Ma käisin 2018.a veebriaris - see pole küll enam väga "hiljuti" ja palju on kindlasti muutunud. Autot ei rentinud. Olles nüüd Aafrikas omajagu ringi kolanud, siis Ghana minu mäletamistmööda oli täitsa OK liiklusega, Aafrika mõistes. Praegu rendiksin vajadusel ka ise auto. Kindlasti sõltub palju Su üldisest "reisikogemusest" ja konkreetsemalt Aafrika riikide kogemusedt. Minule oli Ghana toona esimene Lääne-Aafrika riik, varasemalt olin Aafrikas käinud ainult Keenias, Tansaanias, Marokos, Egiptuses ja Madagaskaril. Toona ma autorendi isegi ei kaalunud, sest mu eelistatud reisistiil oli kohaliku transpordiga seigelda.

Me tegime sõbrannaga seiklusreisi - liikumist planeerisime peamiselt kohapeal lähtuvalt reisil kohatud reisijate soovitustest.

Ringi liikusime kohalike marsadega (nn tro-tro'd) - arvestada tuleb sellega, et marsad liiguvad siis, kui saavad täis ja teinekord võib ootamine võtta palju aega. Hommikuti on täituvus kiirem. Kohati on marsad ikka väga täis ja ruumi olematult vähe.

Lisaks me hääletasime mõned teejupid, kui marsasid parajasti või üldse ei liikunud. Kõik tundus igati turvaline ja eks me ikka valisime, kuhu istume.

Me olime Accras ainult pool päeva - vaatasime kindluse jms peamisi vaatamisväärsusi ära ning suundusime marsaga Cape Coast'i. Seal olime paar päeva. Käisime ka Elminas kindlust ja elu-olu kaemas. Cape Coast'il kohatud turistid soovitasid väga Kakum rahvuspargis asuvat puuonni ja canopy walk'i. Selle soovituse pinnalt suundusime rahvusparki - teavitasime oma tulemisest / broneerisime giidi Cape Coast'il. Parki läksime marsaga. Kohale jõudes selgus, et giid on "meid" juba peale korjanud ja metsaonni läinud. Selgus, et kaks saksa tüdrukut olid etteteavitamata kohale tulnud ja giid ning pargivalvur arvasid, et need tüdrukud ongi meie, kes me endale majutuse ja giidi "bronnisime". Ootasime siis hämaras miski 1,5h kuni giid meie järgi tuli. Puuonn oli väga lahe ja canopy walk samuti - meile väga meeldis, lahe elamus. Loomi just ülemäära palju polnud, aga ilus vihmamets.

Kakum pargis olles otsustasime võtta suuna Mole rahvuspargi ja Larabanga mošeesid vaatama. Larabanga mošee on omapärase Kesk-Aafrika arhitektuuriga - kumbki meist pole varem näinud ja tekkis suur huvi.

Tulime pargist välja ja hääletasime edasi. Hetkel ei meenu, mis linnakeses ööbisime - kuskil märkmetest / piltidest leiaks ilmselt üles. Hommikul läksime edasi Larabangasse - marsaga Fulfososse ja sealt autoga Larabangasse. Mošee ja selle ümbrus olid väga huvitavad - meie hinnangul oli kohale seiklemine igati asja väärt.

Larabangast oli meil plaan minna edasi Mole rahvusparki ja vahelduseks peatuda peenes hotellis - Zaina Lodge. Toona tundus see ikka tõeline luksusja megakallis ka. Aga olime otsustanud, et poputame ennast ja vaatame asja üle. Kohalik onu Larabangast oma väga lagunenud autoga sõidutas meid Zaina Lodge'i kohale. Hotelli vaadati meid ikka väga kahtlevalt - eks meie väga "backpacker" väljanägemine ja sõiduvahend ikka erinesid lodge'i tavapärasest klientuurist. Aga kui krediitkaart sai läbi tõmmatud, siis hakkasime meiegi seltskonda sobituma :)

Lodge oli väga vinge ja toidud megahead. Meile ikka väga meeldis ja jäime sinna paariks päevaks.

Kui Mole pargis safarid tehtud ja lodge'is luksust nauditud, orgunnisime sõidu tagasi Accrasse. Hotell korraldas meile bussipiletid Tamale - Accra bussile, mis pidi korjama meid Fulfoso ristmikult peale. Pidi olema "punane buss". Natuke imelik hakkas kui nägime, et punaseid busse vuhises mööda ikka kümneid, kôik Tamale-Accra sildiga. Kuna hakkas hämarduma, olime juba kaalumas, mis on meie "plaan B" ja millal oleks paslik ristmikult lahkuda. Aga siis peatus järjekordne punane buss meie juures ja bussijuht küsis, kas meie oleme need kaks naisturisti Zaina Lodge'ist. Tal olla meie jaoks kaks kohta bronnitud. Ja saimegi bussile. Varahommikuks jõudsime Accrasse ja otsustasime Ghana seiklusele punkti panna ning liikuda edasi Togosse. Accrast saime kohe hommikul marsale, mis viis meid Lomesse.