Niisiis Sao Tome ja Lissabon 22.02-04.03.2020. Tehtud! Algas kõik sellest, et tütar 15a, peale Taist naasmist, ütles, et kas järgmine aasta jälle Tai (käidud 3 aastat jutti veebruaris erinevates kohtades), et tema ei viitsi ja sellest tekkiski mõte, et võiks siis miskit erilist teha. Sao Tome silma täitsa kogemata, pole pikk lend ja ajavahe praktiliselt olematu. Kiire pilk Momondo, Booking, Holidayweather ja piletid ostetud. Kuna Tallinast Lissaboni ja edasi Sao Tomele otse ei klappinud (mõistlikud pileti hinnad), siis ei olnud mõtet rebestama hakata vaid võtta ka paar päeva Lissabonis ja lähistel. Olid ka toredat 2 päeva. Soovitan soojalt Lissabonis liiklemiseks kasutada Bolti, praktiliselt olematu raha eest saab liigelda kuhu vaja. Vähemalt meil läks kokku 2 päeva jooksul 4 in peale 95 EUR. Käidud Sintra, Cascais, Belem Tower ja lisaks linnas liigeldud. Sintra on Lissabonist ca 30 km J. Siis, aga edasi 25.02. TAP-ga Sao Tomele. Lend vahemaandumisega Accras kestab ca 8 tundi. Tagasi Lissaboni tuleb otse ca 6.30. Kell sama mis Portugalis ikkagi kunagine Portugali asumaa. Sao Tome lennujaam pisike ja võttis meid vastu õues palavikku kontrolliva tegelasega ning hirmsa palavuse ja niiskusega. Samuti ei saanud enne lennujaama sissegi kui polnud kollapalaviku vaktsineerimispassid ette näidatud. Äkki saab ka ilma, aga sellises kohas polnud huvi riskida. Esimene hotell 3-ks päevaks Sao Pedro Guesthouse. Lihtne hotell Sao Tome linnas, bassein 24 h avatud, välibaar koos telekaga kus kannatas mõnusalt jalgpalli vaadata. Õhukvaliteet linnas oli küll veidi kehva, kuskil olevat prügi põletatud (hiljem sai sellest prügimäest mööda sõidetud ja see oligi paari km kaugusel). Esimene öö hotellis ja hommikul sai siis hotelli kaudu auto renditud. Hinnad algavad 35-40 EUR päev Suzuki Jimny ja lähevad kuskile 100 EUR LandCruiser AUT. Selle sees kindlustus ja autoabi 24h. Miski omavastustus oli ka, vist 140 EUR. Lisaks sai võtta ka vajdusel ingliskeelne (oluline lisa kui portugeesi ei oska) autojuht 20 EUR/päev mida me ka paar korda tegime, et aega kokku hoida. See liigutus tegi, aga meie edasise reisi meile tunduvalt mugavamaks. Sellest hiljem. Esimene päev autoga ja koos autojuhiga sai käidud põhjapool Blue Lagoon, normaalne ujumiskoht. Sealt edasi Neves ja sealne krabi söömise koht, nimeks Santola. Päris priskeid kuningkrabisid antakse ja hind oli vist 10 EUR tk. Üks suvaline juutuubi link sellest kohast \\\[https://www.youtube.com/watch?v=seYFC2kIO50\\\] Edasi veel Santa Catarina tunnel ja tagasi basseini juurde. Lastel oli seda hädasti vaja :-). Teine päev omal käel autoga Monte Café kohvimuuseum. Pilet 3EUR ja selle sees ka kohvi degusteerimine. Tore koht. Sealt edasi Saint Nicolau kosk, viimased 1.5 km sinna oli veidi eksteemne, aga ei miskit ületamatut. Alla 4WD ei soovita ikkagi minna, eriti kui on vihmane. Ja jälle tagasi bassein J Kolmas päev, hotelli vahetus järele jäänud päevadeks Club Santana Resorti. Väga korralik bangalotest koosnev kompleks koos basseini ja erarannaga. Hommiku ja õhusöök hinnas, tundus, et oli mõistlik liigutus, sest ega läheduses pole tõepoolest muud söögikohta ja hinnad tundusid olevat tänu konkurentsipuudusele suht krõbedad.  Mõned hinnad rannabaaris: kohalik õlu Rosema 4,5 EUR 0,5l, Sagres 0,33l, 6 EUR, Fanta-Coca 3EUR purk, SchweppesTonic purk 4 EUR (tsiteerides klassikuid, et päris nutine värk :-)), aga selle vastu rohi olemas. Kiire kõne autojuhile, kes elas lähedal Santana asulas, sõit Sao Tome ainukesse normaalsesse suuremasse poodi CKDO võis alata. Poes Coca-Fanta 40 Eurosenti, Sagres 80 senti, SchweppesTonic purk 80 senti. Krõpsud-kommid umbes nagu meil. Joogid-snäkid varutud, 10 EUR autojuhile, joogid külmikutesse ja elu lill edasi. Tundus veidi nõder Helsingi lennujaama hindadega kohas ennast lolliks maksta. Pigem anda raha kohalikele abistajatele. Neljas päev, ei miskit erilist, lihtsalt lebo päev, rand ja bassein. Lapsed suppisid ja kanuutasid, hotelli külalistele hinna sees. Samuti on hotelli hinna sees paaditripp lähedal asuvale pisikesele Santana saarele. Koobas ja snorklamine. Snorgeldamisvarustus samuti tasuta kogu hotellis viibitud aja jooksul. Viies päev, sõit ekvaatorile mis asub Rolase saarel. Igaks juhuks sai võetud jälle autojuht mis hiljem õigustas ennast täielikult. Kerge põige Micondo rannale ja siis edasi lõunasse. Sõit Porto Alegresse kestab ca 2 tundi. Sealt oli veel vaja veidi edasi minna Praia Inhame EcoLodesse, kus kohast käib paat Rolasele. See viimane lõpp oli raske isegi meie XC90 jaoks, oli korralik offroad. Elu sees poleks ilma autojuhita osanud sinna seigelda ja ega kohalike käest suurt abi ei saa kui portugeesi ei oska. Pilet saarele ja tagasi 10 EUR per nägu. Ülesõit ca 10 min ja seejärel ca 10-15 min jalgsi ekvaatori markeri juurde. Jube palavus ja niiskus, pole elus niipalju higistanud, aga koht oli seda väärt. Tagasi paadiga EcoLodge juurde ja seal kerge lõuna, kus hinnatase oli täiesti mõistlik arvestades, et oled ikka suht maailma serval. Kõhud täis ja tagasisõit alaku. ... ja, siis Pico Cao Grande (kohalik suurim „landmark“, miski vulkaaniline kork 300m kõrge, ühe organi :-) moodi moodustis) viewpointi juures läks rehv. Ratast alt ära ei saa, poldid kinni. Egas midagi, autojuht helistas rendifirmasse ja vennad hakkasid tulema ning ca 1,5h pärast olidki kohal.  Vahepeal muidugi proovisid meid abistada kõik 6-7 ekipaazi kohalikke, alates perest lastega, lõpetades kahest sõbralikust palmiviina joovast jorssinimesest, kelle ainukesed kehakatted olid vaid valged aluspüksid. Kuid kõik kohalikud olid väga sõbralikud ja kordagi tekkinud ebaturvalisuse tunnet. Tegelikkuses ongi kogu saar väga turvaline, sihuke „light africa“, praktiliselt ei tülita keegi sind niisama. Lõpuks sai varu alla ja hotelli tagasi, kahjuks selle jama tõttu jäi külastamata Roca Sao Joao Angolareses asuv kuulus restoran. Olevat miski Portugalist tulnud tippkoka teema. Tee peal kohtasime veel mitu korda kohalikke metssigade (poole pisemad kui meil) perekondi kes töllerdasid tee peal ees, kellel väiksemad, kellel suuremad põrsad pundis. Super armas vaatepilt. Viimaks peitsid ennast oma arust ära, pea rohu sisse, aga tagumik ikka tee ääres näha. Ikkagi peidus! Lahe. Ülejäänud aeg jällegi bassein-rand, ikkagi lastega reisil. Eks ka palavus oli teinud oma. Viimane õhtu ja tagasisõit lennujaama jälle koos autojuhiga (10 EUR) kuna ta lubas ka auto renti tagasi viia, seega tundus mugav. Lennujaam, järjekord, juba peaegu juba kodus, aga ei, lend lükatakse edasi hommikusse kuna lendurid haiged L. Kõne autojuhile ja hotelli tagasi. Oleks ka saanud tasuta transferiga hotelli, aga autojuht tundus hetkel mõistlikum, kõigil olid närvid veidi läbi. Õhtusöök koos veiniga ja öö hotellis lennufirma kulul tegi tuju veidigi paremaks, lisaks ka kerge vennastumine samuti lennujaamast tulnud seltskonnaga õhtusöögilauas. Hommikul õnneks lend läks, Lissabonis uued lennupiletid Tallinna (õnneks sai võetud vähe pädevam kindlustus lisaks SEB kuldkaardi kindlustusele), öö Lissabonis ja õhtuks Eestis. Arvestada tuleb sellega, et ükski Eesti mobiilioperaator seal ei toimi ja ainuke mõistlik viis kohalikega suhelda on WhatsApp ning muu maailmaga inernet koos muude messengeridega. 3G internet toimib suht-koht hästi. Internetikaart koos 6GB mahuga maksis 400 kohalikku dobrat. Kurss 1 EUR:25 dobra, aga hotellides kurss 1;24,5 (rahatähed on väga ilusad, kui keegi kogub paberrahasid, siis mõned korralikumad jätsin alles). Poes saab hakkama ka eurodega, aga tagasi püütakse anda kohalikku raha. Iseenesest pole vahet milles maksta kuid kuna kohalikud on väärtuselt pisemad saab paremini vangerdada. Kupüürid on iseenesest  5, 10, 20, 50, 100, 200 (ei kohanud). Kui kellelgi oleks vaja miskit muud infot või siis meie poolt kasutatud autojuhi kontakti (julgen soojalt soovitada, sest räägib suht hästi inglise keelt), siis võib panna privasse, sest härra ei soovinud suurt tähelepanu foorumites. Ahjaa, olin kuskilt eelnevalt lugenud, et on miski maalt väljumistasu 20 EUR sulas per nägu, aga lennujaamas miskit sellist ei küsitud. Pead ei anna, seega tuleks valmis olla, ikkagi Aafrika. Ahjaa, kõige tähtsam lõpuks. Rahaautomaadid, kus kohast täiendust leida, PUUDUVAD. Iseenesest hotellides saab kaardiga maksta, aga seda peaks enne uurima kus saab, aga väga suur häda kätte tuleb saab raha Sao Tome linnas miskis keskpangas välja võtta (olevat suured järjekorrad) ja ka pädevamates hotellides kaardiga, kuid protsendid on suht suured. Kui hotelli klient oled, siis vist oli 5%, aga endal õnneks vaja polnud, seega pead ei anna, aga lõppeks, sularahata ei jää! Kokkuvõttes, oli tore koht kus miskit uut avastada ja ilm oli super!