Tegime septembri  teisel poolel  Airbalticuga nädalase reisi Bakuusse ja lähiümbrusse. Viisa saab teha https://evisa.gov.az/en/ lihtsalt ja maksab ca 23 euri. Et aseritest paremini aru saada soovitan enne sõitu tutvuda kasvõi wikipedia tasemel Geidar  Alievi elulooga, kuidas KGB kindralist ja  NLKP Keskkomitee liikmest peale N Liidu lagunemist sai 10 aastaks autokraatne president koos kõikehõlmava isikukultusega. Kuid peame arvestama, et sealkandi  riikides on see tavaline ja rahvas ei taha läänemeelset demokraatiat. Lennupileti läbi Riia saab heal juhul ca 200 euri eest. Ainus ebamugavus on, et lennud saabuvad ja väljuvad Bakuust kella 3-4 vahel öösel. On kujunenud reegliks, et Airbalticu lennud hilinevad veerand kuni pool tundi. Sellepärast saime minnes Riia lennujaamas läbi teha kiirmarsi ja jõudsime siiski väravasse täpselt lennu väljumuse ajaks. Kuna me polnud ainukesed, ootas lennuk rahulikult ära kõik hilinejad. Bakuu lennujaamas on väljumisest kohe vasakul Bakicard piletiautomaadid, kus vähemalt minu juhul tegutse kohalik „aitaja“. Kuna automaadi  juhised on aseri keeles, siis esmakordselt tekib muidugi probleeme tegutsemisel. Aitaja võtab sinu raha ja nuppe klõbistades võlub välja ühekordse kaardi ja summaga 1,50Manatti , millest piisab ekspressbussiga linnasõiduks (momendil on kurss 1euro=1,87 Manatti). Mis üle jääb, võetakse vaikselt teenustasuks. Seega soovitus, et saada korduva laadimisega kaarti, pöörduda metroojaamas automaatide kõrval igavleva poisi poole, kes sulle antud summa väärtuses kaardi orgunnib. Hotell on soovitav võtta 28 Mai metroopeatuse kanti (meil oli 8 min käiku), kuna sealt väljuvad  peale metroo mitmed vajalikud bussid, näit  nr 125 lõunapoolsele kaldapealsele või Gobustani  sõiduks, nr 14 bussijaama sõiduks vöi ekspressbuss lennujaama sõiduks (öösel väljub igal täistunnil ja sõitu 30 min.) Samuti saab siis hotellist jalutada kaldapealsele, Nizami jalakäijate tänavale jne. Bakuus  jalutasime 3 päeva, järgmised 3 päeva väljasõidud ja viimane päev- vabakava shoppamise , huvitavate kohtade otsimise ja õhtuse tuledemängu nautimisega. Niisiis Bakuus

Icheri Sheher keskaegne vanalinn oma kitsaste ja tõusude-langustega tänavad peamised  vaatamised olid Shirvanshahi palee, kus on  muuseum, mošee,mausoleum. Järgmiseks hitiks on neitsitorn, massiivne silindriline kivist 8 korruseline ehitus, sees eksponaate minimaalselt katuseplatvormilt avaneb ilus vaade linnale.

Leegi tornid.  Sõidame buss 125 kaldapealsele, sealt funikulööriga mäkke ja satume 3 tuleleegi siluetiga torni kanti- büroohoone, hotell ja apartemendid. Saame hotelli alakorrusel valvurite lahkel loal ringi kõndida, on luksuslik sisekujundus ja kena bistroo. Tagasi jalutame  Icharishahari metroojaama.

Turismibuss hop-on-hop-off Teeme sõidu mööda põhimisi vaatamisi alates Geidar Alijevi keskusest  kuni kristallpaleeni.

Vaibamuuseum.Poolkokkukeeratud vaiba kujuline, valmis 2014.a. Siinmaal on ammused vaibakudumise traditsioonid. On arhitektuurselt ilus hoone ja kena muuseumi kujundus.

Bakuu Veneetsia.  Kunstlike kanalite ja sildade ala rannapromenaadil. Saab paadiga sõita või mööda sildu ronida.

Nizami jalakäijate tänav.Paari km pikkune äritänav, alguses ka teatrihooned, kus kohtab  19. Ja 20 saj ilusat arhitektuuri kuni nõukaperioodini. On kena, heakorrastatud ja sobib paaritunniseks lõõgastumiseks. Lõpuosas on paralleelselt mere poole purskkaevude skväär

Geidar Alievi mošee .Sõita Nasimi metroopeatusse ja sealt ca 0,5 km jalgsi. On tohutu parkimisplats ja esiväljak. On laupäeva hommikupoolik ja palvetajaid ei ole. Mošee ise nelja minaretiga. Saame peale mitme kohalikuga vestlemist ka sees ringi kõndida, Valge marmorist sisekujundus, võimsad lühtrid.

Geidar Alijevi keskus. Üks julgeim ehitusinseneri töö maailmas, mille aluseks on iraagi naisarhitekti Zaha Hadidi voolava ja kaarduva hoone projekt ning tükk aega ei usutud selle realiseerimise võimalikkust.  Ehitamine kestis 2007-2012, maksis 250 miljonit$, 2014 valiti maailma kaunimaks hooneks. Töövõtjaks oli Türgi ehitusfirma DIA Holding. Külastajatele hoones üks tiib tutvustab Alievi elukäiku ja saadud kingitusi teistelt riigijuhtidelt, teises tiivas on mitmel korrusel muuseum parimate paladega, kokku kogutud teistest muuseumidest  ja alakorrusel on Alievi  tippautode kollektsioon. Kuna interjööris kõik pinnad peale põranda voolavad ja kaarduvad ,tekib isegi vahepeal kõndides kerge peapööritus.

Geidar Alijevi palee. Kuna on käimas muusikafestival, ostame piletid kohaliku sümfooniaorkestri ja naispianisti kontserdile. On tipptasemel siseviimistlus, saali kujundus ja hea kontsert idamaade hõnguga.

Bakuust välja sõites teeme

Gobustanis petroglüüfid ja mudavulkaanid. Sõit sinna on lihtne. Bussiga nr 125 28 mai metroo juurest lõpuni-  turuni. Edasi otsida kohapeal maršrutka 195 või ka ilma sildita, mis sõidab Gobustani. Paluda juhil välja lasta enne lõpppeatust, kus passivad taksod ja eramasinad ekskursiooni korraldamiseks. Järgneb kauplemine hinna osas, meil  õnnestus 40 pealt alla tulla 25 peale. Edasi sõit mudavulkaanide juurde. On väike gaasidest podisev järveke ja kaldal  mitu kuivanud muda ca 2 m kõrgust koonust, kus tipus pulbitseb vaikselt mudaloik. Olevat ravitoimega ja üks vend täidab plastikpudelid allavalguva mudaga. Järgneb sõit petroglüüfide alale. On küllalt liigendatud kaljude ala, mille osad vertikaalseinad on kaetud sissekraabitud figuuridega. Terve ala annab ettekujutuse 15000 aastat tagasi kogu piirkonna ajaloost ja tegemistest. Tagasiteel teeme peatuse 125 bussiga sõites kena  Bibieibat mošee juures. On jälle 4 minaretiga, meeste jaoks suur palvesaal punaste vaipadega, naistele oma ruum keldrikorrusel. Samas kandis jalutame mere äärde, kus on  puhkekodud ja head kalasöögikohad. Saame mingi kohaliku kala lõigud ilmselt granaatõunakastmes koos tomatilõikudega.

Sõit Izmailly ja Lahic mägiküla. Stardime hommikul vara buss nr 14 bussijaama. Sealt saame piletid kell 8 väljuvale Gabala bussile, mis teeb ka peatuse Izmaillis. Sõitu 2,5 tundi. Kohapeal ootab takso kes peale kauplemist on nõus 15 M eest toimetama meid mägikülla, sõitu 29 km. Sinna liigub ka maršrutka kell 11, mida ei hakanud ootama. Mägikülla sõites on viimane pool väga atraktiivne maastik mööda järskude nõlvadega orgu ja mäekülgi. Külas on peatänav kivisillutisega, enamikes hoonetes mingi töökoda-pood , kus valmistatakse taldrikuid vaase kanne jne ning tekstiili või naha töökodasid. Huvitav vaadata. Saame kohalikus GH lõuna ja asume otsima tagasisõitu. Tuleb pakkumine, hinna kaupleme samuti 15 M peale ja kella 3 paiku oleme Izmaillys. Bussijaamast väljuvad poole tunni intervalliga bussid Bakuu poole, viimane väljb 17.30. Oleme tagasi Bakuus kell 18. Kena päev oli.

Apšeroni poolsaar Metrooga Keroglõ peatusesse, kus on suur maršrutkade väljumise plats. Kõigepealt nr 217 igavese tule-Yanardaghi juurde. On  mäelohk nii 30 m laiuselt, kus gaas immitseb läbi mäekülje ja põlev leek on ca 3 m laiuselt Ettepoole on rajatud isegi väike amfiteater tuleseina imetlemiseks. Edasi sama maršrutkaga  Keroglõsse ja sõit nr 187 Ateshgah tuletemplini. Kohapeal väike tempel tulealtariga, mida tulekummardajad  oma rituaalideks kasutavad ja kõrval paar neljakandilist ala matmisrituaalideks. Tulekummardajad olid levinud siinmail kuni Indiani ja  näiteks Iraanis Yazdis oli matmispaigaks linnast väljas kaks mäge, mille tipus oli rajatud müür ja  kadunu paigutati keskele kotkastele söödaks. Teeme siin lõuna kohalikus sööklas ja jälle maršrutka 187 peale, kokkuleppel juhiga väljume enne lõppu, et ümber istuda maršrutka 101 peale. Sihiks Gala muuseum-kaitseala. Asub maanteest eemal ja tuleb ca 1 km jalgsi marssida. Kohapeal on kõige huvitavam rahvusvaheline kunstinäitus taiestest, mis on valmistatud vanast kolist -cd-plaadid, mutrivõtmed , elektroonika plaadid jne. Ülejäänud muuseumiosa on jaotatud sektsioonideks, igaühe külastuse jaoks tahetakse eraldi raha ja peale esimest suht igavat ala loobume edaspidisest. Nüüd  maršrutka 150 või 101 peale ja metroojaama.

Viimase päeva vabakava, Külastan raamatupoodi, läbin veelkord Nizami jalakäijate ala, rannapromenaadil on kena rahvaste sõpruse park, käin paaris luksusmallis ja hotellis, näen ära valitsushoone. Õhtul peale pimenemist tahame üle vaadata öise valgustusega Bakuu hitid. Sõidame jälle buss 125-ga Kristallpalee lähistele kus on ka suur lipuväljak. See käik oli täielik pettumus. Maailma suurima 70x35m lipuga ja 162 m mastiga kompa ei pidanud vastu tuultele ja on praegu kapremondis. Eurovisiooni tarbeks ehitati tohutu ovaalne kontsertsaal 25000 vaatajale, ca 206 m pikk ja mööda väliskülge kaeti teraskonstruktsiooniga, mis pidi jäljendama hiigelkristallide servi. Kristallide tahkudele omakorda pingutati plastkangad ja sees on igasugu valgustid. Tegelikult on aastate jooksul plastipalakad tuhmunud, määrdunud-hallid ja valgus lülitatakse valvuri jutu põhjal alles kella 9-st. Kogu kompleks jätab nii päeval ja õhtul laohoone mulje. Ülejäänud osas on õhtuvalguses Bakuu ja eriti leegitornid väga efektne.

Hotellis õhtul paar tundi tukume, kella 02-ks  ekspressbussi peale, lennujaama ,kus läbime kahekordse turvakontrolli. Lennujaam ise on muidugi Alijevi nimeline ja mais 2019 anti Skytrax poolt 5-tärni hinnang.

Mis siis lõpetuseks öelda.  Linn on ilus ja tohutult arenenud võrreldes nõukaaegse külastusega ca 45 aastat tagasi. Rahvas on sõbralik, peamised kuuldud probleemid on suur tööpuudus, väikesed pensionid ja lootus Karabahhi kriis kuidagi rahumeelselt sõjata lahendada. Hindade poolest söök ja transport on odav, veidi kallivõitu on tasulised vaatamisväärsused, kus välismaalastele on enamikes kohtades 2-3 korda kõrgem hind. Ka on kallid kohapeal turfirmade poolt pakutavad ekskursioonid. Kokku kulud ühele- lennupiletid-210 euri

                            Viisa ja reisikindlustus-55 euri

                                   Kulud kohapeal-35 euri/päev

Kõik kokku-       510 euri      Nii et soovitan soojalt.