saanud mõned korrad lätis teda katsetada. On nagu on. Aluskaart tundub olevat mingi bitmap või taoline. GPSi hoiab rahuldavalt ja ka pisemaid teid on, mõnes osas. Lahutus on kuidagi paikkonniti erinev. Andmed tunduvad olevat suht vanad, näiteks Saulkrasti ümbersõidust polnud lõhnagi. Minu arvutil jookseb kord päevas kokku, aga see võib olla ka minu viga. Kes plaanib lätimaa nurgataguseid avastada sellele käib küll. Mina midagi paremat ei tea.

Kasutan hiinlaste firma Lilliput ( www.lilliput.cn ) 8,4 tollist ekraani. Maksimaalne lahutus 800x600 ja puutesensoril USB väljund. Konkreetset mudelit neil kodulehel enam väljas ei ole, aga see mis minul, on käitunud üllatavalt hästi. Kuigi eelmine talv oli nagu ta oli, aga nende temperatuuride puhul ei olnud veel märgata et ekraan või puutesensor oleksid tuimaks jäänud. Autos on ta olnud aastajagu. Voolu tahab 12 volti. Kinnitus tuli endal välja mõelda. Ega sõiduautos seda kohta, kuhu see ekraan panna, nii väga ei ole. Samuti pidi ta olema lihtsalt eemaldatav. Hinda täpselt ei mäleta, aga ilma transpordi kuludeta tuli alla 200 Euro ( NB! see kõik oli poolteist aastat tagasi ja neid osteti rohkem kui üks).
Kuna juba kirjutamiseks läks siis paluks teadjatelt abi. Nimelt samalt firmalt on 7 tollise ekraaniga navigaator GN715. Temal kõhus ainult Windows CE 5.0. Kelle poole ja mis küsimusega peaks pöörduma, et see karp navigaatorina ellu äratada.

Võtaks arutluseks ühe PC kasutusvõimaluse - navigeerimine. Enamus ajast jookseb minu auto arvutis Regio kaardiprogramm. Ega siin Eestis Valgast Tallinna sõites teda just vaja ei ole. Aga kuna tavaliselt mul ei ole väga kiiret kuhugi jõudmisega, siis ekraani mõõtkava on valitud selline, et viie kilomeetri raadiuses on näha külanimed ja mis kõige tähtsam, huvitavad kohad. Näiteks matkarajad, vaatetornid jne. Siit küsimus suurele ringile, kas mobiilsete seadmete eesti kaardid sisaldavad neid andmeid ja milline on see maastaap mida väiksel ekraanil kasutada saab. Ühe sõnaga, kas keegi oskab võrrelda Regio Windowsi kaarti mobiilseadmete kaartidega?
Infoks. Olen paari kuu jooksul katsetanud lätlaste JS Baltijat. Ehk on huvilisi, kes tahaksid naaberosariigi kruusateid avastada.

Asi muutus huvitavaks. Kas tõesti pole kedagi ( peale minu ) kellel autos puutetundliku ekraaniga( suurem kui neli tolli ) windowsi baasil toimiv seade, mis peale kõige muu ka navigeerimist toetab. Kui nii, siis tuleb vist monoloog maha pidada sellest mida selline süsteem võimaldab. Loodan, et mobiilseadmete kasutajad lisavad omapoolseid mõtteid ja teadmisi. Esialgu aga - on siis veel kellelgi PC arvuti statsionaarselt autos?

Olen autoga käinud mitu korda Prahas ja korra Münchenis. Poolamaad läbitud lugematu arv kordi. Ainult, et autoga telkijaid pole küll näinud. Võtsin mõttes teekonna läbi ja ega ei tulnudki meelde mõnda kohta kus oleks telkida saanud. Minu arvates peate enne kindlalt teadma kuidas ja kus telgi püsti panna saate. Igal maal omad kombed. Kui siis vast veokate parlkla tagumises servas.

Sügisel oli sama mure. Siis päästis: Hotel Vallazze , Tel. 0226681538; www.hotelvallazze.com info@hotelvallazze.com Kesklinna saab jalgsi, hommikusööki pole. Ise mitte esimeses nooruses aga muidu normaalne.

Jagaks mõningaid mõtteid mis on tekkinud Poolas sõiduautoga liigeldes. Kui esimest korda mõned aastad tagasi Poola sattusin, tekitas suurimat segadust neil laialt levinud liiklus "poolteisel" sõidurajal. Viimasel ajal olen sellist stiili näinud ka mujal aga Poolas tundub see siiani olevat reegel. Neil on väga levinud parempoolne teeääre märgistus ( valge joon ) joonistada asfaldi äärest suht kaugele. Nii sõidavadki aeglasema käiguga autod nii, et see joon jääb auto alla. Samuti tõmmatakse ennast joone peale kui keegi sinust mööda üritab saada. Sõbralik liigutus, aga seda poolikut rada kasutab poola talupog kes liikleb kas hobuse või imeväikese traktoriga. Minul on tulnud paar korda auto pidureid kontrollida, sest arvestades juhi asukohta ilmub see takistus vaatevälja kuradima hilja. Veoauto juht ilmselt näeb paremini üle teiste.
Treiseks kiirus. Kuigi ma eeldan, et kiiruse piirangud ei ole loodud minu kiusamiseks vaid kellegi elu säästmiseks, on raske seda jälgida kui tahavaate peeglist näed kahe meetri kaugusel asuva nelikümmend tonni kaaluva veoka tulesid. Et tuuleveskidega jne. siis olen kasutanud "jänese" teened. Võttes ennast suurele sappa, võib suht rahulikult kimada. Eriti üle 90 ei lähe, aga minu kogemus näiab, et asustatud punkti läbimisel veokajuhi parem jalg ei nõksatagi.
Ja veel, kui plaan magistlaalilt maha keerata, siis see suisa eraldi teema.