metsis

Uus kasutaja, liitus Tripiga 9 aastat tagasi
20 meeldimist
2 postitust / 52 kommentaari
0 (0%) külastatud sihtkohta:
Viimased kommentaarid

2015 maksis viisa 50 raha ja probleeme polnud. Elektrirolleriga keegi lube ei küsinud. Üldiselt on nad seal turisti suhtes hoolitsevad, mingit sihitud jama ei kohanud.

Wanda Plaza-s on hea jaapani-hiina söögikoht. Nime kahjuks ei mäleta, kuid see oli ainus, mis kohe esimesel korrusel näoga tänava poole. Hotellist soovitati ja seal on lai valik eri roogasid. Magustoiduks soovitan avokaado moussed. Kolmekesi koos mitmete õlledega läks õhtu maksma ca 50 euri. Pekingis on minu arvates otstarbekas teha endale eelnev konkreetne plaan ja siis liikuda võimalusel metrooga. Lennujaamast linna tuleb minna taksoga, see pole kallis. Kindlasti minna nn ametlikku taksosabasse, see liigub kiiresti. Seal on ka hõlmast sikutajaid, kuid need on kallimad ja pead põiklema lisateenuste - originaal Rolex, härradele lõbus õhtu - jne eest. Üldiselt, Peking on nii jube suur, et kui valid endale paar lähestikku asuvat eesmärki, siis söögikoht otsi seal lähedal.

Uurisin järele - Pekingisse broneeringu teinud sõbrale laekus küsimustik olematu hotelliga rahulolu kohta!

Tulin Hiinast 18.10, peamiselt olin Shenzhenis. Umbes pool rahast oli meil kodus vahetatud, ülejäänu maksime kaardiga (SEB Visa, hotellis korra ka krediitkaart) või võtsime automaadist. Bank China või rohelised Agricultural ATM-d toimisid küll. Ma juba suht vana ja suutsin kaks nädalat ilma Google, FB jms hakkama saada :) . Need olid blokitud. Ka SEB netipanka ma ei saanud. Ühel meist oli vanamoodne Telia netipulk, sellega sai Eesti netipanka, kuid kallis oli see küll. Maps.me toimis kenasti, olen sellega igal pool Aasias ilusti hakkama saanud. See tuleks muidugi juba kodus alla laadida.
Tasub eemale hoida kõigest, mis ise ligi tikub. Taksojuhi jaoks tuleb varuda hiinakeelne sihtpunkti nimetus, ingliskeelset nad enamasti ei mõista. Näiteks näita telefonist aadressi pilti. Hiina keel on ju pmst piltkeel, käändeid-pöördeid pole, meie lauseehitus on neile üle mõistuse. St ka inglise keelt oskava hiinlasega ei tasu üle 3-5 sõnaliste lausete vaeva näha. Kuid pole halba ilma heata - kuna nemad üldjuhul Sinust aru ei saa, siis annab see ka Sulle võimaluse vajadusel mitte millestki aru saada. See variant kulub teinekord ära ja seda aktsepteeritakse.
Minule jättis Shenzhen sügava mulje, see on Hiina Silicon Valley. Suhtumine oli sõbralik. Peatusime hotellis Romanjoy International. Metroo on hea liikumisvahend ja ka taksod pole kallid. 80 km lennuväljalt hotelli (2 tundi) maksis 220 raha ehk ca 30-35 euri. Metroosse pääsemiseks tuleb läbida turva ja kotid lähevad läbivalgustamisele.
Pekingis olime ühe päeva, see oli päev enne partei kongressi algust. Meeletult miilitsat ja sõjaväge, ka lennujaamas sõitsid sõdurid elektrisõidukitega ringi, automaat käes ja näpp päästikul.

Ok, jälle targem! Anname vähemalt tagantjärele bookingule teada, et selline probleem oli.

Arvan, et 2h 10 min koos äraantava pagasiga on napikas. Käisime käsipagasiga, aega oli 2h 30 min ning see oli paras. Juba bussisõit ühest terminalist teise oli puhtalt 30 min. Lisa siia taksojuhtide rindest läbimurdmine ja õige bussi leidmine ning see aeg saabki otsa. Me ei saanudki aru, mis graafiku järgi need bussid tegelikult liikusid. Meil mingit passimist ei tekkinud, saime õigesse terminali, check-in tehtud ja oligi pardalemineku aeg.

Ikka saab. Siselennu jaoks pead ainult terminali vahetama. Bussid käivad või siis võtad takso.

Reisilt tagasi ja jagan veidi muljeid. Peamised märksõnad olid vaikus ja rahu. Alustasime Baškast, kus oli bronnitud üks viimaseid veel avatud väikehotelle. Matkajad läksid sealt merele, et ööbida Grguril (endine vanglasaar) ja järgmisel päeval jõuda Rabile. Mina koos teise väikebussi juhiga jalutasin Krk vanalinnas ja sõitsin siis Senj linna ööbima. Senj's me kodumajutust ei leidnud. Põhjuseks 8 m haagis, millega paljudesse kohtadesse ei saanud. Kõikjal vaikus ja rahu, mulle meeldis. Ilm oli hea, nii 20 kraadi. Siis suundusime Rabile, kus öömaja otsimine 13 inimesele tähendas sisuliselt ukselt-uksele käimist. Kuid majutuse leidsime ruttu. Ei tasu uskuda, kui net väidab, et kämping või hostel on oktoobri lõpus avatud. Enamasti ei olnud. Esimese öö Rabil olime Kampori promenaadi lähedal, teise Barbati promenaadil. Rab-l oli probleem õhtul sööma minekuga, enamik kohti suletud. Neljanda päeva õhtuks sõideti süstadega mandrile, kus pandi paadid kärule ja kuulutati matkamine lõppenuks, sest lubas bura't. Ja tõesti, kui paadid kärul, tahtis tuul meid kailt minema puhuda. Otsustati sõita Plitvicesse. Üks meist jäi rannikule, et sõita bussiga Rijekasse ning istus siis järgmise päevani Senj's, sest bussiliiklus peatati tugeva uule tõttu. Plitvice oli kena nagu ikka, kuid külm - ca +5. Seal oli isegi turiste. Edasi suundusime Postoijna kaudu Poola ning sealt koju. Kokkuvõttes võib öelda, et matkamiseks oli ilm mõnus, ujuma enam ei kutsu ning arvestama peab muutliku ilmaga. Mulle väga meeldis inimtühjus vanalinnades.

Olen käinud kolm korda, kuid 2007 ja 2015 augustis ning 2013 juunis-juulis. 2013 ei saanud kaugemale Sibeinikust, sest siis vahetati sealses servises mu auto mootorit. Arvata on, et oktoober on midagi muud, kui suvine elu ja sellest lähtuvalt ma olusid uuringi.
Matkaplaanid saavad nädalavahetusel täpsemaks, ilmselt alustatakse Krk-lt Cresile, siis piki saart lõunasse, siis Rabile ja tiir ümber selle. Kuskil sealkandis. Tegu kogenud sõitjatega, osa neist ka Soome lahe süstaga ületanud.
Tänud Minu Horvaatia vihje eest, uurin asja. Trühvleid sai 2007 Istrias proovitud, eks näis, milleks nüüd võimalust ja aega jääb. Ehtsa kohaliku eluga oleks huvitav tutvuda küll.

Tänud põhjaliku vastuse eest, Killuk! Umbes nii ma arvasin ka. Plitvices käisin aasta eest, Krk-l 2007, kuid siis perega. Seekord loodangi nautida üksinda ringikondamist ja lihtsalt rahulikku olemist.

Meelisega täiesti nõus. Oleme autoreisidel käinud alates ajast, kui praegu 12 a laps oli 5 kuune, sh 3 x Horvaatias. Praegu on kolmas, noorim 5 aastane. Reisime tavaliselt väikebussiga, eelmisel aastal matkaautoga. Viimane on hea variant, ei pea kogu aeg asju kokku-lahti pakkima, külmiku sisu ja WC on pidevalt käepärast. Kuid autoga Euroopasse minnes oleme vahel teinud nii, et lõuna paiku Pärnust startides oleme sõitnud abikaasaga vaheldumisi ka terve esimese öö. Esimesel päeval on lapsed elevil (hurraa, reisime!!!) ja ööga jõuab juba magavate lastega Poolast läbi. Kuid vanematele on see siiski kurnav ja järgmine päev on nii raske. Viimasel ajal ikka ööbime ja öösõitu kasutame vahel viimasel ööl enne koju jõudmist. Poolas pole öömaja leidmine probleem ja hinnad on mõistlikud. Kasulik on kaasa võtta lapsele uusi asju, mis aitavad sõiduaega sisustada. Eks lapsed ole erinevad ja peatusi tuleb ikka teha rohkem, kui vaid täiskasvanutega. Peamine on ise rahulikuks jääda, siis tunneb ka laps end kindlalt.

Designer Outlet on super koht. Käisin seal nädal tagasi. Berliinist oli vist 60-70 km. Sinna käib ka miski linnalähirong, ise olin autoga. Seal poes käimise mõttekusest saab aru isegi minusugune shoppinguvihkaja :) Tegemist on eraldi vanalinna stiilis kompleksiga, kus firmapoodide tehasepoed. Marco Polo, Hugo Boss jne. Hinnad olid tõesti head, meie poodide vastava kaubamärgi hinnast palju odavamad. On ka lastehoid, 1 tund maksab 3.50, samuti söögikohad. Vaid lasteriideid väga polnud.

Solarises saab kämpida millega iganes. 2013 elasin seal telgis naise ja kolme lapsega kaks nädalat, kui Sibeiniku VW esindus meie VW Caravelle mootorit vahetas. 2015 sai käidud meie esimesel matkal matkaautoga. Läksime puht mälestuste mõttes Solarisse. Ilma igasuguse etteteatamiseta saime autole koha (augusti algul) nn vabaalal, kus kohti pole märgitud, kuid elektrivõimalus oli täiesti olemas. Ranna äärsed merevaatega kohad olid muidugi täis.
Kui lähete Plitvice loodusparki (tasub minna), siis Korana kämping on ka ok koht. Kõik olemas, bussid viivad loodusparki ja toovad tagasi.
Urpa mainitud Propratno kämpa on super koht, meile soovitas seda Dubrovnikus üks juhuslikult kohatud Eesti pere. Liivarand, siilikuid pole, restos sinikarbid valge veiniga vähese raha eest. Telgi- ja autokohad asuvad vanade oliivipuude varjus.
Solitudo oli ok koht, nagu öeldud, kõik toimib ja sealt on lihtne linnaliiniga vanalinna sõita.
Aga Spliti lähedal oli üks lahe koht, N 43 28'27,3 E 016 34'03,5. See on väga väike kämpa, mida peab invaliididest vanapaar. Proua on vähe kõbusam ja juhatab vägesid. Sinna mahub paar autot ja ca 10 telki. Koht on super, 100 m rannast ja sealt stardivad laevareisid saartele. Algab ka promenaad, kus õhtul mõnus jalutada. Kuid sinna ei tasu üritada minna suurema matkaautoga ega haagisega või siis, kui kahtled enda manööverdamisoskustes. Veetsime seal kolm päeva.
Meie ei broneerinud ühtegi kämpat, olime vaid eelnevalt variandid välja valinud. Aga matkaautoga reisimine on nakkav küll, mõtleme meiegi juba ostu peale...

Sarajevo, nii umbes 10 aasta eest. Kõik haljasalad olid surnuaiad - sadade kaupa valged ristid reas, ka ristmike vahelistel muruplatsidel. Blokaadi ajal polnud võimalik surnuid kaugemale viia. Ja suveniiridena müüdi peamiselt graveeringutega kaetud padrunikesti, alates püstolipadrunitest kuni umbes meetristeni. Oli väga sürrealistlik kogemus.
Tudengina Hispaanias otsisime kohta, kus telkida. Kuskil Hispaania-Prantsuse piiri lähedal. Pime juba, kuid tahaks ookeani kaldale. Sõitsime siis mingit teeotsa pidi, kuni jõudsime põldmarjapuhmastega ääristatud väikesele välule, kuhu kaks telki ja auto mahtusid. Meri ka kohises, ju siis on kuskil lähedal. Telgid püsti ja magama. Hommikul selgus, et põldmarjade taga oli tühjus - kajakas paistis kui valge täpp kaugel all. Telkisime väljaulatuval kaljunukil, kust oli hommikul imeline vaade, Hea, et keegi öösel põõsasse vett laskma ei roninud.

Nõus Martin Sepaga. Olen käinud kaks kaks nädalat Sulawesil ja sama kaua Birmas. Käsipagasisse mahtuva seljakotiga. Särke saad ise pesta, vajadusel ostad juurde. Hambapasta võtad väikese tuubiga, päikesekreemi jm sellise, mis lennuki turvale ei meeldi, ostad kohapealt. Igati ok, pole mingit mõtet suurt kotti tarida.Mul oli kaasas kahed lühikesed püksid, ühed teksad ja paar lühikeste varukatega särki. Eelistan neid t-särkidele, kuidagi õhulisemad. Lisaks üks jakk. Enne kojulendu läks päris mitu riiet otse prügikasti ja oli ka suveniiridele ruumi.

Castorama kaardi kohta ei tea, plaatide hind oli kollasega, nagu meil kampaaniahinnad ja meile selle hinnaga ka müüdi.

Castorama kett. Lähim selle pood on Augustowis. Ja Castorama poed on SUURED. Käisin augustis kuskil Katowice kandis ühes sellises ja näiteks keksküttekatlaid oli letis 28 tükki! Neil on koduleht ka, poolakeelne. Hinnad tundusid meie poodidest soodsamad ja valik meeletu. Ise otsisin keraamilisi plaate, mis paar aastat tagasi Bauhofist ostetud ja mida nüüd juurde oli vaja. Eestis polnud tellidagi võimalik, google näitas Castorama ketti ja nii me suvel Horvaatiast tulles selle avastasime. Lisaks saab seal soodsalt süüa (nagu Ikeas). Kolmekäiguline lõuna maksis veidi üle 3 euri ja oli igati maitsev. Meie võtsime kahe täiskasvanu ja kolme lapse peale kolm komplekti ja sellest jäi üle. Endal plaan kevade poole käia viimistlus- ja sisustusmaterjale toomas.

Solarise rand ei ole tasuline, seal käib rahvast ka mujalt. On mingid lõigud, mis on hõivatud tasuliste lamamistoolidega. Kogu kompleksi rannajoone pikkus oli vist 3 km, leiab igasugust randa. Solarises endas on ka väljaüüritavaid ''mökkisid'' ja mitu hotelli. Solarisest mõni km põhja poole on küla, kus oli palju ''sobe'' silte, kuid seal ilusat randa pole. Sinna jõuab, kui Solarise väravast keerata vasakule ja siis ümber aianurga veelkord vasakule. Auto saab mujal ööbides jätta Solarise recepcioni vastas üle tee olevasse parklasse (vähemalt suvel oli tasuline) ja ise väravast sisse kõndida. Ringi tiirutab rong, millega saab kompleksile tiiru peale teha, kõik jala läbi käia läheb ühe päevaga paljuks.

Lendasime talvel Thandwest Yangoni. Ostsime piletid kohapealt kaks päeva enne lendu. Kuna kommertslendudele kohti polnud (hind oleks olnud mälu järgi ca 110 USD), siis meie õnnetute nägude peale leiti, et miski riigi lennuk lendab ka. Et kui ametnikest kohti üle jääb, siis saab sellega. Selgus, et kohti on, pilet maksis 70 USD. Piletite ostmine võttis mitu tundi. Lennuk oli ca 30-kohaline, turvakontroll 0. Olime varakult lennuväljal ja kõndisime väljalülitatud ja valveta väravatest läbi, mujal polnud kuskil istuda. Lennukile tulid peale meie veel mõned seljakotituristid, mitmed tõsised ametnikud ja paar sõjaväelast, üks neist tundus päris kõrge vend olevat, tentsikuga ja puha. Vabu kohti oli ka. Teenindus oli hea, kuid istusin tiiva kohal ja see nägi suht lapitud välja. Nagu oleks tõmbeneetidega lapid peale pandud.
Enne lendasime Baganist Thandwesse, pileti ostsime Baganist.
Mulle jätsid küll aasta varem Indoneesia lennukid hea parema mulje, lendasime Lion Airi ja Air Syrabayaga (kirjapildis pole kindel). Pealegi olid Indoneesia lennud kaks korda odavamad, Myanmaris on lennud ikka väga kallid.

Meie kogemus 13.08 näitas, et saba oli just piiril, maksupunktist saime suht kiirelt läbi (kaardimakse), sealt edasi läks tund. Siinseid muljeid lugedes näib, et meil läks hästi :) Kiirteel maksupunktis tasub alati valida kaardimakse, Zagrebi lähedases maksepunktis oli järjekord kaardiga ca 200 m vs cash ca 2 km! Seal läheb tee enne maksepunkti konkreetselt kaheks. See Galebi kämpa... Rand on seal jah liivane ja paistis palju igasugust tegevust, kuid eelmisel nädalal oli seal totaalne ülerahvastatus. Vähegi varjulist kohta polnud. Jalutasime tiiru peale ja ka suurem laps ütles, et siia me ei jää. Septembris võib muidugi normaalne olla. Olime just tulnud Propratno kämpast Stones, mis oli ütlemata mõnus koht ja peale seda tundus Galeb jube. Sõitsime edasi ja leidsime tillukese kämpa, mida pidas üksik vanadaam. Sisuliselt tegu mereäärse maja lehtlaga, kuhu peale meie auto mahtus veel ca 10 telki. Matkaautoga sinna sisenemine nõudis täpset sooritust. Aga rand (peen kruus) 50 m, pood 100 m, merevaade, hea rahulik seljakotiränduritega (ise ka enne lapsi nii rännanud) suhelda. Splitist vast 5-6 km, mereäärne kõnnitee läks Splitti välja.

Eelmisel neljapäeval suuri teetöid polnud, paar väiksemat nokitsemist. Kuid Splitist tagasi tulles oli neljapäeval Horvaatia - Sloveenia piiril ca tunnine ummik. Suurem mass turiste kiirustas koju tagasi. Ilmselt oleks tasunud keerata teise piiripunkti, kuid jäin sellega hiljaks.

Me 2013 lendasime Singapurist Jakartasse, sealt Makassari Lion Airiga. Piletid ostsime netist nende kodulehelt ette, kuid selleks pidi olema Singapuri või Indoneesia krediitkaart. Üks sõbra tuttav aitas välja. Idee järgi pidi maksja olema ka kindlasti reisijate hulgas ja me põdesime selle pärast veidi, kuid tegelikult ei huvitanud see kedagi. Tagasi tulime Gorontalost Makassari lennukiga, pileti ostsime reisi ajal ühest kämpast (vist Ampana?) ette. Makassar-Jakarta-Singapur olid samuti juba kodust ostetud.

Unekass, ma ei tea, palju sa enne jahiga sõitnud oled. Kui üldse mitte, siis proovi kõigepealt osaleda mõnel kolmapäevaringil. Need toimuvad nii Tallinnas kui Pärnus. Mine nii kella 17-17.30 paiku kohtuniku juurde klubisse ja ütle, et soovid madruseks. Sageli mõni (tavaliselt suurem) jaht vajab kallutajaid. Saad kontaktid ja mingi kogemuse. Siis vaata, kas saaksid kaasa mõnele pikemale sõidule. Pärnus näiteks Kihnus käik, kus üks päev minnakse ja teine tullakse. Saad jahis ööbida. Siis saad õige pildi, mida kuu aega jahis elamine tähendab. Hea oleks muidugi end munsterdada näiteks Muhu Väina regatti sõitvale paadile, kuid vaevalt sa sinna enam saad. Saaksid nädala paadis elada. Muidu on nii, et kui lähed kuuks ajaks Tenerifele paati elama, siis on tõenäolised kaks varianti - kas elad kuu ja oled kurb, kui pead lahkuma või põgened poole pealt hotelli. Bellatrixi omanik on sellesama laevaga pallile suures osas üksi tiiru peale teinud mees, talle askeetliku elu üle kurtma minna pole eriti paslik...

Birma ei sõida enam vastassuunavööndis. Aga sealse liikluse trikk on selles, et enamik autosid on siiski tehtud vastassuunavööndi jaoks...