Ellie

Reisisell, liitus Tripiga 11 aastat tagasi


0 meeldimist
0 postitust
4 kommentaari

 

12 külastatud riiki, 6% maailma 195st riigist

5 külastatud linna ja piirkonda

Tahab järgmisena minna

Viimased kommentaarid

Jah, tuleb tunnistada, et ka minul juhtus naeratustemaal lugu, mis minul naeratuse asemel palju pisaraid palgele tõi.
Sõitsime elukaaslase omal käel 5-ks nädalaks Phuketi ja rentisime korteri ja mõlemad eraldi rollerid. Olime veidi üle nädala olnud, kui otsustasime sõita Nui Bay randa. Käisime seda ükspäev vaatamas aga siis oli juba sulgemise aeg, niiet ei jäändki muud üle kui järgmine päev tagasi minna. Asutasime ennast siis kell 10 hommikul eraldi rolleritega teele sinna poole, teed olid tuttavad juba, kõige saamatum ma just ka rolleri seljas ei olnud ja ei tundunud kuskilt küljest ebaturvaline olukord olevat.
See Nui Bay era-ranna tee on nii, et keerab kohe Promthep Cape'ist Nai Harni suunda sõites alla paremale. Kõigepealt mäest üles ja siis üsna palju alla. Algajale rollerisõitjale ei soovita sinna kindlasti minna, kuna tegemist on pisikese ja käänulise ning erosiooni poolt lagundatud pinnaseteega. Ometi asub seal lõpus imeilus vaikne, pisike erarand. (Sissepääs 250 bahti nägu :)
Ühesõnaga, olime umbes poole peal oma sõiduga, elukaaslane sõitis eespool tükkmaad, et tolmu mulle silma ei kaabiks. Ühtäkki sõitis üks kohalik mulle vastu, täpselt otse minu suunas, nagu tahaks mulle otsa sõita. Vähe sellest, siis ta sirutas käe välja ja tahtis mul kaelast kinni haarata, et mind rolleri pealt maha tirida. Sain üsna vähe kõrvale põigata, niiet ta ainult riivas kaela, ent pluusi kaelusest sai kinni ja rebis pluusi katki. See hoop muidugi viis mind tasakaalust välja ja ma kukkusin rolleriga külili. Õnneks üsna väikese hoo pealt. Siis mul hakkas juba kuklas koitma, et mis toimub. Hüppasin välgukiirusel rolleri selga tagasi ja juba oligi tüüp otsa ringi keeranud ja minu kõrval tagasi. Hakkas mind siis käega taguma nagu segane ja teise käega pükse maha koorima ja "pihku peksmise" liigutusi tegema. Ma olin vist piisavalt šokis kogu sellest olukorrast, et ma ei mõistnud isegi gaasi anda ja minema kihutada mitte. Hakkasin karjuma, et elukaaslane otsa ringi pööraks, aga ta oli juba päris kaugel ja ei kuulnud mind, kuna tee oli väga kurviline ja järsu tõusuga. Minu metslase kisast hakkas aga väike must mees kartma ja rabistama, niiet lasi mu pluusi lahti. Andsin siis kõvasti gaasi ja tüüp jäi tolmupilve sisse, niikui ma paarutades sealt minema kihutasin.
Kuna alla oli veel vähemalt viis minutit üsna jubedat laskumist sõita, siis otsustasin oma kipitavaid põlvi ja käsi mitte vaadata ja võtsin ennast kokku. Suutsin siis alla välja normaalselt ära sõita, kuigi sisimas värisesin ikka nii hirmsasti. Kartsin, et mees tuleb noaga järgi!
Kui alla jõudsin ja nägin, et olin nagu oranž tolmukoll, põlved verised, roller kriimus, pluus katki jne, siis alles pääses nutt valla.
Ranna töötajad tohterdasid mu ilusti ära ja kutsusid politsei. Ega ma ei kavatsenudki neile oma nime ega numbrit anda, ega mingit avaldust kirjutada, sest mina sealseid ametivõime EI USALDA, aga kohale nad ikka tulid. "Playboy" kirjadega särgid seljas ja kukkusid kolmekesi suitsu norima - hea politsei ikka küll :D! Rääkisin oma jutu ära ja ega neil muud üle ei jäänud kui fakti nentida ja õelda, et arvatavasti oli tüüp, kes ründas laksu all. Ja mul ei jäänud muud üle kui oma haavadega leppida ja roller parandusse viia. Hiljem kuulsin ranna manager'ilt, et see ründaja oli juba kell 9 hommikul seal tee peal kedagi tülitanud.
Kokkuvõttes olen ma tõenäoliselt üks miljonist, kellega selline õnnetus juhtus ja ma olen üliõnnelik, et see vaid ehmatuse ja paari kriimuga lõppes.
Siiamaani mõtlen, et miks just mina, aga keegi see ju pidi olema. Ma olin täiesti tavalise t-särgiga ja lühikeste pükstega, mul ei olnud säravaid ehteid, ei olnud kotti õlal ega korvis...ma ei tea. Minu puhkust see ära ei rikkunud ja ülejäänud 4 nädalat olid suurepärased, tagasi koju tulin seiklustest väntsutatuna ja õnnelikuna- parim tunne mis reis võib anda. Lihtsalt kirjutasingi selle loo informatsiooni mõttes siia, et selliseid asju ka toimub.
Aga Tai on lahe :)

Khoop khun ka, sawasdee kaaaaaa!

On tõesti tore lugeda nii eestlase silmade läbi ülevaadet Kolumbiast kui ka seda on hea tõdeda, et eestlased üleüldse Kolumbias on ja veel mitu :)
Endal on samuti plaanis kuskil pooleteistkuune Lõuna-Ameerika seljakotireis veebruaris-märtsis ja teen hetkel eeltööd marsruudi kokku panekuks. Sõna otseses mõttes neelan foorumit, erineivaid saite ja reisikirju. Pea on juba üsna sassis ja tahaks võtta 6 eelseisvast nädalast viimast, aga samapalju kui tahan, et see oleks rännak läbi elamuste, tahan et see oleks rännak läbi minu enda.
Sellegipoolest kas tohin eelseisvate kõnelejatega isiklikult ühendust võtta, kui marsruudi üheks verstapostiks Kolumbia osutub, sest minu "problema major" on just seesama, et ei räägi Hispaania ega loomulikult Portugali (Brasiilia tarvis) keelt.

Ja kah, ei jõua seda rännakut ära oodata, ükskõik siis milliseks see marsruut kujuneb!

No justnimelt! Tänud! Kas seda mõni eesti reisibüroo ka pakub? Peab vist ikka Minamarki võtma ka seekord. Kesklinn on omamoodi mõnus ikka kui see reisieesmärgiga sobib, siis ei ole seda pidevat taxodega kärutamist.
Oleks oma mäluga King Tut'i koha pealt küll kenasti orki lennanud seekord :)

Nii, mul oleks nüüd teadjamatele Hurghadalastele küsimus justnimelt selle King Tut'i kohta. Eelmine aasta sai oldud Minamarkis ja sealt pidevalt ka päeval VANASSE Hed Kandisse jalutatud ja mul oli kogu aeg tunne, et King Tut ongi kohe vaskut kätt, enne vanat Hed Kandit, nagu oleks ka see huvitav ja massivne fassaad meelde jäänud?
Ja nüüd loen siin kommentaaridest, et ega nagu ikka ei ole küll ja tegelikult sobib ka google'i mapi kirjeldus tripi kirjeldustega King Tut'i kohta. Aga siis küsiks hoopis sedapidi, et kas keegi teab, mis hotell on see, mis ehitati 2 aastat tagasi, sellesse Sheraton roadi pisikese kõrvaltänavasse, vana Hed Kandi kõrvale vasakule poole (kui näoga mere poole seista). Sest kaks aastat tagasi seda ehitati aga eelmine detsember olid igastahes turistid rõõmsasti sees juba. Tahaks sinna hotelli minna lihtsalt nii lõbu pärast :)