Ise käisime ka sel suvel 8-liikmelise seltskonnaga Lõuna-Prantsusmaad vallutamas ja läbisime Läti-Leedu-Poola(Varssavi)-Tšehhi(Praha)-Saksamaa(Berliin, München)-Austria-Šveits-Itaalia-Lõuna-Prantsusmaa(Monte Carlo, Monaco, Nice, St. Tropez, Marseille, Millau) ja jäime väga rahule. Esmakordne ettevõtmine ja 2 nädalast täiesti piisas. Järgmine aasta uuesti, kuid siis juba uued riigid ja sihtkohad. Auto rentisime Eestist ja kokku läks tripp per face koos rendi + kütuse + kiirteemaksudega ca 7000.- kuid see raha on mõttetu, võrreldes sellega, mis emotsiooniosaliseks me saime.

Väiksemat sorti kokkuvõte asub siin, kellel huvi: http://trip.ee/node/41709

Niih...tripilt tagasi ja emotsioon on "WOOOW". Oleme eelkõige uhked selle yle, et ideest sai reaalne plaan, millest omakorda kindel teostus...see näitab taaskord, et ka väga rohelised, kes pole ilma näinud võivad millegi sellisega hakkama saada, kui on tugev seltskond, kes hoiab yhte :) Tripi võib lühidalt kokku võtta sõnadega „täis pakett“ – saime kõike, mida oodata võis ja enamgi veel..rõõmuhõisked, WOW effektid, pisarad, shokihetked, pinged omavahel...see on see, mis teeb tripist tripi :) Meie plaan oli välja jõuda Lõuna-Prantsusmaa rannikule ja see siis vaikselt läbi sõita/vaadata ja võib öelda, et tuli hästi välja. Siinkohal võib tõdeda seda, et plaan plaaniks, reaalne teostus aga ei pruugi sellega alati kokku minna. Näiteks oli meil plaanis sõita ka läbi Torino ja Milano, kuid arvestades seda, et tegu on suurte linnadega, kus liiklus on metsik, siis otsustasime need vahele jätta ja sõita mööda kiirteid, säästsime aega ja närvi, kuid samas jäid need linnad nägemata, kuid ei heida meelt, sest liiga palju ilusat oli veel ees :) Mainiks ära ka selle, et 2 nädala jooksul ei ööbinud me kordagi üheski hostelis/hotellis/kämpingus, vaid iga öö oli meil nn wildlife telkimine. Ööbimiskoha leidmisega võib aega minna, kuid kes otsib, see leiab. Ühekorra läks meil koha leidmisele ligi 4 h, kuid asi oli seda väärt. Kõige eredamalt jäi meelde ööbimiskoht Bregenz’s (väikelinn Austrias, Saksamaa piiri lähedal). Kõik algas sellest, kuidas väga kõrgele mäeotsa viis tunnel, mida sõitsime ligi 7 minutit ja tunnelist väljudes avanes pilt, mis lööks iga inimese jalad nõrgaks, sel hetkel käis bussis selline kisa, kui pilt avanes ja rahvas jooksis seda lähemalt kaema ja tõesti, hämmastav. Sel hetkel tundsime, et siit mäeotsast me enam alla ei taha minna ning tekkiski mõte, et üritame ööbimiskohta leida. Sõitsime aga ülespoole edasi ning siis leidsime end ühtäkki teelahkmelt, sest keelumärk oli ees, kuid tegin ettepaneku, et sõidame läbi ja vaatame, mis saab, mõeldud-tehtud ja sõitsime üha ülespoole kuni tee lõppes. Olime sattunud väikesesse elamurajooni, kust ühest majahoovist avanes lummav vaade – Austria lumised mäenõlvad pilvede taustal. See oli hetk, mil keeldusime minema sõitmast ja võtisme kohaliku elaniku ette, et kas võime 1 öö veeta nende hoovis, sest see oli ikka väga suur ja mõnusalt roheline. Kuna rõõmsameelne mees inglise keelt ei rääkinud, siis tegime käte ja jalgadega ning mingil määral ka saksa keelega selgeks, mida soovime. Mees vaatas huvi pärast meie autonumbrit ja ütles „Oo, Estland!“ ja viipas pöidlaga üles. See oli märk, et sobib...tänasime härrat südamest ja panime telgid üles. Siinkohal on märkimisväärne härra külalislahkus, sest kohe näidati meile ära, kus asub WC, kust saame elektrit, lisaks tõi sulane meile tööriistad, et saaksime telkide vaiad maasse lüüa. Vastutasuks pakkusime raha, kuid keelduti, kuid kui pakkusime Kalevi komme öeldes, et Eesti toodang, siis võeti mõnuga vastu :D Vaade oli aga nii lummav, et telgist nägime neid mõnusalt kõrgeid lumiseid mäenõlvasid. Järgmise päeva hommikul läksin väheke kõrgemale, et pildistada seda loodusemängu kuna päike paitas ja ilm oli selge. Võtsin kaamera ja asusin pildistama kui ühtäkki näen miskit lendavat nii kõrgel. Kuna enne ühtki lindu ei märganud, siis käis peast läbi mõte, et tegu peab olema kotkaga ja nii oligi. See jutt võib tunduda nii tavalisena, kuid minu jaoks see ei olnud seda, sest see emotsioon, mis sel hetkel mind valdas, kuidas kotkas tiirleb õhus saaki varitsedes mägede taustal, kirjeldamatu. Üritasin teda siis kaamera ette saada ja mingil määral see ka õnnestus, kuid see vaatemäng oli hämmastav, kuidas kotkas tiirleb ja tiirleb ning ühel hetkel laskub suurel kiirusel maapinnale, et saak haarata ja seda kõike mägede taustal – emotsionaalne hetk terveks eluks...vabandan, et nii põhjalikult kirjeldan seda kõike, kuid lihtsalt seda kõike siin kribades võtab kogu see emotsioon taaskord võimust, elan kõike uuesti läbi :) Lühidalt tahan öelda seda, et kuna välismaal võib suuri raskusi olla telkimiskoha leidmisega, siis ei ole see üldse mitte võimatu, kämpingukohti on lademetes, kuid üldjuhul olid need küllaltki inimesi täis, meie eelistasime siiski omaette olemist ja tuli ka välja. Korra pidime ka prantsuse politseiga kokku puutuma, kui sattusime looduskaunisse kohta järve äärde, kus asus puhkamiskoht vms. Meie aga lõime oma telgid keset parklat üles, tõmbasime pesunööri puult puule ja tundsime end kui kodus. 1 öö saime seal veeta, kui järgmisel päeval politsei meile külla tuli ja andis mõista kehakeeles, et ööbida seal ei tohi. Trahvi ei tehtud, saime noomida ja korras :) Selle tripi ajal sattusime korra ka kerge bürokraatia ohvriks, kui tripi alguses võeti meid Läti väikelinnas rajalt maha, sest lendasime 50km/h alas 80-ga :P Politsei andis meile 2 varianti, et kas 45 eurot trahv või libistame me neile 20 ja pääseme puhtalt...valik ei olnud raske :P Sellist kohtlemist ootasime eelkõige Poolas, mitte aga naaberriigis! Elasime ka mõned rasked hetked üle. Nimelt Tšehhis otsisime telkimiskohta ja leidsime Praha kesklinnas väikese järve, kuhu sõitsime...avastasime, et tegu on looduskaitsealaga, kuid see ei heidutanud meid. Telke üles pannes tundsin, et jubedalt putukad närivad ja hakkasin jalgu kratsima...järgmisel päeval tundsin, kuidas jalg on muutunud valulikuks, kuid ei heitnud meelt. Itaaliasse jõudes tundsin, et jalg läheb paiste, tegime viinakompressi, kuid ei aidanud, lõpuks oli jalg juba nagu õhupall ja ei suutnud enam valule vastu panna ja kiiremas korras võtsime ette tee Itaalia haiglasse. Haigla hämmastas mind – nagu turuplats, kuid õnneks oli mul Euroopa ravikindlustusekaart tehtud ja ravi oli tasuta. Tuli välja, et olin endale külge saanud Teetanuse ehk kangestuskramptõbi on äge nakkushaigus, mida põhjustab pinnases elava bakteri Chlostridium tetani poolt anaeroobsetes tingimustes produtseeritud eksotoksiin. See kahjustab närvisüsteemi, takistades impulsi levikut närvilt lihasele ja põhjustades lihasespasme. Kohapeal tehti mulle teetanuse vastane süst, mis kestab 10.a ja kirjutati välja ka 6 päevane antibiootikumiravi. Need olid ärevad hetked, kuid siit taaskord mõtteainet kõigile, et enne välismaale minnes tasuks üle kontrollida, kas kõik vajalikud vaktsiinid on tehtud. Paistetus tõmbus paari päevaga tagasi ja nüüd tundub, e tkõik on kombes... Kõige kurvem ja raskem hetk tripi ajal oli see, kui jõudsime St.Tropez’i. Väike ja armas kuurortlinnake Lõuna-Prantsusmaal. Linna sõites otsisime parkimiskohta ja leidsime tasulise parkla ranna ääres. Võtsime vajalikud asjad ja läksime linna uudistama. 2 tundi hiljem kui bussi juurde tagasi tulime, siis avanes kurb pilt. Juhipoolne klaas sisse löödud ja kogu buss põhimõtteliselt tühjaks viidud. Shokk oli suur, naised nutsid ja mehed kratsisid pead. Ise võtsin asja rahulikult kuigi minupoolne kahju on kõige suurem..30 000.- eest viidi minu asju – läppar, telefon, prillid, lõhn, riided, dokumendid, kokku läks 4 telefoni...kahju üle 50 000.- Käisime politseis, kus vormistasime vajalikud asjad, kuid olgem ausad, tagasi saamise võimalus on olematu. Üritasin optimismi säilitada ja seda ka teistele süstida, sest pole mõtet end veel rohkem ärritada. See on karm kogemus, millest tuleb taaskord õppida. Sel hetkel tekkis kahtlus, et kas jätkame trippi või mitte. Klaas katki, et kuidas me saame üldse liikuda jne, kuid mõtlesime kainelt, et kurat, me oleme nii kaugele tulnud ja miks me peaksime end sellisest kogemusest laskma häirida. Kõik olid reisi jätkamise poolt ja nüüd oli suurim mure, kuidas klaas ette saada. Kuna tegu oli Volkswagen’i bussiga, siis käisime kahes esinduses, kust saime eitava vastuse. Õnneks oldi nii abivalmis, et tõmmati spets kile aknale, kuid läbi kile ei näinud suurt midagi..siinkohal panime oma nutikuse tööle ja lõikasime kilesse 2 auku – üks peeglisse vaatamiseks ja teine kõrvale. Aukudele kleepisime külge salati kaaned, mis olid selgelt läbipaistavad ja asi toimis, saime kenasti sõita ja leidsime sellise koha nagu CarGlass, kus siis 40 minutiga pandi uus klaas ette ja kasseeriti 95 eurot, mille maksab kindlustus Eestis kinni. Ilusaid hetki oli väga palju, eriti Austria ja Šveitsi vahel alpides sõites, sest need mäed on ikka metsikult kaunid ja nende vahel sõita veel parem, loodusemäng on karismaatiline...voolav jõgi nende vahel, mägede nõlvadelt välja purskav kosk...väga palju sai nähtud, kuid palju jäi ka nägemata. Tripp nägi välja lõpuks selline: Läti-Leedu-Poola(Varssavi)-Saksamaa(München)-Austria-Šveits-Itaalia(San Remo)-Lõuna Prantsusmaa(Monaco, Monte Carlo, Nice, St.Tropez, Toulon Marseille, Millau)...tagasi tulles käisime läbi ka Saksamaa pealinnast Berliinist.. Tripp õigustas end igatepidi...oli raskeid hetki ja päikesepaistet, kuid see kõik teebki selle eriliseks. On, millest rääkida, on mida meenutada ja seda kõike terve elu jooksul. Saadud emotsioon on kõigil nii suur, et järgmine aasta uuesti, kuid siis juba uued riigid Nüüd oleme suurte kogemuste võrra rikkamad...teame, mida jäi vajaka, millega rohkem arvestada!

Tänud veelkord, eriti viimase vastuse peale. Eze kohapeale teeme suure punase ringi, vaatasin just Google Earth'ga, et väga kiiduväärt kohake paistab olevat. Samuti ööbimiskoht tundub soodne :)

Iseenesest mõistetav, kuid kas Eesti pangakaardiga ei saa tasuda ?

Nii, reis läheneb jõudsalt (start 28. juuni) ja marsruut paberite järgi näeb välja nüüd sutsuke teistsugune:

http://www.hot.ee/excess1//ATgAAAAW8T03v4GkzJiV_Kg-JU_71f6qkA33iw9EQhXcLN_gclXIepDL1XNETDrJXTBeEOuV_EGh3p.jpg

Läti->Leedu->Poola(Varssavi)->Tšehhi(Praha)->Saksamaa(München)->Šveits->Itaalia(Milan & Torino)->Lõuna-Prantsusmaa(Monaco, Nice, Cannes, St. Tropez, Marseille, Millau) Eks ole näha kui reaalselt see välja kukub.

Tekkis veel selline võhiklik küsimus, et kas kohapeal saab tasuda pangakaardiga või peab kindlasti sularaha olema või hoopis krediitkaart ?

Rohkem nagu küsida ei oska, kuid väga-väga suur hea meel oleks, kui annaksite veel nõu vastavalt oma kogemustele ja tegemistele!!

Päikest!

Tänud kõigile vastajatele, mõtteainet ja ideid tekkis juurde. Suurimaks vaidlusteemaks on meil seltskonnas siiski kõik ööbimisega seonduv. Nüüd küsingi otse, et kui reaalne oleks ööbida telkides vabas looduses. Me ei eelda, et telkimiskoht asuks Monacos või Nizzas. Seaduslikult peaks see olema keelatud, kui telkimiskoht asub väljaspool konkreetset selleks ette nähtud territooriumi, aga siin foorumis on palju teemasid, et kõik on lubatud, kui vahele ei jää. Meiegi soov oleks nn wildlife telkimist proovida, et kui olete ise teinud, siis jagage kogemusi ja kohti. Tahaks oma seltskonna jaoks sellist eraldatatust, kuigi teame, et see on keeruline. Kui telkimine on välistatud, siis kus olete Teie ööbinud ja mis hinda maksnud selle eest ? Oleks tore, kui annaksite konreetse hosteli/kämpingu või hotelli lehe :) Kui saaks selle ööbimiskoha variandi lahendatud, siis on suur murekoorem õlult langemas :)

Eesmärk on siiski võimalikult vähe kulutada ööbimise peale. Teie vastukaja ootama jäädes :)

Väga kõva teema on ja olen ka ise juba eelmise aasta kevadest mõtisklenud, et võiks väikese rahvaga ühe mõnusa tripi näiteks Hispaaniasse teha. Eelmine aasta olid kõik hõivatud tööga, kuid see aasta kui plaani uuesti üles võtsin, siis hakkas juba enam-vähem positiivset tagasiside tulema. Enamik pakkusid välja, et lähme lennukiga! Okey, tõesti mugavam see on, kuid emotsionaalne rahuldus jääb ju saamata, sest väga kaunid kohad ja riigid jäävad vaatamata. Üks korralik tripp koosneb mõnusast närvikõdist ja seiklusest, mitte punktist A punkti B lendamisega.

Erts, kirjutasid, et trippisite 2 nädalat, kaua te sellest ajast kohapeal olla saite ?