"Avatud taeva" mõjudest lennupiletite hindadele

[[img 4099]]Kuna välismeedia on pungil uudistest odavlennunduskontseptsiooni jõudmisest ka pikamaalendudele, teeks olulisemast väikese ülevaate.

Kõigepealt torkab silma ehk see, et kuigi arengud toimuvad üle maailma, on enamike uudiste tulipunktis üle Atlandi lennud. Seda eelkõige põhjusel, et Euroopa Liit ja USA on lõpuks jõudmas kokkuleppele vastastikuseks lennunduse liberaliseerimiseks. Ehk siis toimumas on midagi taolist, mis Euroopas rohkem kui kümne aasta tagasi tõi kaasa Ryanairi ja easyJeti taoliste odavlennufirmade buumi. Plaani järgi peaks EL ja USA vaheline "avatud taeva" kokkulepe sõlmitama Washingtonis 30. aprillil 2007. Selle kohaselt saavad EL ja Ameerika lennufirmad alates 2008 kevadest lennata kõikjale Ühendriikides ja Euroopas.

Lennufirmade huvi kütab üles lendude suur maht. London-New Yorki lennuliini näol on tegemist kõige tihedaima liiklusega kontinentidevahelise liiniga maailmas. Iga päev toimub kahe linna vahel kummaski suunas üle 30 lennu.

Suured hinnakäärid


Probleem ei olegi tegelikult selles, et odavaid pileteid üle Atlandi lennuks üldse poleks. Asja tuum tundub peituma pigem selles, et odavaid pileteid, mille hind algab umbes 5800 kroonist (algusega Londonist, edasi-tagasi), leiab ainult madalhooajal. Suurem osa praegu üle ookeani lendavatest lennufirmadest (BA, AA) on keskendunud ärireisijatele, kes maksavad pileti eest kuskil 10 korda rohkem kui odavaima turistiklassi piletiga reisijad. Tipphooaegadel (näiteks koolivaheajad, jõulud) võib pileti hind ka turistiklassis tõusta üle 20.000 krooni. Seetõttu tundub odavlennufirmadel, kes pakuvad kuni 70% võrra odavamaid pileteid, potentsiaali olema.

Kes ja mis hindadega lendavad?


Kõigepealt muidugi Ryanair, kelle plaane mainiti ära ka Tripis (Ryanair plaanib alustada lende USA-sse). Ryanair on teatanud plaanist hakata pakkuma pileteid hinnaga alates 10-12 eurot. Nagu Ryanairi puhul ikka, jäetakse PR-teadetes mainimata, et maksude lisandudes tuleb ühe otsa pileti eest paarisaja krooni asemel välja käia umbes 1850 krooni (ehk ligi 120 eurot). Aga edasi-tagasi pilet Londonist New Yorki 3700 krooni eest on väga odav ikkagi. Seda muidugi eeldusel, et reisijad ei telli pardal kordagi jooke, toitu ega meelelahutust.
Virgin Atlantic lendab üle ookeani ka praegu. Hetkel käimasoleva kampaania käigus pakutakse edasi-tagasi pileteid Londonist New Yorki piiratud kuupäevadel juba makse sisaldava hinnaga alates £278 ehk 6.430 krooni. Virgin ei plaani kasutada päris puhast odavlennunduskontseptsiooni. Et turistiklassireisijaid saavad endiselt tasuta toitlustamise ja ärireisijad peenema teeninduse, ei saa Virginit Ryanairiga päris üks-ühele võrrelda.
Kanadas, Ottawas baseeruv Zoom Airlines deklareerib ennast juba praegu kui Low Fare Leader Across the Atlantic (vaata ka Zoomi marsruute). Zoom reklaamib juunis Londoni (Gatwick) ja New Yorgi (JFK) vahel algavatele lendudele hindu alates £129 ehk 2980 krooni (üks ots koos kõikide maksudega.
Kanada ja USA suunal lendamiseks võib uurida ka šotlaste Flyglobespan pakutavaid pileteid.
Kindlasti ei tasu ära unustada ka Ameerikas baseeruvaid lennufirmasid. Mitmed USA lennufirmad, sealhulgas ka odavlennunduse tänapäevase kontseptsiooni looja Southwest Airlines on samuti huvitatud üle ookeani lendamisest.

Kas rõõmustamiseks on põhjust?

Kuigi transatlantiliste lennupiletite hindu on ootamas märgatav langus, pole põhjust ka liigseks eufooriaks.
Esiteks on kauglendude puhul pardateenindus palju olulisem kui lähilendudel. Kuigi võib arvata, et paljud hakkavad söögi- ja joogipoolist (vastavalt kehtivatele reeglitele) lennukisse kaasa võtma, on pikemal lennul ikkagi päris hea midagi sooja süüa või kasvõi mõni õlu võtta. Ka oodatakse üle ookeani lennates ehk paremaid teenindusstandardeid kui Ryanairi Euroopa siselendudel.

Teiseks ei pruugi Eestist reisi alustades reisi lõpphind kuigi soodne tulla. Esiteks on vaja Londonisse või kuhugi mujale hubi jõuda. Nii TLL-LGW kui TLL-STN on hea hinna saamiseks vaja üksjagu ette broneerida. Lisanduda võivad veel transport ühest Londoni lennujaamast teise ja majutuskulud, kui lennuajad ei klapi. No ja asi seegi, et allianssidesse kuuluvate firmadega saab miile koguda. Üle ookeani lennates neid ju ikka koguneb.

Kolmandaks keskkonnaprobleemid. Lendude oluline kasv aitab kaasa üleilmsele soojenemisele.
Positiivse poole pealt võib arvata, et odavlennufirmad sunnivad flag carriere oma hinnapoliitikaid tarbijatele sõbralikumaks kohandama.

Lisaks

Lennunduse liberaliseerimine ei puuduta ainult EL/USA suhteid. "Avatud taeva" kokkulepe on teemaks ka Kanda ja EL vahel ning on juba sõlmitud Malaisia ja EL vahel. Kuuldavasti astub taeva liberaliseerimise teed ka Austraalia.