Reisikorraldaja peab hüvitama ka kasutult kulutatud puhkuseaja [ÄP 07.04.2009]

Eestlased on aktiivsed kasutamaks võimalust külastada võõraid maid ning puhata kodumaalt eemal. Vahel tuleb reisi korraldusega seoses taluda ka äpardusi ja negatiivseid emotsioone ning tekib küsimus, kas on võimalik kelleltki küsida hüvitust ka mittevaralise kahju eest. Eesti kohtupraktikale pilku heites võib möönda, et reisijad ei teadvusta veel väga selgelt õigust nõuda reisikorraldajalt mittevaralise kahju hüvitamist kasutult kulutatud puhkuseaja eest. Sellele viitab eelkõige vastavasisuliste kohtulahendite vähesus. Käesolevas artiklis selgitavad autorid nimetatud nõude esitamise eeldusi ning käsitlevad lühidalt ka asjassepuutuvat kohtupraktikat.

Kõigest täpsemalt:

http://www.ap3.ee/Default2.aspx?BlogID=09b35867-841e-43fe-8380-b4254fedce23

Reisimine grupiga on tõeline loterii. Mõni grupp on väga ühtiv, mõni aga mitte ühtiv. Probleeme võib tekkida igal kell ja igal hetkel. Kas siis tõesti inimene kes on kodus ettekujutanud et valib endale meeldiva puhkusreisi, kuid mis teha, tema pinginaaber aga on võtnud seisukoha, et reisile tulles tuleks palju magada, õlut tinistada ja viimaks veel norsata kõvasti keset päeva.

Kas mul siis on kohe õigus reisijuhile esitada suured nõuded, sest ta valis mulle vale pinginaabri (lennukis, bussis, laevas, hotellis vms.), kes joob, magab, norskab?

Juttu on ju reisikorraldaja poolsest lepingu rikkumisest. Ehk siis kui inimese ja reisikorraldaja vahelises lepingus on tõepoolest kirjas see, et millise müratasemega toakaaslane norsata tohib ja kes kellele keelt kõrva ajada tohib, siis saab ka nende eest kahjutasu nõuda.

Muudel juhtudel saab kahju hüvitamise kohustus tekkida ikkagi juhtudel, kui majutus ei vasta kokkulepitud tingimustele, kokku lepitud viisa on valesti vormistatud või muul taolisel juhul, kus teenuse pakkuja ei täida lepingus võetud kohustusi.