Aprilli esimesel päeval teatasid paljud maailma uudisteagentuurid, et Samoa Air on otsustanud lennupileti maksumuse aluseks võtta reisija kehakaalu. Veelgi enam, lennufirma juht on veendunud, et selline süsteem pole mitte ainult õiglane, vaid kõikide lennufirmade tulevik. Tema sõnum on lihtne ja selge: "Samoa Air müüb kaalu. Mitte kohti lennukis, vaid kaalu."
Uudist võeti aprillinalja pähe, kuid tegelikult on selline poliitika lennufirma Samoa siselendudel toiminud juba eelmise aasta novembrist ja alates märtsi teisest poolest ka rahvusvahelistel lendudel. Samoa Airi näol pole tegemist just väga suure lennufirmaga – sellel on kõigest kolm lennukit (kaks Britten Normani BN2A-d ja üks Cessna 172). Suurimad on Britten Normanid, milles on 10 kohta. Nendega lennatakse Samoa, Ameerika Samoa, Tonga, Niue, Tokelau, Cooki saarte ja Prantsuse Polüneesia Wallise ja Futuna saarte vahet. Lennufirmal on siiski laienemisplaanid, selle aasta jooksul loodetakse soetada palju suurem Airbus A320-200, millega saaks teenindada rahvusvahelisi lende Austraaliasse, Uus-Meremaale ja Fidžisse.
Kuidas Samoa Airi pileteid osta? Iseenesest on asi lihtne: valid lennufirma veebilehel veebilehel marsruudi ja sisestad reisija(te) nime(d) ning nende ja nende pagasi kogukaalu (vajalik on kasutajaks registreerimine). Selle põhjal arvutatakse pileti maksumus. Ei mingit juurdlemist käsi- ja äraantava pagasi kaalu üle – maksad selle eest, mida kaasa võtad. Kaalu arvestus sõltub lennu pikkusest. Siselendudel algavad ühe kilogrammi hind ühest dollarist (0,78 eurosenti), tõustes 4,16 dollarini (3 eurot) lendudel Ameerika Samoasse.
Lennujaamas kaalutakse reisijad üle, et kontrollida reisija ja tema pagasi kaalu vastavust deklareeritule. Samoa Air on teatanud, et deklareeritud ja tegeliku kaalu väike kõikumine on aktsepteeritud, kuid juhul, kui kaal osutub väiksemaks, tagasimakset ei teostata.
Kas Samoa Airi maksa-kaalu-järgi poliitika võiks levida ka mujale? Raske öelda, kuid selle üle kahtlemata arutatakse ja seda mitte ainult lennufirmades. Norras töötav majandusprofessor Bharat P. Bhatta on välja arvutanud, et lennuki üks vähemkilo võimaldab aastas kokku hoida 3000 dollari (2350 euro) väärtuses kütust. Kuna kaalupõhise hinnastamisega on algust tehtud, võivad mõned odavlennufirmad seda poliitikat ka järgida. Näiteks Ryanair vähendas pardaajakirja mõõtusid A4-lt A5-le, mis peaks aastas tooma 400.000 naela ehk 472.500 eurot kokkuhoidu.
Reisijate arvamused sellise hinnapoliitika suhtes tunduvad lahknema ja üsna diametraalselt. Igatahes läheb see teema inimestele korda, sest kõikides teemakohastes uudistes leidus sadu ja tuhandeid kommentaare. Kui näiteks Euroopas või Ameerikas on reisija kaalu järgi pileti maksumust määravat lennufirmat võimalik boikoteerida, siis Samoas on olukord pisut teine. Esiteks pole seal palju konkurentsi, teiseks elavad Okeaania saartel maailma kõige ülekaalulisemad inimesed. 2007. aastal asusid seitse terve maailma kõige paksemate inimestega riiki just sealkandis. Wikipedia andmetel on Naurus ülekaalulisi 94,5 protsenti elanikkonnast, Samoa troonib teisel kohal 91,1 protsendiga. Selles valguses võib Samoa Airi hinnastamispõhimõtteid täiesti mõista.
Kui kaalupõhine hinnastamine muutuks lennufirmade üldiseks poliitikaks, siis arvutused näitavad, et suurimad võitjad oleks kõhnad inimesed ja perekonnad. Suurimad kaotajad oleks pikad mehed. Samas on raske ette kujutada, kuidas lennujaamade infrastruktuur kaalumise ja lisamaksetega toime tuleb. Aga kui lennufirmadel peaks seeläbi silmapiiril kumama suuremad tulud, siis lahendused kindlasti ka leitakse.
