Tip

Rändur ja toimetuse liige, liitus Tripiga 11 aastat tagasi

406 meeldimist
136 postitust
1651 kommentaari
 

2 külastatud kontinenti

93 külastatud riiki, 48% maailma 195st riigist

53 külastatud linna või piirkonda

Tahab minna

Viimased kommentaarid

Testidest rääkides. Jäin veebruari  viimasel nädalal haigeks, sain ka positiivse testi, olin keskmiste sümptomitega. Nüüd eelmise nädala lõpus (ca 3,5 nädalat pärast haigestumis) läksin testi tegema - sain "piiripealse". Kutsuti uuesti testi tegema - 22.03 tehtud test oli negatiivne (kuu aega pärast esimesi sümptomeid). Negatiivset testi saades bronnisin reisi. 25.03 tegin reisi jaoks testi ja sain positiivse (!). Enne kui reisi tûhistama hakkasin, tegin kohe peale positiivset tulemust 26.03 veel ûhe testi (SYNLAB lubas vastuse max 12h-ga, et ma reisile jôuaks). Ja sellele saabus öösel negatiivne (!!!) vastus. Nii et hetkel olen reisil. 

Seega mu viimaste testide näidud: positiivne (olin haige) -> piiripealne -> negatiivne -> positiivne -> negatiivne.

Järgmine põnev hetk on tulemus, mida saan reisilt naastes lennujaama testist

Sõltumata sellest, kas Eestis (vähemalt Tallinnas) tehtud PCR test on 1) tasuline; 2) tasuta saatekirja alusel või 3) tasuta saabumisel lennujaamas / sadamas, saab kõiki tulemusi alati kätte testi.me rakendusest ja sealt saab alati genereerida ka sertifikaadi, mis ei erine mitte millegi poolest sellest sertifikaadist, mida varem pidi Synlabist ostma.  Sertifikaat on eesti, inglise ja vene keeles. Alates testi.me käivitamisest puudub vajadus sertifikaati eraldi tellida, v.a. juhul kui sihtkohariik nõuab füüsiliselt (loe: pastakaga) allkirjastatud sertifikaati. 

Ilma inglisekeelse tõendita võib olla äkki antigeenitesti sertifikaat, seda ei oska kommenteerida. Küll aga ei sobi antigeenitest enamikesse riikidesse reisimiseks niikuinii, nõutakse eeskätt PCR testi.

Saan kinnitada, et Tallinna lennujaamas ei huvita test kedagi, kui sihtkoha- või transiitriik testi ei nõua. Just lendasin Poola, kuhu reisimisel on test valikuline (nagu Eestis). Mitte keegi mitte midagi ei küsinu, tavaline protsess nagu before covid ajal.

@haaletaja - ole ettevaatlik selle "lõppsihtkoha nõudega"! Qatar Airways'i jaoks on sinu lõppsihtkoht Soome, mitte Eesti. Minu teada lennufirmat ei huvita Su edasine marsruut ei teise laeva, lennuki ega autoga. Põhjuseks asjaolu, er kui Sind riiki ei lubata, vastutab Su riiki mittenõuetekohase toomise eest lennufirma. Minu kogemus on seni alati selline olnud, et lennufirma ajab näpuga järgi selle riigi reegleid, kuhu Sa lendad (ja mõnikord ka mille kaudu Sa lendad), kogu edasine trall neid ei huvita ja nad ei pruugi võtta endale vastutuse Sind lennule lubada. Unless muidugi Soome on oma tingimustesse IATA süsteemis selgelt kirjutanud, et "eestlased lubatakse riiki ilma testita ka lennujaamast laeva peale sôita". Kui taolist juttu seal sûsteemis pole, võib Sul Qatariga keeruliseks minna. Mina ilmselt ei riskiks.

Mina soovitaks uurida erakliinikutest, nt Qvalitas, Confido jne. Nemad saavad samamoodi ligi Digiloo andmetele.

Mul FB-s keegi soovitas Valvekliiniku, neil olla koguni selline reklaam kodulehel olnud (hetkel ei leidnud). Ise proovin täna edu oma perearstiga. Ma küll tahaks ka puhkusele, aga eeskätt oleks mul seda paberit vaja, et tööle sõita, sest elan välismaal. Eks näis, natuke isegi nagu põnev, kui jaburaks suudetakse see asi keerata.

@effen

Ma vaatan testi.me-d ja kahjuks ei näe sealt midagi selle kohta, et ma midagi läbi põdenud oleks. Ma näen ainult oma erinevaid teste ja sertifikaate, mida tõepoolest saan printida (viimasena on siis politiivse testi tulemus ja selle kohta vastav sertifikaat). Vaatan küll ise veel, aga kui keegi teine sealt äpist õige asja leiab - andke teada.

To Friedrich

Lihtsalt ääremärkusena (Poolas elava inimesena) saan öelda, et inglisekeelset lehte uuendatakse väga kaootiliselt, info jõuab sinna väga suure viivitusega. Kui üldse jõuab. Seeda asjakohaseks infoks tuleks alati üle vaadata ja Google-tõlkida poolakeelne info. 

Üleriigilised piirangud jõustuvad homme, 20.03.

Infoks, et alates 20.03.2021 laiendatakse Poolas piirangud, mis hetkel on kehtestatud ainult teatud regioonides (nt Varssavis), kogu riigile. Uute pirangute nimekiri siin (poola keeles, kahjuks hetkel ise tõlkida ei jôua - seega Google translate abiks :) ): https://www.gov.pl/web/koronawirus/od-20-marca-w-calej-polsce-obowiazuja-rozszerzone-zasady-bezpieczenstwa

Mh puudutavad piirangud ka hotelle - lubatud ainult ärireisideks. Täpsemad reeglid selle kohta tulevad valitsuse korralduses (mida hetkel veel pole).

Minu kogemus on erinev. Minu viimased 2 testi veebruaris olid saatekirjaga - üks perearstilt, teine tel 1220 helistades. Saatekiri oli valmis kõne lõpetades, kohe sain ka aja kinni panna (veebilingi kaudu), ajad sain järgmiseks päevaks. Tulemused tulid samamoodi nagu alati, järgmiseks hommikuks (ca kl 7-8 vaatasin ja tulemused olid olemas). Mu pereliikmetel läks täpselt samamoodi. Testid on tehtud veebruari keskel ja veebruari viimastel päevadel. 

Päris suur hulk mu teste on tehtud nn välismaalt naasmise tasuta testidena - mingit erinevust vastuste saabumisel tasulistest testidest ei täheldanud. Erandiks on 2 korda 9st - üks kord oli test tehtud novembri keskel lennujaamas ja vastus tuli ca 36+ h pärast. Teine kord jaanuaris samamoodi lennujaamas tehtud test, aega kulus vastuse saamiseni kulus ca 30h.

Olen Eestis teinud kokku 9 testi, neist 2 korda lennujaamas. Lennujaamas tehtud testide tulemused on seni kõige kauem aega võtnud - üks kord koguni 36h (mõlemal korral tegin testi ca kl 18 paiku). Testimispunktides tehtud testide tulemused on alati jõudnud järgmiseks hommikuks kohale - sõltumata sellest, kas tegin testi kl 10 hommikul või kl 19 õhtul. Viimase testi tegin veebruari lõpus, kus oli ka väga palju teste tehtud päevas - sellele vaatamata tulid vastused samamoodi nagu tavaliselt, ehk siis kl 11 tegin ja järgmisel hommikul kl 8 ärgates olid tulemused testi.me-s olemas. Seejuures sms-id tulevad minule viivitusega, aga testi.me keskkonnas on testitulemused hommikul ärgates juba olemas.

Amsterdami kaudu lennates on täiendavad testimisnõuded: https://www.government.nl/topics/coronavirus-covid-19/visiting-the-netherlands-from-abroad/checklist

Igaks juhuks pead üle kontrollima, sest mingi hetkel oli see nõue ka transiitreisijatele - ei tea, kuidas hetkel täpsemalt on. Aga mingi aeg tagasi kolleegid lendamid AMS kaudu ja nõuti nii PCR testi kui ka antigeenitesti.

Isikliku sõiduautoga Poola minnes ei ole mingeid lisapabereid vaja (v.a. Tšehhist ja Slovakkiast tulles), sh test ei ole nõutud. Vähemalt hetke seisuga. Nn avaliku transpordivahendiga (buss, lennuk, rong) tulles on vajalik kas 48h vana PCR test (kuuldavasti sobib ka antieenitest) või tuleb jääda eneseisolatsiooni. Transpordivahendis täidetakse passenger locator form, mis seejärel jõuab kohaliku ameti ehk SANEPID-i kätte. SANEPID inimesed helistavad kõik läbi, alla tuleb laadida kohustuslik äpp, mille kaudu kontrollitakse eneseisolatsioonist kinnipidamist. Kuid see kõik on oluline ainult transpordiettevõtte kaudu kohale saabudes, isikliku autoga see ei rakendu (minule teadaolevalt Leedu-Poola piiril kontrolli ei ole, kontroll on hetkel teatud ulatuses rakendatud Poola-Tšehhi ja Poola-Slovakkia piiril.

NB! Pea meeles, et Läti läbimiseks vajalik koroona+test peab olema mitte vanem kui 72 h, ja aeg loetakse alates testi tegemise hetkest, mitte sertifikaadi väljastamisest. Kui loodad sama testiga edasi-tagasi läbi Läti sõita, siis tuleb teha korralik matemaatika. Kuivõrd tulemused saabuvad Eestis ca järgmise päeva hommikuks, siis parem on test teha eelmise päeva õhtul. Sellisel juhul "kaotad" ainult ca 12-14 tundi testi tegemisest tulemuse kätte saamisest. Poolas tuleb testi aeg broneerida mõne teenusepakkuja kaudu ja testi maksavad ca 100+ eur (ca 420 - 470 zl).

@JoelK

Ma viskasin väga kiire pilgu BTA covidi-tervisekindlustisele ja peamine, mis mulle silma hakkas, on väga väike kindlustussumma. See on kõigest 40 000€, mis minu hinnangul on häbematult vähe, kui peaks vaja olema miskit tõsisemat ravi või haiglasse toimetamist (nt lennuki või kopteriga lähimasse haiglasse). Ma väga detaile ei ole veel lugenud, aga ma pole kindel  kas nad katavad ka karantiiniga seotud kulud. Ehk kui saad X riigis positiivse testi ja pannakse 14 päevaks haiglasse (või hotelli) karantiini. Minu jaoks kõlab see 40 000 ikka väga vähe.

Kiirelt tegin lahti ka Salva lehe, seal kirjas covidi tervisekindlustuse juures, et kindlustussumma on 200 000€ - mis on ikka tunduvalt parem. Neil kirjas ka karantiinikulude hüvitamine.

Seesamit pole veel vaadanud, millalgi vast viskan pilgu peale. Aga laias laastus soovitan väga täpselt üle vaadata, mis on kaetud, ja mis mitte, ning millised on kindlustussummad. 

Ise viimati maksin Salvas kõige kõrgema kaitsega tervise- ja reisitõrkekindlustuse eest 10p kahele inimesele 153€. Pagasikindlustust ei olnud, ma ei võta seda kunagi, ja reis oli Rwandasse.

Lisaks ma soovitaks mõelda, kas Sa tahad kindlustusjuhtumi korral kahe eri firmaga jagelema hakata. Sest paraku reisil haigestumine toob kaasa enamasti ka reisitõrke - kahe eri firma puhul on vaja kiiresti suhelda ja toimetada kahe firmaga, ja asjaajamine võib olla parajalt keerulisem.

Kahtluse korral olen mina näiteks ka küsinud kindlustusfirmalt paaril korral, kas X aeg oleks nende hinnagul Y lennujaamas piisav. Nt mäletan, et mingi lennujaama puhul kinnitas kindlustus, et 1,5h oli piisab (oli Euroopa-sisene lend). Kui kindlustuselt paberil kinnitus olemas, et aeg on neile sobilik, siis ei ole enam mingit probleemi pileteid borneerida :)

@ haaletaja

Kindlustus käsitleb ühel piletil ja eraldi piletitel olevaid ühendusi erinevalt seetõttu, et kindlustuse risk samal piletil olevate lendudega on ouliselt väiksem - eeskätt vastutab hilinemise (missed connection) eest lennufirma. Eraldi piletite puhul aga on kogu vastutus ainult kindlustusseltsil, ehk siis kindlustuse jaoks on tõenäosus, et nad ise peavad midagi maksma reaalselt, on kordades suurem. Seetõttu on ka tunduvalt pikemaid ümberistumisaegu nõutud, sh erinevus on ka selles, kas mõlemad lennud on Schengeni tsoonis, või mitte. Schengeni puhul saab "mõistlikuks" pidada lühemat aega, sest siis on riskiteguriteks peamiselt sissetuleva lennu hilinemine. Non-Schengeni lennu puhul aga lisandub sellele ka ajakulu passikontrollis näiteks.

Arvestada tuleb ka sellega, et pikamaalennu boarding algab oluliselt varem, ning kindlustus ei peaks "mõistlikuks" asjaolu, kus alles saabud kohale kui boarding juba alanud.

Ja viimaks ära unusta seda, et koroona-ajal kontrollitakse pardaleminekul rohkem pabereid kui enne koroonat. Ma ausalt öeldes isegi ei tea, kas hetkel saab teha online check-in´i Qataril - minu viimastel lendudel ma online check-in´i teha ei saanud, vaid nõudis lennujaamas check-in´i tegemist (seotud sellega, et check-in´i raames kontrollitakse ka testide olemasolu ja küsitakse igasuguseid muid asju - Maldiivide puhul siis vaadati ja pildistati (!) testid, kontrolliti online registreerimisvormi täitmist ja anti täita nn nõusolekuvorm koroona-testi andmete töötlemise lubamiseks (ma ei kommenteeri selle õiguslikku poolt :) ). Nii et mina ei saanud online check-in´i teha ei novembris Maldiividele, ega detsembris Rwandasse minnes (mõlemad Qatari ja läbi Helsinki, aga ühel piletil ning sain pardakaardid Tallinnas, kuid lisapabereid kontrolliti nii Tallinnas, kui ka hiljem Helsinkis - sest Qatar pidavat ise kontrollima, Tallinna lennujaamas tehtud kontroll ei olevat siduv, sest lennufirma ei võta vastutust teiste tegevuse eest - nii mulle seal seletati).

Inimlikult ma saan haaletaja dilemmast aru. Paraku õiguslikus mõttes on "mõistlik" defineerimata ja seega automaatselt avab vaidlemisvõimalusi. Kindlustuse poolt vaielda, et 1h 5min eraldi piletite puhul ei ole mõistlik on väga lihtne - kõik teavad, et passikontrollis kulub aega väravate vahel liikumine võtab aega, boarding lõpeb ikka varem kui piletil märgitud väljalennuaeg, lisapaberite kontroll, ja misiganes muu.

Kui ma oleksin kindlustuse jurist, ma väga lihtsalt seletaksin, et 1h 5 min ei ole kontinentidevahelise lennu puhul piisav. Kuna ma olen jurist, siis ma julgen öelda, et teisiti vaidlemine oleks äärmiselt keeruline ja ma isiklikult, kogu oma õigusliku vaidlemisoskuse ja -kogemuse juures, ei julgeks konkreetsel juhul (pikamaalend mitme ühendusega Schengenist välja) kahte eraldi piletit sellise ajavahega osta.

Kui tõesti väga sooviksid just seda kombot kasutada (ja ma saan aru, et 9h ootamine pole just lust ega lillepidu), siis vähemalt uuri oma kindlustusseltsilt järele, mida nad sellest arvaks.

Muidugi alati on võimalik, et läheb hästi.

Minu viimased kaks kogemust Vantaas (novembris ja detsembris) Qatari lennule minnes on, et aega kulub suhteliselt palju. Sõltub ka passikontrolli järjekorrast, novembris oli järts päris-päris pikk. Arvestada tuleb ka sellega, et eraldi piletite puhul ja nii lühikese ümberistumisajaga ei kataks mahajäämist ka kindlustus.

Sama piletiga olen selliselt lennanud nii novembris kui detsembris, jõudsin ilusti väravasse just siis kui boarding on alanud. Eraldi piletitega selliselt ei läheks, kuivõrd ka kindlustus ei kataks.

Vatse, ma lugesin jah neid samu ridu, ja ka korraldusi :) 

Korralduses pole juttu, kus test tehtud on: 

Punktides 1 ja 1-1 nimetatud 10-kalendripäevast piirangut ei kohaldata, kui:
  1) isik on teinud kuni 72 tundi enne riiki saabumist COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testi ning selle testi tulemus on olnud negatiivne ja isik on teinud Eestisse saabumise järel mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi tegemist teise COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testi ning selle testi tulemus on olnud samuti negatiivne või kui arst on tunnistanud isiku nakkusohutuks. Kuni negatiivse testitulemuse teadasaamiseni peab isik viibima oma elukohas või püsivas viibimiskohas [...]

Korraldus siin: https://www.riigiteataja.ee/akt/319022021008

Ehk siis "kui on teinud kuni 72 h enne riiki saabumist [...]". Mind huvitab just see praktiline aspekt. Õiguslik pool korralduses on nagu on - 72h tundi enne riiki saabumist oleks mul test tehtud :) 

Eks ma siis katsetan, sest ega vahet pole - saan ka nädala kodus istuda kui vaja, see pole probleem. Juristina teen selle katse siis ise ära ja vaidlen PPAga, kui peaks vaja olema

Mind huvitas just, kas keegi on sellise lühireisi teinud ja sellise olukorraga kokku puutunud. Kui mitte, siis katsetan ise järgi :)

Vatse - nop, Sa ajad kaks asja segamini. Lätist / Leedust / Soomest tulles, kui on 72 test tehtud, pole üldse isolatsioonikohistust. Mujalt tulles, kui on 72h test tehtud, on isolatsioonikohustus, mis on aga lühem - 6 p arvestus algab juba esimese testi tegemise hetkest (varem luges 1. Eestisse saabumisel tehtud test). 

Mind huvitab just see, kas nn esimeseks testiks sobib ka Eestis enne reisi tehtud test, sest reis on lihtsalt nii lühike.

Allikas: https://vm.ee/et/koroonaviirus-2019-ncov

Milline peab olema välismaal tehtud koroonatesti tõend?

Isolatsiooni lühendamise alusena arvestatakse vaid teste, mis on tehtud RNA määramisel PCR meetodil ning mille tegemist ning negatiivset tulemust suudab isik tõendada. Väljavõte testi tulemusest peab olema ladina või slaavi tähestikus, eesti, vene või inglise keeles ning sellele peab olema märgitud testi tegemise koht, aeg, tegija ning viimase rekvisiidid, testi metoodika (PCR) ning testi tulemus. Testimise üksikasjadega saab tutvuda lehel https://koroonatestimine.ee/patsiendile/reisilt-naasmine/.

Jaanusm - ma küll ennast meeleheitlikuks ega lapsikuks ei pea, olen tavaline realist ja väga ratsionaalne inimene - eriala selline. Sooviksin elada uues reaalsuses (mis tuli, et jääda) nii hästi ja nii vabalt kui saab. Tahan jätkuvalt reisida (mida seni koroona ajal edukalt korduvalt ka teinud), restoranis käia (paar korda nädalas nüüd ikka jõuab, kui restod veidi kauem lahti), trennis käia ilma ennast võistlusteks valmistuvaks profisportlaseks valetamata (Poolas muidu trenni ei pääse - ootangi just, kas välismaalasele ka selline "liikmekaart" antakse :) ) Kahjuks on koroona mu elu ka drastiliselt muutnud - kontorisse ei tohi ma minna alates eelmise aasta märtsist, nüüd isegi selleks, et oma paberid sealt võtta, pean eelnevalt enne hoonesse sisenemist sooritama antogeenitesti, seejärel laskma temperatuuri mõõta, koguaeg hoones maski kandma. 

Eesti on hetkel minu pelgupaik, sest elu on siin oluliselt vabam. Venitan Poola naasmisega nii kaua, kuni tööandja lubab. Õnneks täiesti kinnikeeratud Brüsselist, kus võib nädalad kohtuda ühe inimesega ja kus riigist ei tohi ilma ülimõjuva põhjuseta lahkuda, kolisin enne koroonat ära. Poolas selles mõttes veidike vabam kui Belgias, aga võrreldes Eestiga paras koroona-vangla. Tahaksin Eestis edasi mingitki vabadust nautida, nagu seda veel on. Kui see eeldab maski või reisijärgset isolatsiooni - vabalt, saan vähemalt reisile siiski minna ja kohvikus iga päev käia :)

@ Karvanejakole

Vastuseks, miks kaubanduskeskusest ei pea karantiinis istuma - ei nõuta ju :) Minu jaoks on reeglite järgimine elementaarne. Ma loodan, et kui kôik reegleid järgivad, siis ei keelata Eestis nn lõbu pärast reisimist, nagu nt Belgias tehti. Mu veebruaris toimuma pidanud tripp Belgia sõbrannaga jäi ära, sest neil on reisimine otseses mõttes keelatud, politsei kontrollib reisimise põhjust a saab trahvida. Et meil seda ei juhtuks, siis parema meelega järgin reegleid - mis siis, et mõnes kohas on nakatumise risk väiksem kui Eestis. 

Ja kuna kaubanduskeskustes käibki sageli liiga palju rahvast, siis ma eelistan käia siis, kui rahvast vähem. 

Me võime ju vaielda, kas ja mis piirangud toimivad või ei toimi. Aga kui veel hullemaid piiranguid ei taha (nagu mõnes riigis on juba pikka aega) on lihtsam olemasolevaid järgida :)

To n37 - see lihtsalt näide, sest paraku väga paljud just nii teevadki (ja on sageli selle üle ka uhked, sest "miks peakski tavalise gripi pärast isoleeruma"). Seda ma kirjutasingi, et mina isiklikult (erinevalt vist paljudest siin foorumis) ei pea reisimist sugugi halvaks seni kuni reegleid järgitakse.  Kahjuks väga suur osa inimesi ei järgi. Rootsi oli lihtsalt suvaline näide, mida ka siin teemas on palju läbi käinud.

Ma olen täiesti nõus, et see Ida-Virumaa ja Harjumaa asi oli totaalne lollus, mu Feissbuuk oli täis inimeste pilte, kes rõõmsalt kuulutasid, kuidas nad Eestimaad avastavad. Kuivõrd mu ema on õpetaja, siis mind tõsiselt häirib ka see, et koolid on lahti vaatamata sellele, et selt tekivad need kolded. Lapsed ise haigeks ei jää suuresti, aga õpetajad on ju ka seal. Sellele millegipärast ei mõelda, räägitakse ainult kuidas koolid on OK, sest lapsed ei jää haigeks ega tekita koormust tervisesüsteemile. Aga see õpetaja, kes päevas 100 last koolitab - tema nagu polegi oluline. Ehk siis loomulikult pole kõik reeglid mõistlikult. Ka osades kohtades 30 km/h pole mõistlik. Aga ühiskonnaliikmena ei saa ma valida, mis reeglid mulle meeldivad ja mis mitte - sest siis tekib anarhia. Osad ei taha maske kanda - ja ei kanna, osad ei taha isoleeruda - ja ei isoleeru, osad ei usu viirusesse - ja käivad haigena tööl, osad ei usu kiirusepiirangutesse - ja kihutavad, osad ei usu null-tolerantsi - ja sõidavad joogisena, ja seda loetelu võib lõputult jätkata. Ühiskond lihtsalt ei saa toimida, kui igaüks teeb nagu tahab. Kui mind isiklikult mõni reegel väga puudutaks või mõjutaks, siis ma ilmselt taotleks kohtust hinnangut, kas see on proportsionaalne - nagu nt need Harjumaa ja Ida-Viru piirangud, mis olid ilmselgelt sellisel kujul hoopis palju rohkem kahju kui kasu tegevad.

@ Emand - kas see tähendab siis, et Synlab´i nn digitaalne sertifikaat, millel ka tempel ja puha olemas, kuid mis paikneb nende äpis, ei ole enam siis aktsepteeritav?

Äpist saab serti ka välja printida, siis on tempel ja allkiri kõik olemas - aga muidugi mitte pastakaga kirjutatud.

Ma tahaks loota, et peatselt suusareisile (ilmselt Rootsi, sest mujale nagu väga ei saa) suunduv n37 ja tema pere kenasti isoleeruvad reisilt saabudes. Siis ei näe ma nende reisil mingit probleemi. Aga ma ei välista, et n37 ega ta pere siiski ei isoleeru ja lapsed saadetakse kooli ja ise minnakse tööle - sest isoleeruda pole võimalik. Ja vot see oleks vastutustundetu. Aga kuivõrd n37 võibolla leiab, et koroona polegi eriti tõsine haigus, siis ei saa välistada, et ta ei pea isoleerumist ka vajalikuks -  sest see on riigi kehtestatud ja meedia vahendatud nõue. Loodetavasti ma eksin.

Ise loodan ka järgmisel nädalal lühireisi teha, lõbu pärast. Plaan oleks reisil olla ca 4 päeva, tagasi tulles teen neid teste ja istun vahepeal kodus.

Minu point on, et kõik oleks ilus ja tore ja ka reisimine oleks palju rohkem OK, kui inimesed järgiks reegleid ja nõudeid. Kuna valdav osa siiski viiruse olemasolu ei eita, ja viiruse olemusest ja mõjust jne arusaamiseks pole meist enamusel vajalikku haridust, siis tulebki asjadesse suhtuda kohusetundlikult ja mõistlikult. Kas ma arvan, et restoranide kinnipanek kl 6 oli mõistlik - eiii, see oli jaburus kuubis. Kas ma arvan, et reisilt naastes testi tegemine ja isolatsioon on mõistlik - jah.

Inimesed peaks ikka suutma tasakaalustada oma soovid ("mina tahan, ja ei järgi reegleid, sest ma ei usu nendesse... jne") ja oma kohustused ühiskonna ees ("ma ei usu X asjadesse, kuid siiski teen Y ja Z, sest mul ei ole piisavalt teadmisi kindlalt välistada teiste jaoks negatiivse tagajärje saabumist"). Ainult nii saab ühiskond toimida.

Nagu liikluseeskirjad ja kiirusepiirangud. Mulle endale meeldib väga kiiresti sõita, ja eks kui ma vastu puud lendan, siis lihtsalt ongi nii. Aga ma sõidan siiski piirkiiruse järgi, sest minu kihutamine ohustab ka teisi inimesi, kellel võibolla ei olegi soovi oma ots leida Tallinn-Tartu maanteelt - või veel enam, ülejäänud elu voolikute küljes vegereerida. Ja ma ise olen veendunud, et klaas veini ei tee mu juhtimisstiilile ka midagi (ja olen seda ka praktikas teinud, kui paar veiniklaasi oli X riikides auto juhtimisel lubatud), aga null-tolerantsiga Eestis ma pärast veiniklaasi ei istu, sest reeglid on teised.

Uh, siin teemas ikka keeb ja kihab. Pean tunnistama, et mind häiris @jaanusm postitus nn tervislike eluviiside ja surmade kohta. Ma olen teatavasti üsna avatud mõtteviisiga ja isegi käisin alles aastavahetusel Rwandas reisil, nii et ma ei pea reisimist kindlasti kõige kurja juureks. Kurja juur on reegleid mitteaustavad kaaskodanikud ja kaasreisijad - kes Kristiines või lennukis maski eest ära tõmbavad, mõnusalt "selga ronivad" ja vaata, et köhivad su peale (konkreetne näide). Samamoodi kaaskodanikud, kes reisilt naastes ei isoleeru ja rõõmsalt mööda kodumaad reegleid eirates liiguvad. Ma mõistan, et ega see isolatsioon tore ja mõnus ei ole, aga kui isoleeruda seda nädalakest ei saa, et oma 2 testi kätte saada, siis ei tasu reisilegi minna. Mina võin isoleeruda niipalju kui süda lustib või kästakse, sest teen niikuinii juba pea aasta aega kodutööd, nii et suhteliselt koguaeg olengi ühes pidevas isolatsioonis.

Jaanusm väitele surmade ja tervise kohta tahaks öelda, et paraku on mul väga häid tuttavaid, kes on kordades paremas vormis kui mina - ülisportlikud, ülitervislikud, täitsa noored (30a) - ja kes sellele vaatamata elu eest resporaatori all nädala jagu aega veetsid. Ja surmade kohta tasuks vast lugeda seda: https://www.economist.com/graphic-detail/2021/02/15/covid-19s-second-wave-has-devastated-eastern-european-countries?fbclid=IwAR2nG4vcSrP47Mr0etKtuFmH5Z7BLtCQTaqK25jvAZJ1HLdOMPVikCHgxMc

The Economist pole küll päris Objektiiv (khmkhmm), kuid siiski vast väärt allikas. Need nn liigsurmad on minu jaoks kõige objektiivsem ja tõelisem näitaja sellest, et päris gripp see koroona ikkagi pole.

Me võime vaielda, mis me tahame selle kohta, kas vanad inimesed peaksid olema eelistatud seisundis ja "erilise kaitse all" või mitte. Minu vanaemale (91a vana) pakuti vatsiini, kuid ta keeldus - et on juba elatud ja ega ta poest kaugemale eriti ringi liigu jne, et kui haigus tuleb, eks siis elu näitab. Aga see on tema enda valik, mitte kellegi teise valik. Meil kellelgi ei ole õigust teiste inimeste tervise ega elu üle otsustada, ega kellegi tervist või tervisega seotud valikuid halvustada. "Tervislikud eluviisid" on jube tore mõte, aga selle saavutamine ei ole alati ja kõigile kättesaadav - kas siis tervislikel, majanduslikel, tööst tulenevatel vms põhjustel. Tervise alusel kellegi disrimineerimine on minu jaoks üks väga ebaeetiline asi. Ma usun, et valdav osa südamehaigeid (mis on mh sageli pärilik) ei ole endale seda haigust külge "valinud". Nii et tõesti ootaks selles osas inimestelt siiski lugupidamist. P.S: ise ei põe mingeid eirilisi surmatõbesid, ja vast saan kvalifitseeruda ka üsna "tervislike eluviisidega" inimeseks, kuid on minulgi noorest east peale siin-seal väike häda küljes, nagu tõenäoliselt ka väga suurel osal inimestel. Mh rohke töö ja stress ka laastavat immunsüsteemi korralikult.