Mõned uudised tagasi oli juttu sellest, kuidas lennujaamades toimuvates protseduurides reisija kokkupuude inimesega aina väheneb – lennuki pardaleminek on näotuvastustehnoloogia abil muutumas automatiseerituks, ka piiriformaalsuste täitmine on blankettide pealt kolimas arvutisse. Ning lennujaamaostud saab teha ilma tax-free poodi külastamata - Frankfurdi lennujaama saabus hiljuti virtuaalne ostusein, kus tax-free kaupu saab osta nutitelefoni abil (kes Frankfurdi lennujaama satub, võib ostuseina uudistada Schengeni tsooni värava B59 juures).

Hiljuti tuli Austraalia töövahendusagentuur Staff.com lagedale ennustusega, et tänu tehnoloogia arengule on reisikonsultandi amet aastaks 2025 täielikult minevik (jah, see on juba 12 aasta pärast). Staff.com-i seletus on järgmine:

Külastades reisibüroo veebilehte, räägid sa arvutiga. Arvuti esitab täiendavaid küsimusi reisieelistuste ja soovitud aja kohta ning 30 sekundit hiljem on kõige odavam lahendus arvutil leitud.

Tegelikult pole jutud reisikonsultantide kadumisest ju midagi uut. Seda juttu on vahelduva sagedusega räägitud juba eelmise sajandi üheksakümnendatest saati – kuid sellest hoolimata reisikonsultandi amet seni veel eksisteerib. Aga kas see tähendab, et reisikonsultandid võivad tuleviku suhtes olla muretud? Proovime kaasa mõelda.

Kõigepealt tuleb meenutada ütlust, mille kohaselt ennustamine on tänamatu töö, eriti, kui tegemist on tuleviku ennustamisega. Seetõttu tasub kõiki ennustusi võtta paraja annuse skepsisega. Kuid mõned argumendid räägivad siiski reisikonsultantide täieliku kadumise vastu.

1. Kõik ei saa kunagi reisimise osas "kirjaoskajaks". Alati leidub küllalt neid, kelle esmane soov polegi mitte reisi osta, vaid kõigepealt veel üsna uduseid plaane mõne inimesega läbi arutada. Analoogia on umbes sama, kui erinevate reisiinspiratsiooni pakkuvate veebilehtedega – need sobivad kõige keskmisemate huvidega keskmisele inimesele reisimiseks eelkõige mõnda suurlinna või tuntud kuurortisse. Vähe spetsiifilisemate soovidega jäävad masinad vähemalt seni veel selgelt hätta.
2. Masinal on keeruline vahet teha „odaval“ ja „parima väärtusega“ pakkumisel. Tõsi, trendid näitavad, et selles suunas toimuvad arengud. Routehappy.com on näiteks selline lennukipiletite otsimootor, mis lisaks hinnale hindab ka parimat lennukogemust (mis ei tähenda üksnes mugavat ümberistumist). Analoogseid, ehk natuke vähemvõimekaid versioone on pakkuda ka mitmetel teistel lennupiletite otsimootoritel.
3. Masin ei jaga (veel) reisisoovitusi stiilis "jaga see üks reis pigem kaheks".
4. Kõik reisiteenused pole arvutile kättesaadavad. Näiteks tava- ja odavlennuliinide lennupiletite kombineerimine nõuab seni veel käsitööd. Küsimus pole siin tehnilises võimekuses, vaid erinevatest ärimudelitest tuleneva erineva turustamisstrateegiaga. Kas need kaks kunagi üldse ühilduvad, on raske öelda. Võib muidugi öelda, et see polegi siin mingi argument, sest odavlennufirmade pileteid ei paku reisibürood ka praegu.
5. Keegi ei tea, missugused on lennupiletite otsimisvõimalused 5 või 10 aasta pärast. Hetkel kogub jõudu trend, et lennufirmad üritavad saada potentsiaalseid kliente ostu sooritama enda veebilehe kaudu, jättes OTA-d (online travel agency, online reisibüroo ehk lihtsalt otsimootor) võimalusel kõrvale. Naginad lennufirmade ja online reisibüroode vahel on kestnud aastaid, kuid läbi kliendikaartide ja personaliseeritud pakkumiste soovivad lennufirmad enda positsiooni kindlasti parandada.
6. Ärireisid. Siin on asjad tegelikult paigast ära. Võimalik, et reisibüroodele on ärikliendid väga magus sektor, kuid enamike ärireiside puhul ei paku reisibüroo vahendus kahjuks mitte mingit lisaväärtust. Paljud ärireisijad ilmselt ei teagi, et nad saaks lennata odavamalt, mugavamalt, parema lennufirmaga või ööbida paremas hotellis. Samas leidub alati neid ärireisijaid, kes vajavad abi, mida arvuti pakkuda ei suuda. Näiteks lendude või hotelli broneerimine, kui krediitkaarti pole võimalik kasutada jmt.
7. Alati jäävad alles ka "raha-palju-aega-vähe" erakliendid.
8. Ja mitte vähetähtis – kuigi globaliseeruvas maailmas, elame me endiselt eestikeelses keeleruumis. Iga suurkeeles toimiv teenus ei pruugi samahästi toimida eestikeelsena.
9. Lõpetuseks – ükski arvuti ei suuda asendada inimlikku kontakti.

Kokkuvõte

Tehnoloogia on oma juured reisimisse sügavale sisse ajanud. On ilmne, et me kasutame reiside korraldamiseks tehnoloogiat aina rohkem ja rohkem. Aina rohkem inimesi broneerib oma reisid reisikonsultante kasutamata. Järelikult asendab tehnoloogia tasapisi reisikonsultante. Kuid ilmselt jäävad alati omad nišid, kus inimene saab paremini hakkama kui masin. Küsimus on selles, kuidas saab reisikonsultant pakkuda midagi rohkemat kui tavapärane lennupiletite ja majutuse broneerimine või valmis reisipakettide müük. Lihtsa müügi- ja vahendustöö tegijatel on arvutiga tõesti aina raskem konkureerida.