mart1

Uus kasutaja, liitus Tripiga 13 aastat tagasi

36 meeldimist
1 postitust
72 kommentaari
Viimased kommentaarid

Ainukesed korrad kus ma olen tabanud ennast mõtlemast reisimise ja filmide vahelisele seosele, on olnud meenutused teleseriaalile China Beach. 

Noore poisina olin siis lootusetult armunud ilusasse, lühikeste tumedate juustega peategelasest medõesse, kes filmis ameerika sõdureid kokku lappis ja nad tagasi lahingusse saatis. Uue osa ootamine oli toona üks piinarikkamaid tegevusi. 

Vot...ja nüüd suure inimesena olen küll mõelnud, et kui järgmine kord Vietnamisse satun, siis enam seda viga küll ei tee, et China Beachil maha ei istu, kõrvaklappe pähe ei pane ja seriaali tunnusmuusika saatel otsejoones lapsepõlve tagasi ei lenda :)

Reisimine ja trurism on hetkel kõige suurema põntsu saanud sektor kogu maailmas.

Miks peaks see olukord aasta lõpuks kuidagi muutunud olema eeldusel, et vaenlane on endiselt alles ja pole ise taandunud?

Keegi võiks seda mulle lihtsalt ja arusaadavalt seletada :)

Helenad,  ma ei esitanud seda kui fakti vaid kui näitlikku eeldust ja võimalikku stsenaariumit, mis edasi juhtub, kui see valemisse juurde lisada.

Raul_R, väga asjalik kommentaar! 

Ma ise kipun pigem sinna kalduma, et hakkame kõik uuesti otsast peale. Nooremad paraku ei mäleta kuidas 90ndad välja nägid :) ...aga kõik sõltub siiski sellest, kuidas käitub pahalane ja kaua kestavad sellega seotud piirangud. Kui hästi läheb, siis alustame juba 21. sajandist :-D :-D

Tundub, et Hbert omab analüüsivõimet ja arusaama, kuidas maailmamajandus toimib. 

Veigol, kirgliku rändurina, on veel ees ootava suhtes kõhklusi ja ei julge ilmselt endale uut reaalsust veel tunnistada.

Mõni ei saa aru, et vähiga teist inimest nakatada ei ole võimalik ja mõned on endiselt optimistlikud.

Aga et mu jutt niisama targutamisena ei tunduks, siis paneks enda mõtted ka ikka kirja, kunagi hea vaadata. 

Nagu Hbert tabavalt ütles - maailm on oluliselt muutunud. Jääb veel lisada, et muutub veel. Seni avatud ja globaalset maailma pakitakse ülihelikiirusel kokku ja pannakse lukku. Kogu maailmamajandus on sõitnud täiskiirusel vastu seina ja lennanud tükkideks. Pahanduse põhjustajast endast, ei ole veel sealjuures teada suurt midagi.

 Panna sinna juurde näiteks eeldus, et immuunsust viiruse vastu ei teki ja uuesti nakatumise oht püsib pidevalt üleval, siis on tuleviku ennustamine suhteliselt tänamatu töö. 

 Kõige selle valguses julgeks väita, et lennukitäite kaupa inimesi lõunamaale päevitama sõitmas, ei näe me pikka aega. Vähemalt mitte enne, kui kõik rusud, mis majanduse vastu seina sõitmise tagajärjel tekkisid, on ära koristatud. Palju hakkab maksma lennupilet palmi alla, on teisejärgulisem, kui küsimus  mitu nulli €-le juurde tuleb või millist vääringut me üldse kasutame.

Arvatavasti peab aga lihttööline edaspidi oluliselt rohkem vaeva nägema, et sinna lennuki peale üldse pääseda. Ja ega neid lennuühendusigi on vähemasti poole vähem.

Ilusaid tulevasi reise kõigile! :)

Super teemaalgatus, Veigo! 

Kas me hakkame reisimist häbenema?  Vast mitte, pigem areneme aja jooksul ja muutume ise targemaks, et mitte üleliia oma reisimistega uhkustada.  Reisime ju ikka endale mitte teistele.

Mis see annab, kui kuskil sotsiaalmeedias laikide nimel, saab tonnide viisi pilte üles riputada? Arvestades asjaolu, et reisimine on tänasel päeval muutunud täiesti tavaliseks tarbimiseks ja kättesaadav suurele hulgale inimestele, on mõistlik pöörata tähelepanu reisimise kvaliteedile mitte kvantideedile. Paraku kipub rändamise väline sära veel selle sisulist poolt tihtipeale varjutama. Nii et pigem muutume aja jooksul ise ja seetõttu ka meie reisimisharjumused ja sellega kaasnevad tunded. 

Üks on aga selge - kõige suuremad rännakud teeb inimene enda sees...ja reisi palju sa reisid, ega sa enda eest ära ei reisi!

No näed sa siis....teed poolnaljaga teistele väikese sõbraliku ettepaneku ja kohe lüüakse silt otsa ette - muude väärtusteta, ainult rahale mõtlev tegelane.  No kus ma selle sildiga nüüd  sedasi siis lähen... Senator lounge ei lasta sellise sildiga sissegi :)

Mina arvan, et Snoop ja Raul_R võiksid ikka omavahel selgeks rääkida kumb neist rikkam on, siis on asi kohe palju selgem :)

Changi ja Sameti vahel valides iga kell Chang. Ei ole sellel transpordil suurt mingit vahet, tunnike paar ehk.Seda juhul,  kui on soovi omal käel rolleriga ringi tuuritada ja saart avastada.Kui plaan ainult ühe koha peal olla ja rannas peesitada, siis vbl käib häda korral Samet ka.Pole ehk kõige tabavam võrdlus aga  midagi sinnakanti - Samet on Naisasaar ja Chang Saaremaa. 

Selles, mida sinna Fililpiinidele illegaalselt toimetada annab,  ei ole tegelikult ju praegu küsimus. Me kõik saame aru ja teame, et juhtumite, puhul kus meil palutakse üle riigipiiride toimetada mingeid kahtlaseid vanniparte, avamata pakke, laste poolt maha ununenud kaisukarusid, või mis iganes muud analoogset kahtlast kraami, on ülim ettevaatlikkus igati omal kohal.Antud juhul käib jutt siiski konkreetsest asjast - ID kaardist ja ma päris siiralt sooviks teada, millisesse ämbrisse on võimalik astuda, kui keegi abivalmis inimene sooviks sellise juhtumi puhul aidata ja saabki teemaalgataja käest selle pagana ID kaardi füüsilisel kujul oma kätte (mitte ümbrikus), veendub selle eheduses ja aitab selle ühele 6 -ndat kuud rasedale filipiinale toimetada?Kõik ülejäänud küsimused -  mis siis kui? äkki? kas ikka?, jne jne, tulevad mängu alles siis, kui ID kaardi üleandmisel ilmub abipaluja taskust mõni kaisukaru veel välja.Seega võib kokkuvõtvalt öelda, et tegemist on üpris tundliku teemaga, aga seni kuni vanniparte Id-kaardile ei lisandu, ei tohiks aitamine väga ohtlik lugu olla.Ilmselt tuleb nentida ka seda, et mida skeptilisem ja umbusklikum aitaja on, seda rohkem ja kindlameelsemalt  näeb ta abipalve kirjastiilis ka vihjeid ja ohumärke võimalikule petuskeemile ja kõik need küsimused kerkivad esile juba enne, kui mõni vannipart või kaisukaru mängu on tulnud. 

Inimene tuli foorumisse abi paluma, aga temebeldati kohe petturiks ja narkomuulade värbajaks.  Peaaegu kindlas kõneviisis. Tõepoolest, 1 mm paksune ja  1-2 grammine plastikust ID kaart või osutuda hoopis kokaiinist kokku pressitud 10 grammiseks ID kaardi välimusega ristkülikuks ja ega sellest visuaalsel vaatlusel ja käega katsumisel aru ei saagi.Eelnev jutt ei tähenda muidugi seda, et skämme, pettuseid ja narkomuulasid olemas ei oleks ja et antud juhul seda kaarti kõige mõistlikum DHL-ga saata ei oleks.

Koh Chang, loomulikult! Ma ei oska öelda kui palju ta sarnaneb Phuketi või mõne muu eelpool nimetatud kohaga, küll aga oskan kindlalt öelda, et see on tõeline paradiisisaar ja täpselt see mida vaja. Võimatu pettuda. 2 nädalat sisustab ära küll, 3 läheks juba pigem tiba paljuks. Bangkoki lähedal Koh Samet jääb kindlalt kaotajaks.

Ilmselt oskab seda küsija ise ka ammu vastata juba, kas ta sai hakkama või mitte :)

Lugedes siinseid kommmentaare, võib siiski huvitavaid tähelepanekuid teha - võtame näiteks ühe kommenteerija kes käis koos kahe lapsega ja oli kuu aega 900 € eest.

Vaatame seda näidet lähemalt:

keskmiselt kulutati väidetavalt ööbimise peale 13 €/öö ehk ca 390 kuus.
Järgi jääab 510 € ehk 170€/inimene. See teeb 5,6 € inimene päevas.

Odavam toidukord maksab Tais ca 40-50 THB ehk ca 1,2 €. inimene. Kolm söögikorda päevas kokku - 3,6 €. See on kohalik tänavatoit, mida esmakordne külastaja vbl kohe üles ei leia ja süüa ei julge.

Ja jääbki järgi igale inimesele umbes 2 €/päevas muudeks kuludeks. Mille eest aga rentida rollerid, käia ekskursioonidel , liikuda ühest kohast teise? Lasetele limonaadid (või hoopis õlled) ? Väidetavalt jäi aga raha veel järgigi!

Muidugi saab Tais hakkama 900 €. keegi ei vaidlegi vastu, saab veel odavamalt...500 - ga, 400- ga. On see puhkus? Kellelegi on ja kellelegi ei ole.

Kõik sõltub asjaoludest, kui noored või vanad ollakse, mitmekesi reisitakse, milline on harjumuspärane elu ja ootused puhkusele, kas ööbimisel eelistatakse privaatsust või käivad dormid ka.

Üdiselt peaks üksi reisides esmakordsel külastajal, kes soovib privaatselt ööbida, alates 35 € päev juba enam vähem puhkuse moodi olema, kui just väga palju ringi liikumist ei ole ja meelelahtusega liiale ei lähe. Praktikas tähendab see üldiselt pidevalt odavamate lahenduste otsimist ja eelarve keskmisest pingsamat jälgimist.

Koh Chang on väga ok saar, mille külastamisel ei pea kindlasti pettuma. Toidule võid arvestada umbes 15 - 18 € päevas näo kohta, saad hakkama. Mõni õlle on ka juba selle sees. Kui rohkem tänaval einestad, siis jaga see kahega.

Peaaegu juba jõuame välja sinna, kuhu ongi välja vaja jõuda. Ega keegi tegelikult ei tea kuidas laps oma esimesel lennureisil käituma hakkab. Just lapsevanema asi on teha kõik endast olenev, et kui laps hakkabki jonnima või nutma, siis kaasreisijad ei kannataks, käia temaga mööda vahekäiku ringi kasvõi terve reisi jooksul, kui vaja. Ja kaasreisijatel on õigus kutsuda ka vanemaid korrale, kui nad piisavalt oma vinguvate ja jonnivate lastega ei tegele. Asi hakkas minema käest ära sealtmaalt, kui hakaati arvama, et lastega pered ei peakski reisima vaid oma "egotripid" aastateks edasi lükkama. No kuulge, lennukid on tänapäeval lapsi täis pikamaalendudel, see on reaalsus ja sellega tuleb arvestada, nii lastega lendavatel vanenmatel, kui ka kaasreisijatel.

Aga miks mitte, äkki põhjendad? Postitus ja kõik kommentaarid on läbi loetud.

....või lähete terve perega kõik koos. Mis sellel variandil viga võiks olla?

Oot...oot, ma ei saanud hästi aru - perega ühiselt koos reisile minek on hoopis enda isiklike soovide rahuldamine?
Minu arusaamist mööda oleks egotripiga hoopis siis tegemist, kui jätad oma pere koju ja üksi reisile lähed.

Küsimus on ju tegelikult ainult rahas - kui mõlemad oleks sama kallid, poleks mingit küsimust, otse on kahtlemata mugavam kui vahepeatusega. Nüüd aga tuleb mängu 400 lisaeurot.......kui see teile erilist muret ei tekita, siis ongi mõistlik otse sõita. Kui eelarvet peab aga pingsalt jälgima, siis selle raha eest saab kohapeal juba peaaegu kaks nädalat süüa. Tasub juba mõelda. Ausalt õeldes, ega mingit erilist seiklust selles lisapeatuses ei ole küll, otse on mugavam, kindel see. Bangkokist kohe edasi lennata soovitaks vaid juhul kui vahe on väike. Üldiselt niidab väsimus hommikusel maandumisel Bangkokis jalust nii väiksed kui suured ja ajavahe teeb oma töö. Kui kohe järgmisse lennukisse saaks, siis vast läheks isegi edasi.....vastasel juhul teeks lastega väikse aklimatiseerumise kuskil hotellis, kus kõik nagunii varsti keset päeva õndsalt magavad. Ja isegi kui kohe edasi minna, siis Phuketil võtab ka kõik sebimine aega enne kui kotid maha saate panna. Igal juhul on kohalejõudmise päev päris väsitav ja mida varem hotelli saab, seda parem. Päikest!

Ega ka pagas seal Suvarnabhumis üleliia lisaaega Finnairi lennuga ei tekita...kui see just kaduma pole läinud.

Maismaapiiril saab 30 päevase viisa, vähemalt Had Lek/Koh Kongi kaudu liikudes. Järgi kontrollitud nädal tagasi.

Igal juhul võiks see olla White Sand Beachil, asukoha poolest kõige parem. Kõik vajalik käe jala juures. Hinnad mõistlikud. Samanimeline resort on näiteks täitsa ok. Kui luksluslikumat kohta otsid, siis see jääb saare teise otsa, on üsna eraldatud...aga selle eest väga vinge ja paraku kallis ka.

Mõlemad on ägedad kohad. Kui sa suudad 10 päeva rannas lebotada siis vali pigem Boracay, saad sinisema vee ja valgema liiva, väga hea ja odava rummi ning mõnusa chilli atmosfääri. Aga see on puhtalt väike rannamõnude ja lohesurfi saareke, tõsi küll, väga ilus.

Phu Quocil põhimõtteliselt sama, võibolla veits kultuurilaksu lisaks (kohalikud kalurite sadamad, kuulsat kalakastet)...

Ühesõnaga, Boracay on ehtne paradiisisaar rannas lebotamiseks ja siis juba pigem see, peesitama läheks tagasi just sinna.

Aga arvesta, et Filipiinidel on tõesti köök kehvake ja lause "Vietnami köök on kohutav" kandideerib julgelt aasta ämbri tiitlile, ära selle pärast muretse, seal saad väga head sööki.

Head otsustamist!

Nii harva kui punkeliga nägemused kattuvad, siis seekord ühinen temaga :)

Esmakordsel külastusel oleks minu eelistus ka Tai. Miks? Sellepärast, et seal on lihtsalt täispakett kõigest. Selleks aga, et sellest aru saada tuleb kõik need teised populaarsed riigid ka läbi käia.

Ega kui millegagi võrrelda ei ole siis on kindlasti Filipiinid või ükskõik milline teine koht igal juhul äge, kui aga kõik läbi käid, siis saad aru, et igal kohal on mingi oma väike miinus ja väike pluss. Kus on söök olematu, kus pole loodus nii vinge, kus on liiv liiga kollane, kus on räpane, kerjused jne. Tais on kõik need asjad lihtsalt kõige parmeini tasakaalus, seal võiks elada küll :)

Vot siuke värk...

Meil oli kohalikus pangas arve. Kasikornbanka peetakse välismaalaste seas üldiselt kõige paremaks ja väga keeruline seal arve avamine olla ei tohiks. Saad automaadist igal ajal soovitud summa välja võtta, kuigi mingi väike teenustasu oli vist ikka.

Kui väikeste lastega reisite siis soovitan peasumasina olemasolule elamispinna rentimisel tähelepanu pöörata. Väikesed lapsed jõuavad rohkem riideid trööbata kui sa neid pesumajja jõuad vedada. Me mõtlesime veel kolmandal kuul, kas poleks mitte mõistlik pesumasin soetada, aga lasime siiski võiduka lõpuni ja lasime vähemalt paari pesumasina raha tuulde.

Kindlustus läks pere peale pikaks ajaks päris kulukaks aga ilma on ikka suht riskantne, meie jooksime põnnidega mitu korda arstide vahet, küll kõrvapõletiku ja algava bronhiidiga, kuigi lõppkokkuvõttes oleks vist isegi arsti arveid soodsam olnud maksta kui kindlustus ise maksis. Aga ikkagi. Ja vaadake selline kindlustus mille kaudu kõik hüvitised kiirelt kätte saab või millega oma raha kohapeal arveid tasudes alla ei pea panema.

Et lastel päris igav ei hakkaks ja et kogu aeg ei peaks ringi laskma, et neile jälle midagi uut ja huvitavat leida, panime meie oma põnnid kohalikku lasteaaeda...mis oli üks õigemaid otsuseid üldse.

Igatahes, ilusat reisi ja kõige hullem on see, et sellise logelemisega võib täitsa ära harjuda ja ümberlülitumine saab tagasitulles üpris vaevaline olema :)