Saaga jätkub: Berliini uut lennuvälja ei avata enne 2013. a. oktoobrit

Mais kirjutas Trip.ee, et Berliini uue Brandenburgi lennuvälja (lennuvälja kood BER) plaanitud avamine 3. juunil 2012 lükkub edasi. Põhjusteks toodi probleemid tuletõrjesüsteemide hoiatus- ja automaatsete uksesulgemissüsteemidega. Kui esialgu loodeti, et lennuvälja saab avada veel 2012. aasta sees, siis peatselt teatati, et lennuvälja avamine lükkub edasi märtsisse 2013.

Nüüd on mitmed Saksa allikad (spiegel.de, Die Bild, Deutsche Welle, The Local.de) saanud infot, et peatselt on oodata uut ametlikku teadet Brandenburgi lennuvälja avamise järjekordsest edasilükkamisest. Uue kava kohaselt peaksid lennukid Berliini uuel lennuväljal maanduma ja õhku tõusma alles 2013. a. oktoobri lõpus. See tähendab, et Berliini uue suurehitise avamine viibib tervelt kaks aastat (esialgne plaan nägi ette lennuvälja avamist 1. novembril 2011).

Saksa allikate kohaselt pole ka uus avamiskuupäev kaugeltki veel kindel. Tänu viivitustele on kulud pidevalt kasvanud ning arvatakse, et Berliin Brandenburg vajab pankroti vältimiseks paarisaja miljoni euro suurust rahasüsti maksumaksja rahakotist.

Saksa press kirjutab, et Brandenburgi lennuväli on hea näide sellest, mis juhtub, kui poliitikud soovivad kolme asja korraga – et lennuväli oleks suurejooneline, see saaks kiiresti valmis ehitatud ning oleks mõõduka maksumusega. Nüüd on selgunud, et need kolm soovi on kõik tulnud millegi arvelt.

Pöörates planeerimisfaasis suurt rõhku arhitektuursele lahendusele, jäi lennujaama funktsionaalsus vaeselapse ossa. Eriti kannatasid terminali turva- ja automaatikasüsteemid, mille kavandamisel lähtuti eelkõige esteetilistest kaalutustest. Tulemuseks on ebamõistlikult keerulised ja raskestihallatavad süsteemid. Praegu koostatakse selle taga olnud arhitektuuribüroo gmp vastu suurejoonelist hagi.

Sakslased on turvasüsteemide toimimise suhtes väga tundlikud peale seda kui Düsseldorfi lennujaamas toimus 1996. aastal tuleõnnetus, mis nõudis 17 inimelu ning tekitas sadu miljoneid eurosid kahju. Seetõttu on lennujaamades ette nähtud süsteemid, mis imevad tulekahju korral toksilise suitsu hoonest välja. Brandenburgi lennujaamas hiljuti läbi viidud vastav test näitas, et vähemalt see süsteem on nüüd toimima saadud. Küll aga jääb ebaselgeks, kaua võtab aega kõikide muude vigade parandamine.

Inspekteerimise käigus leiti ehitusjoonistest ei rohkem ega vähem kui 2800 erinevat viga ja puudujääki. Kui mõned neist on kergesti parandatavad, siis tõsisemal juhul oli unustatud projekteerida näiteks tuletõrjealarmid või siis jäetud märkimata nende paigaldamise asukohad.

Berliin Brandenburgi lennujaama avamise edasilükkamise probleemid kanduvad paratamatult edasi ka lennufirmadele, eelkõige Air Berlinile ja Lufthansale. Analüüsid näitavad, et Air Berlin kaotab viivituse tõttu iga kuu 5 miljonit eurot, kuna uude lennujaama kolimiseks vajalikud kulutused on juba tehtud, kuid tulu ei saa need teenida. Isegi konservatiivse prognoosi järgi kaotab Air Berlin Brandenburgi lennujaama tõttu kokku 60 miljonit eurot. Halvimal juhul tähendab see selle lennufirma lõppu.