matkamati2

Reisisell, liitus Tripiga 11 aastat tagasi


0 meeldimist
2 postitust
43 kommentaari

Viimased kommentaarid

Saab hakkama küll. 2007.a üritasin Stokholmist Oslo kaudu rongiga Otasse sõita, see on umbes 200km Lillehammerist põhja pool.Rootsi ja norra keelt ei oska, üksinda.Ja mis kõige hullem, jalgratas 12 päeva moonaga kaasas.Rootsis on jalgratta vedu rongis keelatud.Mina muidugi trügisin rongi, isegi pileti ostsin.Muidugi, oleks võidud välja tõsta, aga ei tõstetud.Norras aitas üks kohalik automaadist sularaha eest pileti osta.Kogu selle asja mõte oli selles, et sõita Otast 3 päeva, teha Galdhopingeni tipp ja tulla siis jalgattaga Stokholmi.Kõik sai tehtud ja 65 sünnipäev sügisel kah peetud.

Nepaaalis käiaksegi kevadel või sügisel, siis pole vihmaperioodi. 2006.a. novembris olime 20-päevasel reisil Nepaalis. Olime 50-aastaste grupiga 11-päevasel jalsimatkal Annapurna baaslaagrini 4150 meetri kõrgusel .Vihma praktiliselt ei saanud,all orgudes käisime päeval lühikestes pükstes ja t-särkides, õhtud-hommikud olid jahedamad. Ainult ülevalpool oli 2-3 päeva, kui lühikesi riideid vaja ei läinud.

Rootsi kõrgeim (2114m) Kirunast 80km läände.Läksin Helsingist öise rongiga Kolarisse, sealt jalgrattaga Nikkoluoktassse 300 km, edasi 19 km jalgrada, kohati sai sõita, -kokku 4 päeva.Ühe päeva tegin natuke luuret, veidi puhkasin Fjellstationi juures.Tiputõusu 1500m tegin 6 tunniga, alla tulin natuke rutem.Algajale üksinda ei soovita.Minu eelis on see, et olen mägimatkainstruktor, miinus see, et olen pensionär.Matkaklubide juures on võimalik teoreetilist ja praktilist abi saada.Selle abi saamidega tuleks hakata tegelema sügisel või talvel, siis on suvine mägimatk ohutum.15-20 aastat tagasi oli mägimatka algõpe kokku 100 tundi, edasijõudnuil (II aasta) 120 tundi. Praegu on see asi vist lühemaks tehtud.Mis puutub väljaõppesse, siis kõige rohkem juhtub õnnetusi omapead, ilma vastava ettevalmistuseta mägedes matkajate ja ronijatega.Infot tippude kohta saab www.highest points of countryes.

Kaks põhilist vaatamisväärsust Stokholmis on Skanseni vabaõhumuusum ja merepõhjast ülestõstetud sõjalaev "Vasa".Aga kuue tunniga neid mõlemaid ilmselt vaadata ei jõua. Tuleb valida või siis mõlemast läbi jooksta. Seda muidugi kultuuri- ja ajaloohuvilisele.

Bensiinipriimus on palju kindlam. Bensiinijaamu ikka leiab.

Küllaltki hea oli soolomatk Kilpisjärve- Lofootide lõunatipp- laevaga Bodösse, edasi Bodö- Boden- Tornio. Kokku 1200km 14 päevaga.

Burjaatiasse Ülem-Angara ahelikule 3 nädalasele suusamatkale minnes oli meie 9-liikmelisel matkagrupil Moskvas lennukile minnes kokku 450 kg varustust. Probleeme ei mäleta, või olime me nendega harjunud.

Lõuna-Ameerika indiaanlane pidi sel puhul naisele kivi kaela siduma ja kuristikku tõukama. Väga ahvatlev variant lahutushimulisele meesterahvale.

Sõitsin kunagi jalgrattal Kilpisjärvelt 1 nädalaga Lofootide lõppu. Ööbida sai lausa teeäärsetes matkaonnides. Ilma kohta on norralastel endil anekdoot. Turist küsinud kord väikese poisi käest, et kas teil päike ka vahest paistab. Poiss teinud nutuse näo ja soovitanud suuremate käest küsida, sest tema veel ei teadvat.

Erinevad stiilid, nagu elus ikka. Peaasi, et teisi ei häiri ja ise reisiga rahul oled.

Pane sulle vajalikud omadused ritta ja uuri, kumb neile rohkem vastab.

Kuidas keegi.Olen 794 kuud vana ning rändan siiani iga aasta 2-3 kuud telgiga ringi.Nooremalt suusa- ja mägimatkadel, nüüd enamasti jalgrattaga kodu- või välismaal.Iga suve käin ikka tiiru mägedes ka.Telk peab olema nii suur, et sa seal peale magamise mahud kehva ilmaga, kui õues olla ei saa, kõike vajalikke toimetusi tegema.Teistpidi, suur ja lahe telk on kandmiseks raske ja tavaliselt maksab rohkem, ikkagi suurem materjalikulu.Vajalik on leida kopromiss.Mõnikümmend korda grupijuhi või instruktorina tegutsenuna võin öelda, et lubatud on ka kummut kaasa võtta, aga ise kannad.

Nõuded matkarattale. Meestekal on tugevam raam. Raam olgu alumiiniumist, liitekohtades ovaalse ristlõikega. Mäkketõusuks peab tagumine kõige suurem hammasratas olema suurem esimesest kõige väiksemast. Kindlasti on meile lähedases kliimas vajalikud porilauad, muidu läheb märg tagumik varsti hauduma.Pikal mitmepäevasel jalgrattamatkal on hea "rapid" lenks ( Liivalaia tn. "Dünamo" kauplusest), saab sõidu ajal käte asendit muuta. Kindlasti vilkuriga tuled ees-taga, et näha ja olla nähtav. Kummid olgu autoventiiliga, saab bensiinijaamades ka pumbata oma 3-4 atm. sisse.Ning kindlasti pakiraamid ees ja taga. Isiklik kogemus: Soome 92- 4 näd., Rootsi 93- 3 näd., Kapadookia 96- 1 näd., Nordkap 2000- 2 näd., Lofoodid 2001- 2 näd., Tatrad 95- 1 näd., Trento 95- 3p., Galdhoppingen 2007- 2 näd, Kebnekaise 2008- 2 näd., hulk Roheliste Rattaretki.

Nordic Jetiga üle lahe minnes sai mõne aasta eest veerandise allahindlusega rongipileti Helsingi-Kolari.Õhtul kellla 7-8 paiku läheb rong nii Rovaniemi kui ka Kolarisse.Hommikuks saab kohale.On nii kupee- kui ka istekohtadega vaguneid. kuidas aga soovite ja kuidas rahakott kannatab.Ning suurema pagasi, mida vagunis vaja ei lähe(suusad, jalgratas,seljakott) saab odava pagasipileti ostmisel pagasivagunisse anda.

Käesoleval aastatuhandel:Ararat 5137m, M.Blanc, Grossglockner, Galdhopiggen,Kebnekaise, Halti 1328m (2 korda suuusamatkal)Möödunud aastatuhandel:Elbrus 5642m , Kalkush, Aktash, Dugoba, Tju-tju bashi, Krivan, Halti(suusamatkal) jne..

Külm on siis, kui õue pissile lähed ja piss kõlinal maha kukub.

Inimene jagab heast südamest oma kogemusi ja teie tümitate.

2-kordne Erna-retke võitja, Reservohvitseride Kogu võistkonna liige on juba paar korda mingis seiklejate või ekstreemspordi ajakirjas kiitnud neid saapaid kui parimaid saadaolevaid.Ise olen neid kasutanud viimased 4-5 aastat jalgsimatkadel Vahe-Eestis(Soomaal ja Kõrvemaal), Nepaalis, Jotunheimis Norras, Lapimaal, Araratil jne.Kerged, tugevad,parajalt kõrged, vettpidavad, vastupidavad, veidi kallivõitu.Kokkuvõttes- head matkasaapad.

Seltskond ei tee vist matka- ja reisifotol vahet.Eesti keeles on sõnadel "matk" ja "reis" ikkagi erinev tähendus.Aga noh, inimvõimetel pole piiri.Eks siis tuleb ainult reisifoto rubriigiga leppida.

Digipeegel on reisil raske ja varastamise hirm ka.Soovitan paremat sorti kompaktkaamerat 5-8MP, f28-200(320)mm, pööratav ekraan, toiteks AA akud(patareid).Kaasa võtta varuks 1-2 komplekti akusid, laadija sihtriigis sobiva pistikuga, vajalik arv mälukaarte(50-100 fotot päevas),kilekotid vihmaste või niiskete ilmade jaoks.

Reisipiltniku fotoaparaat peaks olema paremat sorti kompaktkaamera 5-8MP, suumiga 28-200(320)mm, pööratava ekraaniga, toiteks AA patareid ja akud, 3-6 kiirvõtet sekundis.

Üldiselt kehtib matkajate hulgas reegel, et enne matka peaks 2-3 matka pikkust olema matkale omasel viisil läbitud.Siis ei kujune matkast suur enesepiinamise üritus.Jalgrattasõidul võtavad harjumata inimesel esimesed 300-500 km tagumiku valusaks.Pikemale matkale minnes peaks endale selgeks tegema, kuidas on järgmiseks päevaks taastumisega lood ja kui mitu päeva järjest suudate ilma puhkepäevata liikuda.