trip-krainetrip-ukraine-dark

SAS muudab pikamaalendude pardateenindust ja on silmitsi alakapitaliseeritusega

Oktoobri alguses käis mitmetes lennundusfoorumites elav arutelu SAS-i pikamaalendude uue pardateeninduskontseptsiooni üle. SAS üritas jätta muljet, et tegemist on efektiivsema ja reisijasõbralikuma uuendusega, kuid ometi on reisijate emotsioonid üsna vastakad. Paljud ei mõista, miks saabus info SAS-i uuendustest vahetult enne nende sisseviimist, miks ei teatanud sellest SAS ise (kuuldavasti jõudis info Taani lehtedesse hoopis ühest reisibüroost) ja miks on ei leia kõige selle kohta informatsiooni lennufirma kodulehelt.

Millest käib jutt? Nimelt on SAS-i pikamaalendude (lühilendude puhul muutusi pole) turistiklassis alates 1. oktoobrist sisse viidud järgmised uuendused:

  • Tasuta jooke serveeritakse ainult toitlustamise ajal.
  • Kokku saab iga reisija tasuta maksimaalselt kuus ühikut jooke.
  • Joogid on senise 0,15 l asemel 0,33 l suurused.
  • Söögikordade vahel tellitavad joogid ja snäkid on tasulised.
  • Mahla ja vett saab ka söögi vaheajal tasuta.

Äriklassi muudatuste nimekiri on pikem, kuid kõige negatiivsemalt võeti vastu uudis, mille kohaselt on alates oktoobrist äriklassis ära kaotatud stardieelne šampanja. Kuuldavasti on selle põhjuseks soov vältida maapealseid makse.

Kuigi pardateeninduse muutustest loodetakse lennufirmale teatavat kokkuhoidu, hakkab SAS-il nüüd aeg tõesti otsa saama. Nagu kirjutab Wall Street Journal, ripub SAS-i pea kohal pensioniskeemidega kaasnevate kuludega seotud oht. Vastavalt hiljuti Euroopa Liidu poolt vastuvõetud uutele raamatupidamisreeglitele tuleb tulevased pensionikohustused lennufirmade bilansis välja tuua. See tähendab omakorda seda, et ajal, mil SAS vajab hädasti uuendusi vananenud lennukipargis, jääb lennufirma hoopis alakapitaliseerituks. Uued raamatupidamisreeglid jõustuvad 1. jaanuarist 2013, kuid SAS ostis endale 10. kuud lisaaega, nihutades majandusaasta lõpu järgmise aasta 31. oktoobrisse.

Tänu raamatupidamisreeglite muudatusele võivad SAS-i pensionikohustused tõusta 10,7 miljardit Rootsi krooni ehk umbes 1,24 miljardit eurot. See jätaks aktsiakapitali suuruseks 1,1 miljardit Rootsi krooni ehk 127,5 miljonit eurot. Pole just kiita pilt, arvestades, et lennufirma võlakohustused ulatuvad 6,6 miljardi kroonini ja 2011. aasta oli neljas järjestikune kahjumiaasta.

SAS kinnitab, et kulude vähendamiseks tehakse kõik mis võimalik (vahemärkuseks: see jutt käib pidevalt vähemalt aastast 2005). See peab ilmselt tähendama senisest märksa radikaalsemat kärpimist. Enam ei ole vist küsimust ka selles, kas koondatakse, vaid kui palju koondatakse. SAS on proovinud müüa maapealset teenindust, kuid ostjaid napib.

Sektori analüütikud on öelnud, et SAS-i ellujäämine sõltub sellest, kas neil õnnestub leida kasumlik nišš pikamaalendudelt teenivate suurte lennufirmade ning kohalikele ja regionaallendudele keskendunud odavlennuliinide vahel. SAS ongi viimastel aastatel oma lennuvõrku kokku tõmmanud. Hiljutine uudis, et SAS lõpetab alates märtsist 2013 suvised lennud Bangkokki, on ilmselt samuti osa muudatustest. Arvestades, et odavlennufirma Norwegian trügib uute ja palju efektiivemate lennukitega (vaata Trip.ee uudist) aina jõulisemalt SAS-i „kapsamaale“, on SAS-i peakontoriks mureks põhjust küll ja küll. Igatahes 2013 aasta saab SAS-ile raske olema.