Käivitus tasuta veebipõhine reisijuht Wikivoyage

  1. jaanuaril sai avalikuks uus veebipõhine reisijuht Wikivoyage, mida aitavad luua vabatahtlikud autorid. Eestikeelsest meediast käis see info vigaste tõlkeuudiste kaudu küll läbi, aga näib, et ilma tausta avamata tekitas see lugejates pigem segadust. Järgnevalt tahakski Wikivoyage'i olemuse natuke pikemalt lahti seletada.

Kõigepealt, mis vahe on Wikitravelil ja Wikivoyage'il?

2003. aastal käivitatud Wikitravel on wiki-mudelile üles ehitatud veebipõhine reisijuht. 2006. a. ostis Wikitraveli kaubamärgi ja serverid Internet Brands nimeline firma, kelle eesmärgiks oli leht reklaamimüügi kaudu raha teenima panna. See samm tekitas rahulolematust nii kasutajates kui toimetajates. Liigse kommertsialiseerituse kõrval põhjustas nurinat ka Wikitraveli vilets sisu, ebareguraalne täiendamine ja probleemid veebiserveritega. Pikalt küpsenud rahulolematuse tulemusena lahkusid paljud toimetajad, eriti Saksa ja Itaalia omad uude mittetulunduslikku projekti Wikivoyage, mida toetab Wikimedia Foundation. Wikivoyage'isse (mis tegelikult asutati Saksamaal juba aastal 2006) koliti ka suur osa Wikitravelisse toodetud infost. See tõi kaasa mitmed Internet Brandsi algatatud kohtuasjad, aga seni on need kohtus tagasi lükatud (loe lisaks siit).

Erinevalt Wikitravelist on Wikivoyage'i sisu mõeldud reklaamivabana. Wikimedia hinnagul on tasuta heal tasemel reisiinfo vastu maailmas väga suur nõudlus. Wikivoyage'i eesmärgiks ongi seda pakkuda. Sisuliselt soovib Wikivoyage raputada reisiinfo turgu samal moel, nagu tegi seda Wikipedia trükientsüklopeediatega. Hetkel on Wikivoyage'is rohkem kui 50.000 artiklit ning selle heaks töötab 200 toimetajat.

Mis on Wikivoyage'i plussid?

  1. Kõigepealt - Wikivoyage on täiesti vaba. Seda saab igaüks tasuta kasutada, välja trükkida, jagada, materjale oma veebilehele panna (eeldades, et viide allikale on olemas).
  2. Tulenevalt eelmisest: Wikivoyage on reklaamivaba. Ma ei pea siin silmas mitte isegi niivõrd reklaami puudumist, kui "pean kindlasti meeldima peavoolu pealiskaudsele publikule" tüüpi info puudumist. Enamike suurte online portaalide (näiteks BBC Travel) ja paljude reisijuhtide (Fodors, Frommers) masstoodetud veebilehed on sama ümmargused nagu Saku Originaal. Kui kedagi huvitab reisimine, siis ilmselt New Yorki. Kui reis on New Yorki, siis huvitab inimest kindlasti Times Square jne. Hea küll, see on maitseasi, aga mulle selline lähenemine kohe üldse ei meeldi.
  3. Wikivoyage püüab katta rohkem, kui keskmine trükitud reisijuht. See tähendab, et lisaks populaarsematele ja tuntumatele kohtadele on eesmärgiks seatud vähemtuntud kohtade kajastamise, mida igast reisjuhist ei leiagi. Tuntumate sihtkohtade puhul püütakse olla vähemalt samal tasemel, mis reisijuhidki, aga pigem paremad, kattes selliseid eeslinnu, mida tavalisest reisijuhist ei leiagi.
  4. Wikivoyage on värske. Seda uuendatakse jooksvalt, mitte kord paari aasta jooksul, nagu reisijuhte. Nagu Tallinna puhul näha, on info ühiskaartide kohta juba kenasti olemas. Trükiväljaannetesse jõuab sama info ilmselt alles siis, kui seda juba kaotama hakatakse. Kas selline operatiivsus ka jääb? Ei tea, aga loodame.
  5. Wikivoyage'i kaasautoritel on erinev taust ja erinevad tähelepanekud. Näiteks leidsin Tallinna lehelt neli soovitust juuksurisse minna. Üsna ootamatu reisiinfo esmapilgul, aga järele mõeldes – miks mitte? Näiteks ülelahe klientuuri silmas pidades.
  6. Wikivoyage'il on üsnagi suurepärane mobiiliversioon. Kes on Wikipediat mobiilis kasutanud, sellele peaks kõik üsna tuttav olema. Enamasti üsna kiire ja peaks sobima pea kõigi mobiilsete seadmetega.
  7. Keritavad ja suurendatavad OpenStreetMaps kaardid. See on üsna uus lahendus ja seetõttu on neid hetkel üsna vähe näha. Tulevikus peaks kaarte palju rohkem olema. Idee saab kätte sellel Funchali puudutaval itaaliakeelsel lehel.
  8. Wikivoyage'i artiklitest saab endale ise kokku panna meelepärase raamatu, mille saab konverteerida PDF või EPUB formaati ning kasutada niimoodi ka offline režiimis. Või kui soovi on, siis saadetakse see sulle köidetud raamatuna.

Wikivoyage'i puudused?

Wikivoyage'i nõrkuseks jääb ebaühtlane sisu. Suurepärase materjali juurest võib järgmisel hetkel jõuda artiklini, kus sisu asemel vaatavad vastu ainult pealkirjad. Samas, eks Wikipediagi alustanud ju samamoodi. Ja kohti, millest kirjutada, on ju maailmas lõpmata palju.

Wikivoyage viitab oma artiklites eelkõige ametlikele allikatele (saatkonnad, kaardkogud jt). Linkimist kommertslehtedele piiratakse. Selle põhjuseks on soov piirata turunduslinkide vohama hakkamist. Teiseks põhjuseks on soov pakkuda samu kasutusvõimalusi nii online kui offline kasutajatele.

Isklik mulje?

Ma olen aja jooksul kasutanud päris palju päris erinevaid reisijuhte. Väheusutav, et Wikivoyage suudab hakata konkureerima neist parimatega (näiteks Bradtiga) või spetsialiseeritud reisijuhtidega (trekking ja sukeldumine). Küll aga ollakse juba hetkel selgelt üle Berlitzi tüüpi minireisijuhtidest.

Wikivoyage'i nõrgim külg näib olema kaardimajandus. Kui see aga järgi aidatakse (näiteks lisatakse kasutajate poolt loodud kaardid), siis sisu poole pealt oleks konkurents näiteks Lonely Planetile päris tugev. Loomulikult sõltub igaühe eelistustest, kas pigem sirvida raamatut või uurida infot mobiilist-tabletist-arvutist. Igal juhul Wikitraveli tase on selgelt ületatud. Mina hoian küll Wikivoyage'ile pöialt.