Reisinõuanded, mida ignoreerida

Enamikele inimestele meeldib reisida. Ja enamikele meeldiks seda teha kaugelt rohkem, kui aega või raha või mõlemat parasjagu käsutada on. Igasugused reisilood on seetõttu teretulnud asenduskaup – meid ju loomupäraselt huvitab, mis mujal toimub. Vähem teadvustatakse aga seda, et märkimisväärne osa kõikvõimalikest reisilugudest sünnib suhteliselt tööstuslikus korras. Näiteks Eesti online-meedias ilmuvad reisinõuanded on selle tööstusharu üsna tüüpiline näide. Mis on selle taga?

Küllalt palju reisimist puudutavatest lugudest on tõlkelood. See tähendab, et algmaterjali kvaliteet kõigub küllalt suurtes piirides, päris tihti on lugu pärit mõnest välismaa „naistekast“. Kohalikud eksperdid üritavad sellega muidugi jõudumööda konkureerida (vt. http://trip.ee/content/ekspert-annab-n%C3%B5u.html).

Suur osa reisinõuannetest on vähem või rohkem varjatud reklaamlood. Näiteks reisikindlustuse puhul on jutt sisuliselt alati kokku pandud mõne kindlustusfirma esindaja poolt. See säästab ju ajakirjaniku väärtuslikku aega ning sisaldab samal ajal ka valdkondlikku ekspertiisi. Justkui win-win situatsioon - kui tarbija kõrvale jätta. Ainult üks näide – kas keegi on kunagi kuulnud mõnda kindlustusfirma esindajat mainimas, et pagasi hilinemise puhul piirdub enamikel kindlustusfirmadel hüvitis vaid väga piiratud summa eest esmatarbekaupade soetamise kompenseerimisega? Teisisõnu, kui olete mitmekesi reisil ja pagas hilineb näiteks nädala (see on näide elust), siis olete tegelikult ilma igasuguse reaalse kindlustuskaitseta.

Klišeed, stereotüübid, klišeed.

Nende põhjal luuakse reisijutu nime all hirmu- ja õuduslugusid arenguriikide ohtlikust elust. Selle valdkonna värvikas näide on ETV-s jooksnud kihutamissaade Arktikast Antarktikani, mis seisnes pidevas nämmutamises, kui ohtlik ikka kõik on. Väga hästi kirjutas selle pinnapealse ja üleoleva saate kohta Eesti Ekspressis Mele Pesti.

Üsna hästi on reisimisega seonduvad stereotüübid kokku võtnud Jessica Festa. Järgnev jutt on tõlgitud reisiportaalist Gadling - valik reisinõuandeid, mida tasub ignoreerida.

10 reisinõuannet, mida ignoreerida

Ära räägi võõrastega!

See on nõuanne, mida mulle enne reisi arvatavasti kõige rohkem jagatakse. Minu jaoks on rääkimine võõrastega üks kõige tähtsamaid asju, et kohalikku kultuuri mõista. Ma ööbin hostelis, et saaks teiste seljakotireisijatega kuhugi välja minna. Ma räägin taksojuhtidega või palun barmanil soovitada kohalikke huvitavaid, kuid vähemkäidud kohti. See ei tähenda, et ma soovitaksin kellelgi üksi täiesti võõraga ennast ohtu seada.

Hostelid on räpased

Olles elu jooksul ööbinud vähemalt 100. hostelis, meenub mulle ainult üks, mida võiks nimetada räpaseks. Jah, hostelis tuleb ruumi jagada vähemalt kolme teise inimesega ning vahel tuleb teha teatavaid kompromisse oma harjumuspärane korralikkusastmega. Samas ei tähenda üle ruumi laiali olevad riided, et seal oleks rotid või lutikad. Enamik hotelle on puhtad ja turvalised, olles samal ajal igaüks oma iseloomuga.

Reisimiseks pead olema rikas

Peale selle, et ma kirjutan, olen ma pidanud ka ettekandja, kassapidaja ja telefonimüüja ametit. Mul pole kunagi olnud eriti kõrget töötasu, kuid ma olen alati olnud võimeline tegema pikemaid reise. See, et sa ei saa lubada peatumist viietärni hotellides, ei tähenda, et sa peaksid kodus püsima. Mõistliku planeerimise korral viib väike hulk raha kaugele. Reisi hooajaväliselt, ööbi odavates hotellides või hostelites, reisi soodsa vahetuskursiga riikidesse, väldi restorane ingliskeelse menüüga, kasuta ühiskondlikku transporti ja reisi aeglaselt. See ei pruugi olla luksuslik, kuid nii koged uut kultuuri ja saad ikkagi reisimist nautida.

Naised ei tohiks üksinda reisida

See on veider, et olles reisinud üksinda riikides, kuhu paljud ei läheks ka grupiga, kuulen ma jätkuvalt nõuandeid, et naisena ei tohiks sa üksinda reisida. Mina koos loendamatu hulga naistega, kes reisivad mööda maailma üksi, on elavaks tõendiks, et see väide on vale. Hoia eemale ohtlikest linnaosadest, ära jaluta öösel üksinda, ära vehi elektroonika või kallite ehetega, jälgi oma ümbrust ja sule ei tohiks probleeme tekkida.

Reisi planeerimine on elementaarne

Minu moto on planeerida reisi ilma plaane tegemata. Kuigi reisi kondikava ja lennukuupäevade teadmine kulub ära, muudab iga üksiku reisidetaili äraplaneerimine raskeks reisil isetekkiva vooluga kaasaminemise. Enne saabumist sa ju ei tea, mis sind ees ootab ja missugused võimalused avanevad. Jättes plaanid paindlikuks ja olles valmis jooksvalt avanevateks võimalusteks koged palju rohkem. Tea maale sisenemise ja väljumise tingimusi, uuri natuke kultuurilist tausta ja jäta ülejäänud juhuse hooleks.

Sa ei tohi reisida (vähetuntud linna nimi)

Ma ei hakka väitma, et iga maailma linn on 100% turvaline, kuid üsna levinud mõttelaad näib olema selline, et kui keegi pole kuulnud mingi linna nime või ei tea kedagi, kes seal oleks käinud, siis pole see turvaline. Üks mu sõber ütles minu Ecuadori reisi peale kunagi, et tal meeldiks väga seal reisida, kuid ta püsiks Quitos ja ei roniks teistesse linnadesse, millest ta midagi kuulnud pole. Tegelikult on Quito sealsetest linnadest kõige ebaturvalisem. Ja üldse, see, et sa ei tea kedagi, kes oleks mõnes kohas käinud, ei tähenda, et sina ei peaks sinna minema.

Ära mine (populaarne sihtkoht), seal on liiga palju turiste!

Korralik reis võiks pakkuda parajat segu mõlemast, nii turistide lemmikutest kui vähetuntud kohtadest. Sa ju ei lähe Pariisi ilma Eiffeli torni nägemata? Ega jää Roomas ilma Colosseumita? Kuigi liikudes ainult mööda kõige kuulsamaid vaatamisväärsusi jääb üllatusteks vähe ruumi, jääd neid täiesti eirates ilma olulistest teadmistest.

Tänavatoidust saad mürgituse!

Väga levinud nõuanne. Igaüks on kuulnud vähemalt ühte õudusjuttu, kuidas keegi saab välismaal tänavatoidust hirmsa mürgituse. Vastukaaluks võin öelda, et olen saanud mürgituse kürgetasemelisest New Yorgi restoranist. Tean paljusid, kes söövad alati tänavatoitu või väikestes kohalikes söögikohtades, ega ole kunagi olnud probleemides. Sellistes söögikohtades ei saa sa mitte ainult sissevaadet kohalikku kultuuri, vaid sööd kõige värskemat ja maitsavamat toitu linnas. Lisaks säästad ka hulka raha. (Lisaks siia vaid seda, et bussiaknast pakendamata toidu ostmisega väga tihti asjad hästi siiski ei lõppe!)

Reisimiseks peab oskama kohalikku keelt

Kuigi mõne kasuliku fraasi teadmine tuleb abiks, ei pea sa mõne riigi külastamiseks rääkima kohalikku keelt vabalt. Esmase keeleoskuse võib kätte saada ka üsna pinnapealsete teadmistega. Kasuks tuleb paber ja pastakas, et kirjutada üles sõnu, mida sa hääldada ei oska. Ja alati leiab mingi viisi, kuidas kommunikeeruda.

Kümnes nõuanne puudutas Mehhiko turvalisust, aga see on rohkem USA-spetsiifiline kiiks.

Lõpetuseks: kuskilt kuuldud väites, et parim reisinõuanne on reisinõuandeid ignoreerida, on päris suur tõetera peidus. "Reisinõuannete" vastu on ainult üks tõhus rohi - mine ja reisi!