Tip

Rändur ja toimetuse liige, liitus Tripiga 10 aastat tagasi

340 meeldimist
129 postitust
1530 kommentaari
 

2 külastatud kontinenti

86 külastatud riiki, 44% maailma 195st riigist

52 külastatud linna või piirkonda

Tahab minna

Viimased kommentaarid

Kui saadad lingi / screenshotti maksmise lehelt, saan ehk abiks olla (elan Poolas).

@ Sven Niidu

Tanud suured! Eeldan, et seega kohapeal tehes ei teki ka probleemi lennujaamas lennukile minnes (lendame Kopenhaagen - Istanbul - Entebbe, Turkish Airlines'iga)

Kas maksumus on piiril sama, mis see e-viisa? E-viisa kohta lugedes naen, et maksab 50 USD + 3% online payment surcharge.

Kas keegi on hiljuti teinud Uganda viisa?

Loen Taanis asuva saatkonna lehelt ja ka mujalt, et nüüd saab Ugandasse reisimiseks teha e-viisa (ametlik lehekülg: https://visas.immigration.go.ug/

Taanis asuva saatkonna viisainfo lehekülg saadab samuti e-viisa lehele (https://copenhagen.mofa.go.ug/data-smenu-14-Visa-Information.html)

Kas keegi on seda e-viisat hiljuti taotlenud ja kui kiiresti seda päriselus saab? Meil on Ugandasse minek 3 nädala pärast ja ilmselt peaksin selle lähiajal tegema.

Oma Facebook'i lehel teavitas LOT tehingust järgmiselt: 

Tekkis mõte lihavõttepühade paiku minna Gambiasse ja Senegali. Surfasin natuke netis, et viisainfot ikka kindla peale täpsustasa enda jaoks. Ja leidsin Gambia turismiameti ametlikult lehelt nende Välisministeeriumi teavituse / käskkirja 2019.a septembrist, et Gambia on nüüd viisavaba ala. Sõnastuse järgi on just see dokument aluseks infolr, mis varem joejoe poolt postitatud pildil. Dokumenti näeb siit: http://www.visitthegambia.gm/visas-and-passports

Eesti, Läti ja Leedu on siis topelt-viisavabad - nii EL kui siis Balti riigina :) :)

Me kasutasime viimati nende transpordiameti ametlikku lehekülge: https://dot.gov.ae/Public-Transport/Buses#buses-publications\_e=0

Lehe kasutatavus ei olnud just kõige parem, kuid info oli kõik õige ja pidas paika.

Bussipeatused on kenasti tähistatud ja bussinumbrid kirjas. Piletid on odavad.

Bussipiletid on korduvkasutatavad (st ostad ühe nt kahele inimesele kaks piletit ja siis laed sinna raha peale vastavalt vajadusele). Üks jama sellega oli, et neid nö masinaid, kus raha peale laadida, ei olnud peatuste ümber eriti palju, osad ei töötanud, osad tahtsid ainult münte (mida meil ei olnud) jne. Elik kohati tuli seda masinat otsida ja ikka korralikult kõmpida, et toimiv aparaat leida. Seega korraga tasuks natuke rohkem raha laadida, et ei peaks enne igat sõitu seda seiklust läbi tegema.

Pileti piiksutad sisenemisel ja väljumisel.

Muidu toimis ühistransport kenasti ja me saime kõik oma sõidud hästi sõidetud.

Kui Abu Dhabis oled, soovitad ära käia Al Ain´i linnas - seal on huvitavaid ajaloolisi ehitisi, vanad kindlused, oaas jne. Meile meeldis, selline ajalooliselt huvitav koht uuele Abi Dhabile vahelduseks. Kohale läksime bussiga.

Mul lapsi ei ole, nii et ilmselt ei tohiks ma sellest teemas väga sõna võtta ja ega mul teemaalgatajale asjalikku nõu isiklikust praktikast pakkuda polegi. Aga kuna see arutelu siin läks (väike)lastega reisimisele laiemalt, panen ka mõned read kirja. Ma isiklikult ei ole laias plaanis üldse (väike)laste fänn ja võimalusel väga pikka aega beebidega ei veeda , kui nad just ei maga vms :) 

Aga. Esiteks, lastega inimestel on kõik täpselt samasugused õigused puhkusele sõita, teha seda lennuki, laeva või bussiga. Kui see kedagi nii väga häirib, peaks ilmselt ise mõtlema muu alternatiivse variandi peale. Miks peaks (väike)lapse vanem loksuma kuhugi autotripile, kui ta tahaks tegelikult kiirelt lennukiga kohale jõuda?

Kohe mainin, et lendamiskogemust on mul alates umbes 7. eluaastast ja ainuüksi eelmisel aastal tegin ma ca 110 lendu. Ühtegi charter-lendu viimaste aastate jooksul ei teinud, seega ilmselt võib laste kontsentratsioon ja lastega samale lennukile ja laste lähedusse sattumise tõenäosus on minu lendudel olla väiksem.

Eelmise aasta 100+ lendudest meenub hetkel ainult mingi paar korda, kus väikesed lapsed karjusid. Natuke rohkem meenuvad veidi suuremad pägarikud (pakun, et nii 4-8 vms), kes minu taga istuma sattusid ja seljatuge aktiivselt jalgadega peksid või midagi muud säärast tegid. Aga tervikuna ei oska ma välja tuua isegi eelmisest aastast ühtegi olukorda, kus mu "reis oleks rikutud, sest lennukis olid lapsed". Kindlasti on olnud olukordi, kus see laste kisa käis ikka kõvasti närvidele, aga statistiliselt olen tunduvalt sagedamini olnud ärritunud 1) jalad väga laiali ajavate meesterahvaste peale (manspreading); 2) kõvasti ülelõhnastatud naisterahvaste peale (vast ka meesterahvad, aga naisi rohkem) ; 3) lärmakate ja ringi kooberdavate seltskondade peale (need, kes omavahel üle mitme rea räägivad, koguaeg edasi-tagasi kõnnivad jt) ja 4) muidu väga ebameeldivalt lõhnavate tüüpide peale (alkohais, vastik suitsuhais jms).

Seega minu meelest väited stiilis, et lastega reisivad vanemad on kogu ülejäänud lennukitäie rahva nuhtlus, ei pea kohe kuidagi paika. Minu meelest võiksid ka manspreading´ut harrastavad meesterahvad näiteks hoopis kodus diivanil istuda ja no ülelõhnastatud ja muidu ebameeldivalt lõhnav rahvas tuleks üldse lennukis keelata, sest need rikuvad minu lennukogemust väga.

Kahjuks mul pole võimalik endale eralennukit rentida (ja no see pole ka keskkonnasõbralik) ning pean lennukis, nagu ka igal pool mujal avalikes kohtades taluma ka neid inimesi, keda ideaalis võiksin mitte kunagi kohata.

See, kas lennureisile minek on lapsele hea, peaks jääma selle lapse vanemate ja vajadusel ka arsti otsutada. Mina oma ignorantsis hetkel ei kujuta ette, kuidas inimesed üldse saavad väikeste lastega hakkama, eriti kui neid on mitu tükki korraga. Kõrvalt vaadates tundub mulle kogu see laste kasvatamine üks uskumatult kangelaslik tegevus :) Küll aga usun, et lapsi kasvatavad inimesed (eriti kui neid lapsi on mitu) väärivad igati võimalust puhata ja reisida ja ka lennukiga kuhugi sõita, kui nad seda soovivad ja see lastele vastunäidustatud ei ole. Muidu tekib naljakas olukord - ühelt poolt rõhutatakse, et iive peaks tõusma ja lapsi peaks saama (mh räägitakse lastetusmaksust ja ma ei tea, millest veel), siis aga soovitakse need vanemad ja lapsed endast kuhugi võimalikult kaugele peita - käigu ainult lastekohvikus ja puhkusele ärgu sõitku (või noh, äärmisel juhul isikliku autoga, üldsusest eemaldatuna). Kindlasti on vanemaid, kes ei soovigi oma närvikava säästmiseks lastega kuhugi sõita või lennukiga lennata. Aga kui vanemad soovivad proovida, siis minu meelest ei ole õige rääkida sellest, kuidas nad mõeldes teistele kaasreisijatele peaksid lendamisest loobuma.

Kuna minule suures kontsentratsioonis lapsed üldjuhul huvi ei paku, siis ma tavaliselt väldin populaarseid perekuurorte, charter-lende, lastele suunatud atraktsioone jne. Keda lapsed lennukis eriti häirivad, peaks ehk ise otsustama privaatse transpordivahendi kasuks.

Lastega reisivatele vanematele aga jaksu!

See tagasilennu, majutuse ja rahaliste vahendite nõue on vaikimisi vist pea kõikide riikide immigratsiooniametitel peal. See tähendab, et piirile saabudes otsustab Sinu riiki lubamise / mittelubamise konkreetne ametnik ja see on tema isiklik kaalutlusotsus ja seejuures saab ta mn huvi tunda Su finantsvahendite, reisiplaanide, tagasilennu jne kohta.  Käisime Lõuna-Koreas kevadel 2018, tingimused muutunud ei ole. Kedagi ei huvitanud mitte midagi - ei mu hotellid (meil polnud kõik broneeritudki), ei mu Jaapanist väljuv tagasilend ega miski muu.  Kontoväljavõtteid pole ma elus kunagi kaasa vedanud - äärmise vajaduse korral saaks vast internetipangast kontoseisu näidata, aga see kindlasti eeldab, et jääd piirivalveametnikule kohe eriliselt silma. Ma olen elus ainult ühel korral piirivalveametnikus kahtlusi tekitanud - Austraalias. Ta ei suutnud uskuda, et me tõesti tuleme Euroopast Sydney'sse ainult 2 päevaks ja siis lendan edasi Cooki saartele ja teistele Vaikse ookeani saartele. Kuna meie outfit / look oli selgelt "cheap backpackers" ja päritoluriigi Eesti puhul kommenteeris ta ka, et "teid eestlasi on siin palju ebaseaduslikult viibimas, tööd tegemas ja reegleid rikkumas", siis pidin pikalt seletama, et mul on raha olemas, näitama kõik kinnitatud (kallid!) saarte piletid ja majutused, seletama, mis tööd ma teen ja kuidas meie tööandjad lubasid meil 3 kuud ära olla jne jms. Siiski proua lõpuks rahuldus ja lubas meid riiki kaheks päevaks Sydney'd avastama. Samas, tagasiteel sisenedes ei huvitanud mu isik kedagi

Huvi pärast vaatasin ka seekord oma eelmise aasta kokkuvõtet, et võrrelda algseid plaane ja tegelikkust. Kuigi lootsin toona, et jõuan sel aastal Kesk-Aasiasse, siis paraku seda taaskord ei juhtunud - ometi on see olnud mul plaanis juba rohkem kui  2 aastat tagasi. Aga laias laastus oli üllatavalt produktiivne reisiaasta, eriti arvestades asumist uuele töökohale ja sellega seoses ka uuesti välismaale kolimist.

1). Jättes kõrvale loendamatu hulga tööreise Euroopas, sai niisama käidud Taivanis, Namiibias, Botswanas, kiirelt põikasime läbi ka Zambiast ja Zimbabwest (Victoria juga!). Samuti sai päikeseakusid laetud Mauritiusel ja tehtud üks lühike tripp Tuneesiasse. Hetkel oleme Etioopias - traditsiooniliselt põgeneme pühade eest kuhugi kaugemale. Mõned lühikesed linnatripid said ka tehtud, sh sattusin esimest korda lõpuks Ungarisse (Budapest) ja ka Lisbon oli väga tore. Sarnaselt eelmise aastaga tuli paar nädalat kokku veeta ka Moldovas - aga see oli juba mõnusalt tuttavaks saanud.

Esmakordselt tuli see aasta ka üks pikk planeeritud puhkus ära jätta (ja piletid raisku lasta) - pidime septembris Indiasse ja sealsetesse lähiriikidesse 3 nädalaks minema, aga töökohavahetuse tõttu polnud reis võimalik.

Kõige vingemad muljed on meie isetehtud safarist Aafrikas - nägin lõpuks ninasarvikuid ära. Seejuures esimene kokkupuude oli eriti lõbus - olime alles Namiibias parki sisse sõitnud, kui nägime tee ääres põõsaste vahel seksivat ninasarvikute paari. Saime seda protsessi ikka nii üle poole tunni vaadata :) 

2). Järgmiseks aastaks on soetatud Uganda trip - küll lühike, aga päris tiheda kavaga. Lõpuks on lootust oma silmaga gorillasid ära näha. Muus osas on ainult plaanid, aga taaskord kavas Kesk-Aasia - seekord realistlikuma lähenemisega veeta mais veidi üle nädala Usbekistanis. Augustis tahame taas teha Aafrika self-drive safarit, seekord kavas LAV ja Botswana. Sisustamist vajab veel lihavõttepuhkus (Belize? Costa Rica? Senegal? Boliivia? Ei tea veel) ja ka sügiseks (Nepaal? Bhutan?)  ega järgmisteks jõuludeks pole veel kindlaid plaane. Kindlasti kuhugi läheme, sest puhkust jagub, aga sihtkohad hetkel veel lahtised.

Kindlasti tuleb ka Euroopas ja lähiriikides ringi käimist ning ka NYCi long-weekendi peaks taas ära tegema.

3). Mitmed selle aasta piletid said soetatud Tripist saadud vihje alusel - nii Taivan, Namiibia, Mauritus kui ka kasutamata jäänud India. Kuna aga taaskord sai välismaale kolitud, siis ilmselt nii palju Tripi soodukaid enam ei kasuta. Aga mine tea - mõnikord on ka nii, et kui pileteid saab soodsalt Tallinnast, saab samas hinnaklassis ka mujalt lähiriikidest :) 

Vahvat uut reisiaastat kõigile!

Kusjuures, LOT on küll "Later or Tomorrow", kuid lennates viimase aasta jooksul pea iga nädal - iga teine nädal ca 2x LOTiga, pole mul ükski lend hilinenud. Kohati isegi nagu võiks juba hilinemishüvitist saada, aga no võta näpust.

Me taotlesime eelmise aasta (2018) jaanuaris ja reisisine Ghanas 2018.a veebruaris. Kui vaja infot, küsi.

Kusjuures oma väga pikaaegse Brüsseli-kogemuse jooksul ma ei näinud kordagi ühtegi kontrolli ei bussis ega metroos. Olen siiski kuulnud, et mõned tuttavad on nendega kokku puutunud.  Rongis on pea iga kord kontrolörid kohal :)
Lennujaamas bussi peale saab ka ilma piletita - ma olen seda mitu korda näinud. Kui valguda koos rahvamassiga bussi või minna keskmisest uksest, siis ega bussijuht ei pane tähele, kes pileti piiksutas ja kes mitte. Metroojaamad on nüüd enamasti kõik väravatega, enne oli valdav osa jaamasid ilma ja siis sai niisama sõitjaid ikka palju nähtud.

Laias laastus on Brüsseli ühistranspordisüsteemi tegelikult päris hea ja ma loodan, et algpostitaja siiski ei plaani " jänest" sõita.

P.S. Mul oli kord ostetud viimasel hetkel lend Charleroi`st Kopenhaagenisse Ryanairiga. Pilet maksis 15 euri. Bussipilet Midist Charleroi`sse maksis ka 14 euri. Ja kuna lend läks jube varakult, pidin võtma Uberi, et Midisse jõuda. See maksis 13 euri. Elik siis 15 minutit Uberiga, ca 1+ h bussiga ja ca 1,5h lennukiga maksis kõik umbes ühepalju ;)
KO selgitatud variant on täitsa õige. Paar täpsustust siiski:
- Brüsseli lennujaamast ostetud bussipiletiga (4,50 eur) saad 1 tunni jooksul sõita ka metrooga. St ei pea ostma uut piletit metroos, vaid sama piletiga saad metroosse sisse. Pilet kehtib 1h alates hetkest, kui seda bussi sisenedes "piiksutad". Tunniga jõuab kindlasti Throne`i peatuses metroo peale minna ja metroosse sisenemisel sama piletit uuesti "piiksutada".
Bussi nr 12 uuenenud marsruut tähendab mh ka seda, et buss sõidab veidi kiiremini kui varem, lennujaamast peaks Throne`i peatusesse saama ca 40 minutiga. Bussiaegu saab reaalajas vaadata STIB kodulehelt (www.stib-mivb.be) ja neil on päris mugav äpp ka.

Flibco bussipilet maksab eriti palju ette ostes oluliselt odavamalt. Tavahind (sh samal paeval ostes) on 14,20 eur, kuid näiteks jaanuariks on hetkel 10 eur pileteid ja veebruariks on saada kõige odavama hinnaga ehk 5-euroseid pileteid. Seega kui hinnatundlikkus on suur, tasub Flibco piletid ära osta võimalikult palju ette.
Uuendan seda teemat, ehk on kellelgi sellest abi.

Ethiopian Airlines`il on jätkuvalt olemas võimalus osta kohalikke lende (siselende) oluliselt soodsamalt, kui lennata riiki Ethiopian`iga. Kuulsin sellest sõbrannalt, kes eelmisel aastal Etioopias seda võimalust kasutas. Otsustasime sel aastal samuti Etioopiad külastada ja valida oli kas odavama Turkish Airlines´i lennu või kallima Lufthansa+Ethiopian lennu vahel. Kuivõrd piletid ostsin Lufthansa lehelt, sai helistatud Ethiopian´i klienditeenindusse, kas sellisel juhul on mul ikkagi võimalik osta soodsamaid siselende. Vastus oli jaatav.

Nüüd oleme kahed siselennupiletid ostnud (mitu piletit on vaja veel hankida) ja saanud neid päris odavalt, võrreldes tavahinnaga. Hinnavahe 20-90 eur, sõltuvalt lennust. Ethiopian´i lehelt ostest tuleb ette kastike, kus saab kinnitada, kas Sul on rahvusvahelise lennu piletid Ethiopian´iga. Kui valida "jah", näitab oluliselt soodsamaid hindu (kontrollitud, proovisin ka "ei"  valida ja siis oli hinnavahe mõne lennu puhul ikka väga päris suur). 

Et kokkuvõttes saaks nende piletitega lennata, peab olema kas check-inis ette näidata see rahvusvahelise lennu pilet, või siis saab Ethiopian´i helistada ja nad lisavad ise vastava märke süsteemi.

Me arvutasime, et arvestades meie hinnavahet Turkish´i ja Lufthansa+Ethiopian´i piletite puhul, peaksime tegema vähemalt 3-4 siselendu - siis tasuvad kallimad piletid ennast kenasti ära.
Kusjuures, mul on ka jatkuvalt lennuhirm, kuigi ma lendan toesti 80-90 lendu aastas viimasel ajal. Kergelt psuhhodeeliline olukord - koguaeg lendan, ag akoguaeg ka pelgan. Mul on hetkel kuni veebruarini olemas juba kindlalt 20 broneeringut ja 10 on lisandumas (sest lahetused / soidud on juba paigas, lihtsalt piletid ostmata), kui ma jatkuvalt ei tunne ennast 100% hasti lennukis, eriti kui on turbulents vms. Koguaeg vahin uusi lennupileteid ja soite juurde, ja kui lennukisse ronin, hakkab kergelt hirmus. Monikord ka paris hirmus.

Seega mina kindlasti ei tahaks teemaalgataja lennuhirmu pisendada kuidagi, sest lennuhirmu olemust ja sellega toimetuleku raskust ma moistan igati. Kull aga ei saa ma kuidagi noustuda sellega, et Nordica oleks miski oudne romu-lennufirma, millega on hirmus soita ja tuleks suisa kaaluda reisist loobumist.

Oma lennuhirmuga tegelen mh seelabi, et reaalselt uurin, loen ja vaatan lennukite kohta palju. nagu eespool juba mainiti, AirCrash Investigation saade on selles mottes vaga hea. Vahepeal vahtisin seda suisa lennujaamades jatkulende oodates. Ja siis loen erinevaid allikaid, mis pole Delfi ega murelike reisijate kogemuste kirjeldused, vaid lennumeeskonna ja asjatundjate arvamused, muljed jne. Ja lennukis votan voimalusel klaasi veini, et paremini lodvestuda (mida siiski ei saa sageli teha, kui lend on varahommikul ja vaja kohe kuhugi koosolekule minna).

Kui minult kusida, siis ma ise meelsasti ei roniks nt GetJet lennukitesse (need on lihtsalt enamasti paris vanad ja no mu eelmise nadala kogemus mh toestas, et isegi luhikesel inimesel pole seal voimalik normaalselt istuda, nii kitsas on). SmartLynx ja muud Eesti turul vanade lennukitega opereerivad charterid jataksin (ja tegelikult ka jatan) enda valikust valja.

Ja no toesti, minu meelest SmartLynxi tehniliste vigade ja nendest tingitud hilinemiste kohta kirjutatakse ikka paris palju. Erinevalt Nordicast pole neil ka asenduslennukit kuskilt saada ja nii voidki lihtsalt maha passida oma puhkuse, kuni nad kiirelt mingi jupi kulge krutivad :) :)

Seega soovitus teemaalgatajale - kui Sul on reaalselt lennuhirm, siis keskendu sellest ulesaamisele. Nordica kohta mottetute hirmujuttude otsimine ei ole lennuhirmuga tegelemine. Kui Sa aga lihtsalt ei taha Nordicaga lennata, siis ara lenda. Sellisel juhul ei ole tegemist lennuhirmuga, vaid asjatult tekitatud eelarvamuse ja tuhjast toodetud paanikaga.

Tegelikul lennuhirmul ja Nordical pole midagi uhist.


kuningas, ma olen ka ikkagi hilinenud :) Aga seda mitte viimaste aastate jooksul. Juba pikemat aega motlen, et nuud voiks kenasti tehnilise rikke tottu hilineda ja kompensatsiooni taotleda. Eriti kui ma naiteks niisama reedel nadalavahetuseks Eestisse lendan ja kiiret pole uldse kuhugi.
Aga no ei ole onnestunud juba mitu aastat. Koik viimased hilinemised, mis uldse ette tulnud, on olnud seotud ilmaga - ja needki ei olnud pikad.

:)
Neiu557,
kui soovid Nordicat karta, siis võid ju seda teha. Siia passib vist häasti ka see link: https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tehniline-probleem-ei-lubanud-smartlynxi-lennukil-tallinnas-ohku-tousta?id=87618197

Ma näen, et tühistatud on kaks lendu Vilniusesse ja tagasi. Põhjust seejuures ei tea - see ei pruugi olla midagi tehnilist.

Siin arutelus on esitatud mitmeid väga ulatuslikke kogemusi ja põhjalikke arvamusi. Kui soov on siiski karta, siis võib ju alati oma reis ära jätta. Aga kuivõrd küsisid sagedaste Nordicaga lendajate arvamusi, siis neid ka pakuti. Väita seejuures, et kõigil teistel on lihtsalt vedanud, sest tegelikult on Nordica tehniline seisukoht ikkagi jube hirmus, on väga pahatahtlik.

Siiski kindlasti ei ole mõtet üritada ennast ja teisi veenda, et Nordica oleks ebaturvaline. See on täiesti asjatu halvustamine.

P.S. Ma ei ole Nordicaga kuidagi seotud, ma lihtsalt lendan väga palju ja ca pooled minu lendudest on Nordicaga.

Teemaalgatajale - tõepoolest, lennates iga aasta pea ligi 80-90 lendu, ja nii juba päris mitu aastat, olen seni õnneseen olnud, sest alati on kenasti kohale jõutud. Aga seostada oma lennuhirmu Nordicaga on ebamõistlik. Minul isiklikult alati palju parem tunne lennata eesti meeskonnaga, keda ma kuidagi isegi usaldan rohkem, kui näiteks täiesti võõraid leedukaid GetJet lennukis (nad hetkel teenindavad palju LOTi, tulenevalt Boeing Max'i jamast). 

Nordica lennukid ei ole kindlasti halvemad kui mõnel teisel. Paljude firmadega võrreldes on need hoopis uuemad. Meeskonnad on alati professionaalsed ja tasemel. 
Täiesti asjatu pabin. Ma kardaks rohkem mõnda odav-firmat, kes eeskätt keskendub kiirele ümberpööramisele ja meeskonnalt jne kokku hoiab. 
Aga laias laastus on EL-s kõik firmad ok ja isegi need 40-aastased lennukid on tehniliselt korras (nt kui ma ei eksi, siis Delta Airlines kasutab ka vanu lennukeod, mida nad "ajakohastavad").

Ja no asjaolu, et Eesti meediale meeldib meie ettevõtteid negatiivselt esitleda, on ju teada. Ja alati on olemas "murelikud reisijad", kes kirjutavad Delfile, et nende lennuk hilines veidi, või tagasi pööras vms. Minul üks kord on tagasi pööranud Estonian Air aastal 2012, ja siis Adria aastal 2015 vms. Go-around'i (st kui maandumine ei olnud hea ja lennuk tagasi õhku tõusis) tegi aga kahel korral Lufthansa. 

Ma julgeks arvata, et mul on piisav lennukogemus, et siin teemas midagi arvata :)

Aa, ja 150 euri Euroopasse pole sugugi odav. Odav on nt 100 eur. Tänapäeval saab 250 euriga juba USAsse või 330 eest Aafrikasse.

Tagasilennu osas ma utleks, et pole motet broneeringut ju teha. Sa pead lennujaamas olema miski kl 1 paiku, lisa juurde soit lennujaama. Asjad saab kenasti hotellis hoiustada. Ma ise sellisel juhul kain tavaliselt mones toredas restos soomas ja kolan linnas ringi voi pleesitan rannas, siis votan hotellist kohvri ja lahen lennujaama. Liiatigi check-out'i saab usna tihti teha veidi hiljem, ca kl 2 paiku (soltub, kas hotell seda lubab muidugi).
Muidugi soltub, kui vana laps on - mul puuduvad taielikult lapsega reisimise kogemused. Aga ma soovitaks tosiselt moelda, milleks on viimasel paeval hotelli vaja.

Ei saa kompensatsiooni, kuivõrd marsruudimuutuse põhjus on ilmastikuolud ehk "vääramata jõud" ning lennufirma pole süüdi.


Olles ainuüksi sellel aastal lennanud Nordicaga ca 36 lendu (vahepeal läks lugemine sassi ;) ) võin täiesti kindlalt öelda, et vähimakski paanikaks pole põhjust. Vähemalt kindlasti mitte Nordicaga seoses. Sarnaselt mõne varasema kommenteerijaga on ka minu ainukesed ebameeldivad kogemused Nordicaga pärit 2017.aastast, kui eesistumise tõttu pandi Tallinn-Brüssel liini lendama suuremat lennukit (BulAir´i oma) ja too lennuk, millega minul sai oma õnne lennata, oli aastast 1984. Ja seal ei olnud tegelikult ühtegi probleemi, lihtsalt psühholoogiliselt tundus kuidagi nõme nii vana masinaga lennata.
Minul pole sel aastal Nordica isegi hilinenud eriti - kõik minu lennud on olnud üllatavalt õigeaegsed.
 Olles ise vaatamata ebamõisltikult suurele lendude arvule (sel aastal tehtud kokku praeguse seisuga ligi 80 lendu) mõneti lennupelglik, mõistan teemaalgataja teatud hirmu. Aga kindlasti ei ole põhjust muretseda Nordicaga lendamise pärast. Ma ise oluliselt rohkem pelgaks SmartLynxi lennukisse ronimist, mis on parajalt vanad ja lennufirma pole ka miski eriti suur ega paista ülemäära hoolas.
Samas tegelikult vastavad kõik EL-s lendavad lennufirmad ja lennukid kehtestatud nõuetele ja pabinaks pole põhjust.
Wizzi ega Ryanairi hilinemistest jne ei kirjutata meie meedias põhjusel, et see lihtsalt ei ületa uudiskünnist. Nordica on "oma" ja mõistagi on hea selle kohta kirjutada.
Mul on Iberiaga täpselt sama asi üks kord juhtunud. Iberia saatis uued lennuajad, kus paraku  minu Barcelona lend maandus tund aega pärast seda, kui mu jätkulend väljus. Seejuures süsteem neil täitsa genereeris mulle sellise pileti :) Vea avastasin alles hommikul check-ini tehes.
Helistasin klienditeenindusse ja mulle produtseeriti uue marsruudiga pilet, et jõuaksin oma jätkulennule.
Kuivõrd siin ei ole lennule võimalik jõuda, kui lennud on Tallinn-Oslo-Arlanda-BKK, siis on kokku kaks võimalust:
- lendad TLL-OSL-ARN ja siis BKK-sse järgmisel päeval (kui järgmisel päeval on lend jne) - sel juhul tuleb põhjalikult uurida, kas lennufirma maksab kinni ööbimise ja toidud (nad ei pruugi seda teha, sõltub konkreetsetest asjaoludest, reisini jäänud ajast jne - võivad asemele pakkuda hoopis kogu pileti tühistamise) või
- palun ennastr bronnida sootukr TLL-OSL-BKK lennule (st lendad BKK-sse Oslost, mitte Arlandast) - kui Oslost on saada sobiva graafikuga lende.
Teoorias on muidugi võimalik, et BKKlend jääb samaks, aga sa stardid ARN poole päev varem.
Igal juhul pead võtma ühendust Norwegiani klienditeenindusega, ainult nemad saavad midagi muuta. Soovitan seda teha ASAP, siis on suurem tõenäosus, et sobivatele lendudele on kohad jne olemas.
Vaatasin siis ka huvi pärast Varssavist väljuvaid Ryanairi lende. Seni oli mulle suvel silma jäänud, et kõige odavam oli Ryani piletid osta Varssavist ca kuu aega ette - siis oli näiteks võimalik Itaalias ära käia ca 70-80 eur eest (lennata reede õhtul RIminisse ja tulla pühapäeva õhtul Bolognast tagasi).
Vaatasin praegu oktoobrit. Näiteks nädalaks Korfule (lennud on kord nädalas - saab oktoobri esimesel nädalal lennata 110 eur eest. Jordaaniasse (reedest esmaspäevani)  on pilet 107 euri, Napolisse (neljapäevast neljapäevani) on pilet 83 euri.

Ehk siis - midagi odavat leiab ja soodukaportaalidest ikka jäävad silma pakkumised minna kuhugi edasi - tagasi 15 euro eest. Siiski need on minu meelest totaalsed juhuleiud ja kampaaniahinnad või siis viimase hetke piletid. Tavalises olukorras sellise hinnaga pileteid on raske saada, kusjuures minu meelest meie kliimavööndis (ma ise elan Poolas, aga ega siin palju soojem pole) ongi piletid just kevad-sügisel kallimad, sest siis tahaksid kõik kuhugi päikese kätte saada. Poolast oli igatahes suvel oluliselt odavamaid pileteid leida :)
Ma olen hetkel mitme korraldajaga kirjavahetuses (nendega, kelle leidsin LP-s) praegu vähemalt on oeldud, et minu soovitud ajaks on "gorillaload" olemas. Plaan on minna veebruari lõpus, Turkishil on mõisltiku hinnaga piletid saada.
Tuuride hinnad on krõbedad, "gorillaluba" ise on 600 USD´i Ugandas (1500 USD´i Rwandas). Ugandas saab lisaks valida ka 1500 USD´i eest nö "habituation experience", mis voimaldab veeta pikemat aega gorillade perega (tavalise permiti puhul saab gorillasid vaadata 1h). Simpanside "permitid" on 150 USD. Kuivõrd mul ei ole paraku kuigi palju aega, siis ilmselt seekord võtame safaripaketti algusest lõpuni ja ilmselt käime ka Queen Elizabeth NP-s ära, kuigi selle üle ma veel mõtlen (oleme Aafrika safaridel varem ka käinud, nii et see on mõttekoht hetkel).