Tulge lihtsalt kohale, ja otsige kohapeal tõõd. Enamus inimesi teeb nii! Niipalju raha ikka on, et mingi kuu aega hakkama saada siin! Ise elan Iiris, ja tõõd on siin kyll, kui aga tahad teha.

Ok tuleksime küll, aga olekski vaja inimest, kes on seal juba elanud, palju julgem oleks tulla nii, kui on teada et kui raskustesse peaks sattuma, siis saaks loota kellelegi, kes saaks aidata elukoha ja töö leidmisega. PS! Õde käis iirimaal, läx sõbranna kutsel ja läks kohale, sõbranna elas ühetoalises hurtsikus, õde pidi magama külma põrandapeal, nn sõbranna tegi ta rahast ja kaasavõetud stuffist lagedaks ja nii ta vireles seal kuuaega peaaegu nälga suremas ja 4ndat kuud rasedana, helistas koju, tänu ühele kohalikule(sai telefi kasutada)kodustega sebisime raha kokku ja bronnisime pileti soome ja sealt laeva pileti eestisse, nüüd ei julge õde enam isegi laevareisile minna. Enamasti lähevad reisud hästi, aga siit ju selge näide, et mitte alati.

Äkki annaks keegi mulle vähemalt e-maili adre (ja, või) msn-i adre, et saaks paremini suhelda, et pisut asjasse selgust saada, enne kui asjad pakime ja laenu võtame ja tulema hakkame.

kas neljandat kuud rasedana on mõtekas ikka seiklusi otsima minna?

Tegelikult kõige suurem kindlus saab teil olla ainult piisavast rahast kaasas. Raha peate planeerima nii, et kui hulluks läheb, saate tagasisõidupileti osta ja Eestisse tagasi sõita. Ja see on nii kõikide reiside puhul.

Muide, kui asi läheb väga hulluks, on Londonis ka Eesti saatkond olemas, kelle abil saab sugulastega Eestis ühendust võtta.

Inglismaal oleneb kõik juba endast - alguses võite mingis pisemas hostelis/hotellis peatuda (kui sobib) ja siis otsida elukohta/tööd. Selline (juhu)tuttavate peale lootmine - kas mitte õe kogemusest ei annaks siinkohal õppida? Kas teil oleks julgem teades, et mingi võõras inimene teid kuskil ootab ja aitab? Selline "pehme maandumise" ootus, kurb küll öelda, oleks enesepettus.

Kui on soov Inglismaale minna, siis peab olema valmis ise hakkama saama . Selliseid kogukondi/külasid nagu ehk poolakatel/türklastel/india seltskonnal, eestlastel küll ei ole kuulnud, et kuskil oleks. See ise minemine ja hakkama saamine ongi see kadalipp, mis tuleb läbida. Kindlasti ei tasuks loota, et asi on kerge, pigem vastupidi. Aga kui nendest esimestest raskustest üle saate, siis ei ole enam muret, et edaspidi hakkama ei saaks.

Kui õde mul läx ei teadnudki veel, et rase on, sai alles siis teada kui oli 2nädalat juba kohal olnud, siis lõid alles sellised asjad välaja (iiveldus, pea käis ringi jne), eestis olles ei saanud midagi arugi, välja ka veel ei paistnud) 4kuud sai täis tagasi jõudes, või paar päeva ennem seda.

Aga eks siis tuleb see kadalipp ette võtta, mis teha! Aga tänx kõigile kes vähemalt vastasid sellele teemale.

Kui asi käest ära läheb , papp otsa saab ja hostelist välja vistakse, ega siis veel kohe kodupoole ei pea põgenema. Londonis supikööke küll ja veel, kus igasugust rahvast koos. Saate kõhu supp täis, mõistus hakkab uuesti tööle , kindlasti leiate ka lõpuks mingi tööotsa. Tahtmist peab olema ja mitte esimeste ebaõnnestumiste või äraütlemiste (töökoha) peale loobuda. Muidugi kindluse annab alati piisav raha tagavara, et tõesti tänavale papi peale ei peaks kolima. Minu soovitus niisiis on see, et koguge v. laenake (ise teate) piisvalt raha ja minge. Mingi 1500 naela võiks teil kahepeale ikka olla. Mida rohkem ,seda parem muidugi.

et kogu ettevõtmine õnnestuks ei saa Sulle anda mitte keegi. Eks ta ole üks õnnemäng ja enese proovile panek, see välismaale tööle minek. Mina polnud ise ka esimest korda piiri taga tööl, aga Iirimaal kalkunikitkumist ei pidanud vastu, tulin tulema. Nimelt ei osanud arvestada suletud ruumiga, polnud varem tapamajas käinud ja tekkis klaustrofoobia. Nii et igasugu asju juhtub. Samas võin tuua tutvuskonnast näite kus pensionieas meesterahvas, oskamata sõnagi inglise keelt,läks Londonisse tööle ja elab seal lõbusalt siiamaani; samas kõrgharidusega noormees ei kohanenud mitme kuu jooksul ei erialase töö ega elamisega ja pöördus koju pere juurde tagasi. Teie olete ju paar, lähete kahekesi ühise eesmärgiga, tunnete teineteist ja saate vajadusel toeks olla. Küll te hakkama saate. Alul võib igal pool raske olla, aga kui tunned et jalad põhjas, siis pole muud kui julgelt edasi. Ohte on, aga maailm täis toredaid inimesi kes võivad olla palju toetavamad kui mõnel negatiivsel juhul kallid kaasmaalased. Ja lootma peab ennekõike ikka ainult iseendale , igas olukorras!

Noh jah, healjuhul saaks rahast mingi 15 000 - 20 000 EEK kaasa sebida aga kui elu kibedaks peaks minema, siis kuidas on tolerants tänavamuusikute vastu, oskan kitarri päris hästi ja laulda kah ja kirjutan ise ingl keelseid lugusid : )Et nälga ei jääks ve : ) Õnneks leidus keegi hea inimene, kes saatis sms-i ja oli nõus dublinis ajutise elukohaga aitama. Naine saab kohe kohe Hotelli teenindus diplomi tätte, siis peaks olema tal ju väga loogiline olema leida tööd mingis motellis või hotellis, või mis keegi arvab, või see liiga naiivne arvamus?

Eelmisele; Ara yldse muretse! Naine voib leida siin umbes 1 nadalaga hotelli toole kui diplom olemas. Sa ei kujuta ette kui raske on leida inimesi hotellidesse toole (Londonis) adminniks, broneerijaks, baari voi restosse. Miks? Kuna hotellides koige vaiksemad palgad. Mis probleemiks voib saada on pangakonto avamine. Ma ei saanud enne tood alustada kui polnud kontot ja kontot ei saand enne avada kui oli tookoht. 6 nadalat jeblasin nende pankadega (vahepial tootasin tyrklaste juures kohvikus £3.00 tund et kuidagi yyri maksta ja syya osta. Alguses oli jah raske aga tulime ilusti toime ja saime jalad alla. Nyyd mehega 3ndat aastat siin ja meil laheb vaga hasti.

Ma pea 3 aastat Dublinis elanud-töötanud,,,,,,tööd leiab,kui vaeva näha,elukohaga natsa raskem,,,tegelikult on välja üürida palju tube ja maju,kuid mega kalli hinna eest,,,,,muide meie majas kohe,kohe vabanemas tuba,kus 2-inimese voodi sees,muidu toakene ise sutsu väike,,,,,,,,nii et peate ikka kohale tulema ja mis põhiline...julgema,,,,,,,julge hundi rind pidi rasvane ju olema.

mis põhiline...julgema,,,,,,,julge hundi rind pidi rasvane ju olema.

ja hhavleid täis : )

No ntx Iirimaal saab toa kätte umbes 70€ nädalas pluss elekter, küte jms. Kui vaadata kuulutuslehti, siis seal elukohtadest puudust ei tule. Tööd on tõenäoliselt lihtsam leida suurlinnades Dublin, Limerick, Galway jne. Aga pangakontoga on jah igavene jama. Ma sain lihtsalt tehtud, kuna käisin Iirimaal koolis, aga lihtsalt tööle minnes on jube jama... Edu igatahes!

Ah jaa, hea link Iirimaa töökuulutustele

http://jobbank.fas.ie/servlet/Watis?REQUEST.WWW_JS_LOGIN_NONREG_EN&LANG_TEMPLATE=EN&SYSTEM_ID=VAC

Ma unustasin enne mainida, et iirlased on väga lahked ja abivalmid... Šotlased on ka lahedad, aga neist ei saa mitte midagi aru, mis nad räägivad... ja mu inglise keel pole just eriti halb, lihtsalt nende aktsent on selline, et tekib tunne nagu nad ei räägikski inglise keelt:D

Ning Eesti agentuuridest hoidke küll suure kaarega eemale.

Mul oli ka sobranna korgharidusega, kehvad kogemused tal seal Inglismaal, ka mitte ei kohanenud, tuli depressiooniga tagasi. Onne oli palju, kuid tahtmist ei olnud.