Enne 2008. aasta Pekingi suveolümpiamänge avaldas ajakiri National Geographic pikema Hiina-teemalise loo. Muuhulgas pöörati tähelepanu ka keskkonnaprobleemidele. Kuna sealne majandus arenes kaugelt kiiremini kui keskkonnateadlikkus, oli Hiinas tekkinud olukord, kus paljude suuremate jõgede vesi oli juba alates keskjooksust nii saastatud, et ei kõlvanud joogiks isegi kariloomadele. Loomulikult tekitas see küsimuse, kaua selline saastamine võimalik on?
Teiseks Hiina suureks probleemiks on suurlinnades valitsev õhusaaste. Olümpiamängude ajaks saadi see rangete meetmetega enam-vähem kontrolli alla, kuid nüüd on see jõudnud tasemele, kus õhu saastatus tekitab tagasilööke juba turismile. Jaanuaris langes õhu kvaliteet rekordmadalale ja see pälvis väga paljude välisväljaannete tähelepanu. Tänaseks näitabki Hiina turismistatistika, et nii mõnigi potentsiaalne reisija on Hiina asemel valinud mõne teise sihtkoha.
2013, a. jaanuarist juulini langes Hiinat külastajate arv võrreldes aastataguse sama perioodiga 5 protsenti, moodustades natuke alla 13 miljoni. Toodud number sisaldab ka ärireisijaid. Seejuures saabus vähem külalisi nii Aasiast, Austraaliast, Euroopast kui Ameerikast. Meeles tuleb pidada, et Hiina on turistide koguarvu poolest kolmas riik maailmas, jäädes 57,7 miljoni külastajaga maha vaid Prantsusmaast (83 miljonit) ja USA-st (67 miljonit).
Kõige dramaatilisem on väliskülaste arvu vähenemine olnud Hiina pealinnas Pekingis. Seal langes külastajate arv esimese kuue kuuga 15 protsenti, ulatudes 1,9 miljonini. Kuid langus puudutab kõiki Hiina piirkondi, sealhulgas ka Shanghaid ja Xiameni.
Kõige rohkem saabub Hiinasse väliskülalisi Lõuna-Koreast, Jaapanist, USA-st ja Venemaalt. Selle aasta esimese viie kuuga jõudis kõikidest neist riikidest Hiinasse vähem turiste. Lõuna-Koreast saabunute arv kahanes 6,1 protsenti, Jaapanist ligi 25 protsenti (oma osa on siin kindlasti kahe riigi vahelistel pingetel), USA-st 2,5 protsenti, Venemaalt 4,74 protsenti. Langes ka Malaisiast, Singapurist, Taist ja enamikest teistest Kagu-Aasia riikidest Hiinasse reisinute arv. Hiinasse reisiti rohkem Vietnamist, kasv üle 20 protsendi ja Indiast, kasv 12,18 protsenti.
Hiina ametlik retoorika väidab, et õhu kvaliteet on viimastel aastatel paranenud. Kuid USA saatkond Pekingis on teinud uuringuid, mis lubavad arvata, et praegu on õhu saastatus märgatavalt hullem, kui eelneval kolmel aastal. Loetakse, et kõige adekvaatsemalt mõõdab õhu kvaliteeti PM2,5 ehk peenete tahkete osakeste hulk õhus. Pekingis oli keskmine PM2,5 2013. aasta esimeses pooles 118 mikrogrammi kuupmeetri õhu kohta. Aasta tagasi oli sama number 95 ja 2011. a. 89. Teisisõnu, 2013. aastal on Pekingi õhk 25% saastatum kui aasta tagasi. Kõige hullem oli olukord jaanuaris, kui Pekingi PM2,5 tase oli 199 µg/m3. 15. augustil 2013 on Pekingi PM2,5 tase keskmiselt 178, kuid suurlinna mõnes piirkonnas ulatus see näitaja isegi 232-ni, mis tähendab tervisele väga ohtlikku õhku. Maailma tervishoiuorganisatsiooni WHO sõnul võib peen-osakesi õhus olla kõige rohkem 25 mikrogrammi kuupmeetri kohta. Kasutades uudisteportaalist Bloomberg loetud võrdlust, tähendab elu Pekingis olukorda, kus inimesed peavad elama lennujaama suitsetamisruumis.
Aga ikkagi, mis seos on õhusaastel ja välisturistide arvul? 18 Hiina provintsi viimase kümnendi näitajaid uurinud majandusteadlaste arvates on õhu saastatuse ja turistide arvu vahel seos täiesti olemas. San Fransisco Ülikooli hiinlasest tudeng Cong Huang hindas oma magistritöös, et 1 protsent õhukvaliteedi halvenemist viib välisturistide arvu alla 1,2 protsenti. Hiina valitsuse senine tegevus olukorra parandamiseks (v.a. lühike periood Pekingi olümpiamängude ajal) pole olnud kuigi tulemusrikas. Prognoositakse, et Pekingi õhusaaste näitajad halvenevad tulevikus veelgi. Kohalikud hotellipidajad näevad tulevikku samuti üsna tumedates toonides. Turistile võib see tähendada odavamat majutust, kuid kas tervis on odavamat hinda väärt?
Täpseid andmeid Aasia linnade õhu kvaliteedi kohta leiab portaalist aqicn.org.
