Kui reisisihina tuleb jutuks Tansaania, siis suure tõenäosusega keerleb jutt kas rahvusparkide ja safari, Kilimanjaro vallutamise või siis Zanzibari rannapuhkuse ümber. Kuid mitte väga kaugel kuulsatest ja tuntud Serengeti rahvuspargist, Ngorongoro kraatrist ning Arusha rahvuspargist leiab midagi, millele reisijuhid pühendavad vaid mõned napid read. See vaatamisväärsus on Ol Doinyo Lengai vulkaan. Peaaegu täiuslikult koonusekujuline vulkaan Põhja-Tansaanias Ida-Aafrika riftiorus Natroni järve lähedal on 2962 meetrit kõrge (internetis võib leida andmeid, mis märgivad selle kõrguseks numbreid 2332 meetrist 3188 meetrini).

Kuid unikaalseks ei tee Ol Doinyo Lengai (maasai keeles "Jumala mägi") vulkaani mitte tema kõrgus. Ol Doinyo Lengai veider omapära seisneb selles, et tegemist on maailma kõige külmemat laavat purskava vulkaaniga. See on ainus vulkaan maailmas, mis purskel paiskab välja karbonaatseid mineraale. Kui teistes vulkaanides on laava hõõguvpunane silikaatne vedel mass, siis Ol Doinyo Lengai laava on pruun või süsimust. Kui harilikult sisaldab laava silikaatseid mineraale, nagu kvarts, päevakivi, pürokseen jne, siis Ol Doinyo Lengai tardunud laavavoolus puuduvad need mineraalid pea täielikult. Laava omapärast tingituna on see palju külmem, kui tavaliselt, ulatudes ainult 510 kraadini. Võrdluseks – tavapäraselt ulatub laava temperatuur üle 1100 kraadi.

Ol Doinyo Lengai laava päevavalguse käes ei hõõgu, pigem meenutab laava vedelat voolavat naftat. Vedel see tõepoolest on, selle viskoossus on üsna sarnane veele. Vanasti uskusidki paljud, et vulkaanist voolab välja muda. Värskelt tardunud laava on must ja sisaldab kristalle, mis päevavalguse käes heledalt sillerdavad. Öösiti on laava apelsinivärvi, kuid ei midagi võrreldavat hõõguvpunaste laavavoogudega. Kokkupuutel niiskusega muutub tardunud laava valgeks. Sõltuvalt niiskuse hulgast võtab see protsess aega paarist päevast mõne nädalani, kuid vihmasajus muutub laava valgeks koheselt. Tardunud laava on ka palju pehmem, kui tavaline laava. Juba paari kuu vanune laava võib saapa all kergesti pudiks minna. Põhjused Ol Doinyo Lengai laava geoloogiliselt veidra koostise taga on veel ebaselged. Ol Doinyo Lengai vulkaani otsa saab ka ronida. Kuigi sellega saab hakkama ühe pika päeva jooksul (paljud stardivad öösel, et päikesetõusuks tippu jõuda), hinnatakse seda raskemaks kui Kilimanjarot, mis on tervelt kaks korda kõrgem (5895 m). Võrreldes Kilimanjaroga on Ol Doinyo Lengai tunduvalt järsem. Kuna tipus on jahe, peavad soojad riided kaasas olema. Ka kindad ei tee paha. Ilma korralike matkasaabasteta ei soovitata ronimist ette võtma hakatagi. Kindlasti on vaja kaasa võtta vähemalt 3 liitrit vett inimese kohta. Kes tipus on käinud, ei hoia oma emotsioone kokku. Päikesetõusu aegsed vaated Ol Doinyo Lengai tipust, kus ühes suunas on Kilimanjaro ja seda ümbritsevad tasandikud, teises Natroni järv ja riftiorg, pidid rasket ülesminekut enam kui küll kompenseerima. Lõpetuseks BBC lühiklipp Ol Doinyo Lengai vulkaanist.

Fotod: photovolcanica.com