SAS müüb EuroBonuse

Täiendus: EuroBonuse müük on päevakorrast maas.

SAS-i senised, aastaid kestnud jutud „kasumlikkuse taastamisest“ on hakanud lõpuks konkreetsusastet juurde võtma. Nagu Trip.ee-s sai kirjutatud, ähvardab lennufirma omakapital seoses pensionikohustust puudutavate raamatupidamisreeglite muutumisega langeda alla kriitilise piiri. Hiljuti oli SAS olukorras, kus Põhjamaade pangad hakkasid ilmutama tõrksust krediidiliinide uuendamisega. Selleks korraks kõige hullemast SAS siiski pääses, kuid sellel on oma hind. Ajutine hingamisruum tähendab kulude kärpimist, varade müüki ja suure tõenäosusega ka lennupiletite hindade tõusu.

SAS on teatanud, et lisaraha hankimiseks müüakse 3 miljardi Rootsi krooni (451,5 miljoni euro) väärtuses varasid. Samas ei ole lennufirma täpsustanud, mida sinna hulka arvatakse. Skandinaavia ajakirjanduse andmetel käib jutt eelkõige kolmest asjast: müüki lähevad SAS-i Norra regionaalharu Widerøe, SAS-i maapealne teenistus (SAS Ground Handling) ja SAS-i püsikliendiprogramm EuroBonus.

Skandinaavia suurima regionaallennufirma Widerøe ostuks on juba soovi avaldanud lennufirma enda piloodid, kaasates selleks erainvestoreid. Kui SAS soostub Widerøe neile müüma, tähendab see lennufirma töötajate kaasamist omanikereingi. Widerøe lennutas 2011. aastal 2,5 miljonit reisijat ja teenis maksustamiseelset kasumit 430 miljonit Rootsi krooni (5 miljonit eurot).

SAS Ground Handling on Skandinaavia suurim maapealne teenistus, mille eelmise aasta käive ulatus 1,3 miljardi Rootsi kroonini.Potentsiaalsetele ostjatele on müügipakkumised juba välja saadetud. Samas pole üksuse müük niisama lihtne – 2010. aastal sõlmiti töötajatega kokkulepe, kus töötajad nõustusid palkade külmutamisega tingimusel, et SAS ei anna teenust firmast välja. Nüüd nõuabki maapealne teenistus 25 protsendilist palgakasvu juhul, kui firma peaks müüki minema.

Kõikidele, kes on juhtumisi SAS EuroBonuse püsikliendiprogrammi liikmed, pakub kõige rohkem huvi loomulikult EuroBonuse võimalik müük. 2011. a. lõpul oli EuroBonuse programmil kokku 2,8 miljonit liiget. Näiteks Rootsis on ühel igast kolmest täiskasvanud rootslasest EuroBonuse kaart. Potentsiaalset ostjat huvitab eelkõige programmi märkimisväärne kliendibaas.

Vastavalt EuroBonuse tingimustele võib SAS programmi tühistada või asendada ühekuulise etteteatamisega. EuroBonuse kadumine pole siiski eriti tõenäoline. Pigem võib juhtuda midagi sarnast, kui Air Canada müüs ära lojaalsusprogrammi Aeroplan. See tähendab, et miile/punkte võib koguda väga erinevate asjade ostmiselt ja ka kogutud miilide realiseerimisvõimaluste ring laieneb. Kas ja kuidas puudutab see Estonian Airi, millega saab samuti koguda-realiseerida lennumiile, on veel vara öelda.

SAS-il oma Taskilad

Sarnaselt Estonian Airiga tekitab ka SAS-i puhul palju paksu verd nende tippjuhtide palgad. Hoolimata sellest, et lennufirma on viimase 10. aastaga kaotanud keskmiselt 1,2 miljardit Rootsi krooni aastas ja pole kasumit näidanud alates 2007. aastast, ei tohiks selle juhid küll millegi üle kurta. Näiteks SAS-i juhi Richard Gustafsoni palka ja teisi boonuseid (s.h pensioni) hinnatakse 11,1 miljoni Norra krooni (ehk umbes 1,5 miljoni euro) suuruseks. Norrakaid vihastab see summa eriti võrdluses kasumis oleva Norwegiani tippjuhi palgaga, mille suuruseks on 1,9 miljonit Norra krooni. Ka teiste SAS-i teiste tippjuhtide palgad on kaugelt kõrgemad nende odavlennufirma kolleegide omast.

SAS sarnaneb Estonian Airiga veel ühes asjas – teenindatud reisijate pealt ei teenita kasumit. Illustratsiooniks Norwegiani ja SAS-i võrdlev graafik. Kokkuvõttes tähendab see seda, et varasid võib küll müüa, kuid ellujäämiseks tuleb iga lennureisija pealt hakata ka tulu teenima (Estonian Airi kohta kirjutas samal teemal Äripäevas Erki Urva).