LOTil sõltub lühematel lendudel pakutav valik minu teada lennukitüübist.
Varssav - Brüssel (ja tagasi) Embraeriga - saab pirukat, vett, teed / kohvi.
Sama marsruut suurema Boeing'iga (minul olnud iga kord 737-Max 8), saab lisaks ka veini ja õlut.
Lendan seda liini väga palju ja seni iga kord see paika pidanud - Embraeriga veini / õlut ei saa, Boeing'iga saab.
@ Tom1967
Jep, mul on Platinum kaart. Ilmselt seetõttu ei tahtnudki ei Swedbank minult midagi saada. Euronet ei tahtnud midagi, kuna tegemist oli eurodega. Euroneti kasutamine Poolas zlottide hankimiseks oli ikka parajalt kulukas ettevõtmine. Minu pelgus Pariisis oligi eeskätt seotud Euroneti enda tasudega ja selles mõttes oli hea üllatus, et Euronet ei tahtnud midagi saada eurode puhul.
Veetsin hiljuti 5 päeva Saksamaal, sularaha oli vaja ühes kohalikus restoranis. Restoran oli nii hea, et olin valmis sularaha hankima. ATMe läheduses polnud, aga juhatati kõrvalasuvasse tanklasse. Sain sealt oma Swedbanki kaardiga sularaha kätte - nö maksin kaardiga 100€ ja sain vastu 100€ sularahas. Teenustasusid ei olnud.
Kusjuures, huvitav nüanss - teadsin alati, et Euronet on tõsiselt kehv ATM koledate tasudega. Vähemalt välisvaluutat hankides. Hiljuti oli aga vaja saada sularaha (ca 500-600€, tuli enne lendu meelde) Pariisis CDG lennujaamas - ja ainukesed ATMid seal on Euronet. Võtsin eurosid. Huvitaval kombel mingit teenustasu ei kaasnenud ei Swedbanki ega Euroneti poolt. Kaardilt läks maha täpselt õige küsitud summa.
Kas keegi tripikatest on kasutanud Ekvatoriaal-Guinea (võürdlemisi) uut e-viisa teenust?
Olen erinevatest reisigruppidest lugenud, et nüüd peaks e-viisa saamine üsna kiiresti ja valutult kulgema. Seega huvitab just kaasmaalaste kogemused, kui neid on.
Ühtlasi kui kellelgi on soovitada mõnda giidi, kellega saaks ka mandril asuvaid kohti külastada. Ideaalis tahaks lisaks Bioko saarele käia ka maismaal, kuid nagu aru saan, siis eriti just rahvusparkide jms külastamiseks vaja lubasid ja giidi.
Plaan on lennata Malabosse novembri keskel, ca 9-10 päevaks.
Tänud ette!
Olen veetnud mitu päeva Kreekas koos kreeklastest tuttavatega, mitte küll Kreetal (mis on väga turistikas), vaid Lesbosel (oluliselt vähem turistikas).
Restoranides jäeti lauale mõned mündid - 2-4 eurot, arvest olenemata. Kui võtsime ainult kohvi ja miski joogi, siis ca 50 senti kuni 1 eur. Paberraha (ehk siis al 5 eur) ei jäetud jootrahaks kunagi, ainult mündid. Kui tahtsin 5 eur jätta, andsid tuttavad selle mulle tagasi ja panime kamba peale münte kokku.
Kreeka (vähemalt minu viimase paari aasta kogemus - Ateena, Lesbos, Chios) on põhimõtteliselt ainult kaardimaksete maa tänapäeval - mitmes kohas sularaha ei võetudki. Sularaha läks ainult paaris kohas, kus sellele vaatamata kirjutati mingid ametlikud tšekid välja, kus maksud jms näidatud. Sõbranna seletas, et valitsus olla väga aktiivne varimajanduse ja "musta raha" vastu võitlemisel. Seetõttu ei tahtvat ka kohalikud sularaha saada, sest seda tuleb pangas sisse maksta, mis aga võib nt äripidaja puhul küsimusi tekitada - et kust ta selle sularaha sai, ega ometi pole tegu "musta tuluga".
Mulle sõbranna seletas, et kombeks on alati midagi jätta nö hea kogemuse / teeninduse / toidu jms eest tänutäheks. Kuid ainult mõned mündid ja kindlasti mitte protsentuaalselt arvest - lihtsalt midagi tänutäheks.
Kui olime ca 6 inimesega õhtusöögil, jättis igaüks paar-kolm eurot müntides lauale.
Ei oska öelda, kas see on ka Kreetal nii või on massturism seal teinud olukorra väga erinevaks. Aga minu jaoks on kohalike suunised ja soovitused üldiselt hea juhis, kuidas käituda.
Mujal maailmas jätan jootraha oma sisetundest ja saadud kogemusest lähtuvalt. Kui kaardimakseaparaadil on jootraha valik, vajutan enamasti alati NO - ja siis jätan lauale mõne jootraha (või mitte).
Kõige rohkem "tipin" giide, matkajuhte jt - olen Kongos nt jätnud gorillamatka juhtide tunnise matka eest 50 eur ja Burundi erinevatele tantsijatele ka samas ringis.
Samas väga paljudes kohtades üldse ei tipi. USA kultuur on minu jaoks veider ja ka kurb. Eriti nukraks teeb selle "eksportimine" mujale maailmas - kus aga ühiskondlikud kokkulepped on teised.
Vahetult enne reisi haigeks jäädes ei pruugi alati arsti juurde jõuda, kuid oluline on olukord fikseerida. Abiks nii EMO (kuigi võib tunduda imelik) kui ka kohe hommikul esimese asjana arstiga ühenduse võtmine.
Haigestumine peab olema selline, mis takistab reisimist - kõrge palavik seda kindasti oleks, aga see peaks olema fikseeritud, et palavik oli.
Konkreetsemat juhist saab inimene oma kindlustusandjalt, kellel on mh alati ka kahjukäsitluse 24h telefon ja samuti ka meditsiinilise nõu abitelefon (24h, rahvusvaheline). Neid kontakte näeb oma kindlustuspoliisilt.
Kui inimesele selgelt kinnitati, et Tsoon 2 Kuupilet (maht 2 GB, hind 36,60) katab ka Omaani, siis saab inimene arvet kindlasti vaidlustada.
Siiski peaks see kinnitus olema tõestatav - kas kirjalikult või siis salvelstise kaudu. Elisa kodulehel on Tsoon 2 riikide loetelu täitsa olemas - see sisaldab 40 riiki ja Omaani selles nimekirjas ei ole. Samuti vaadates Omaani kohta kehtivat hinnakirja, on seal selgelt kirjas, et rakendub minuti- ja MB-põhine arvestus ja ühelegi paketile viidet ei ole. Äkki inimene oli kõigepealt Araabia Ühendemiraatides (kus Tsoon 2 pakett kehtib) ja sealt suundus Omaani ja eeldas, et pakett kehtib ka seal? See on muidugi minu meelevaldne oletus.
Elisa saadab uude riiki saabudes sõnumi, kus on kirjas interneti kasutamise tingimused. Kui riik on mõnes nn interneti-mahu paketis sees, siis saabub sms-iga ka link pakettide vaatamiseks / interneti lisamahu tellimiseks (viimati sain sellise Cabo Verdes kaks nädalat tagasi). Kui riik paketis ei ole, sisaldab sms hinnateavitust 1 MB kohta (viimati Kongo DV-s oli see 1,5 eur/MB). Sõnumi sisu: "Andmeside hinnateavitus: AFRICELL DRC v6rgus 1,5 eur/MB. Sinu Elisa". Samasuguseid sõnumeid olen saanud ka kõikides teistes riikides, kus nn lisapakette pole (viimastest reisidest Rwanda, Djibouti, Etioopia, Kongo DR, Uganda jt).
P.S. internetipanka pääsemiseks kindlasti soovitan teha Smart-ID, mis on tasuta ega nõua mobiilside olemasolu. Vajalik ainult mingigi wifi-ühendus ja saab kõik asjad aetud - sest isegi rändlusteenuse olemasolul konkreetses riigis on palju piirkondi, mis ei ole mobiilileviga kaetud, kuid wifi toimib.
Elisal on täitsa olemas Omaanis rändlusteenuse partner (roaming partner operator), suisa kaks: Omantel ja Ooredoo Oman.
Rändlus kolmandates riikides enamasti polegi ühegi paketi osa, vaid maksad per sms / kõneminut / MB. Omaanis on Elisal kõneminuti hinnaks 0,85 eur nii kõnesid vastu võttes kui ka helistades nii Omaani, välismaa või Eesti numbrile. Sms-i hind on 0,3 eur ja andmesideteenus on 1,5 eur/MB. Need on üsna tavalised hinnad Elisa rändluses.
Erinevad tsooni-piletid on minu teada ainult andmeside jaoks - ja no nende hinnad ja mahud ikka nii naljakad, et igal juhul tuleks kohalik sim või E-sim oluliselt soodsamalt.
Kohalikud sim-id enamasti ei sisalda välismaa numbritele helistamise võimalust, ainult kohalikele numbritele. Omaanis vähemalt vanasti oli kohaliku pre-pay kaardi saamine paras peavalu - see eeldas operaatori kontori külastamist jt. Ei tea, kas nüüd on see lihtsam.
Kokkuvõttes on nii, et Eesti numbrilt saab peaaegu igal pool teha edukalt hädavajalikke kõnesid nii Eestisse, reisi sihtriigi siseselt kui ka kuhugi mujale välismaale. Kui ikka suur vajadus, saab paari minuti eest need 2-3 eurot makstud.
Andmeside jaoks oleks alati ja absoluutselt igal pool mõistlik hankida kas e-sim või kohalik sim-kaart.
Mul on Elisa ja seni olen reaalselt ilma rändlusteenuseta olnud nüüd hiljuti Guinea-Bissaus, samuti Burundis jaTuvalus. Rohkem ei meenugi, et poleks saanud oma Elisa numbrit kasutada smside või kõnede jaoks kuskil.