hall kass

Uus kasutaja, liitus Tripiga 9 aastat tagasi. Tahab minna:
1 meeldimist
23 postitust / 25 kommentaari
0 (0%) külastatud sihtkohta
Viimased kommentaarid

Kuhumaani te üldse tahate inimeste käitumist raamidesse suruda? Teatud piirist alates muutub asi jaburduseks, millel pole mingit mõtet. Näiteks istumisasend teatris. Oh, mullegi on üritatud pähe taguda näiteks seda, et teatris istutakse sirgelt, käed põlvedel - "muud asendid on matslikud". Jabur ju. Minu arvates peaks piisama, kui ollakse vaikselt, ei nügita naabreid ega tekitata tugevaid lõhnu.
Sama teema on riietusega.

Ma olen kohanud küllalt isikuid, kelle meelest elu ongi 1 suur kohustuslik rollimäng, kus kõik asjad on kindlalt paika pandud. Nende arvates ei tohi inimene mõtelda, vaid ta peab mängima kusagilt etteantud rolli isegi üksi kodus viibides. Asja juurde kuulub ka oma "tõdede" levitamine vahendeid valimata ja ignoreerijate alavääristamine.

Pange lõpuks paika see piir, milleni on vajalik inimest raamidesse suruda. Muidu võibolla jäämegi neid jaburaid "eetikateemalisi" kaklusi pidama.

Tartu ja Valga vahel on mõnikord kehva hääletada. Räägitakse üritajatest, kes päev otsa kusagil seal passisid. Eelmisel suvel proovisin ka mina ja kujunes samamoodi - istusin kusagil pärakolkas mitu tundi (kõigest 30 km oli Valgani), mul viskas kopa ette ja lõpuks olin ma õnnelik, kui 1 Tartu suunas liikunud masin mu peale võttis, et mind koju tagasi tuua. Nii et Tartust Valka püüdke minna bussi, rongi või muu kindla transaga.

Kuidas toimib Euroopa ravikindlustuskaart?

Olen end vahel tabanud mõttelt: kuidas toimib see kaardike, millel info on ju trükitud eesti keeles? Kuidas seda ikkagi kasutada, kui peaksin kusagil välismaal tervisega hätta sattuma? Või piisab sealsetele med-töötajatele lihtsalt vastavatesse lahtritesse kirjutatud isikuandmetest (kui see lahtrite värk on mingi standardiga paika pandud)?

Noh, kui on inimesi, keda täiesti usaldada saab, pole loomad kah takistus... üks mu tuttav on samuti reisumees ja kui ta pikemale tuurile läheb, käib sugulane tema maja üle vaatamas, kassi eest hoolitsemas jne.
Endal viimastel aastatel loomi pole. Eks üks argument looma võtmise vastu ongi see, et ma ei soovi oma naabritele lisakohustusi peale panna. Mulle piisab sellestki, et enamikul mu tuttavatest on kassid majas ja neile külla minnes saan ka kassidega sõbrustada:)

Reisi ajaks üürikast loobunutele on mul aga küsimus: kui kiiresti te peale reisi lõppu uue elukoha leidsite ja kus elasite naasmise hetkest kuni uue pinna leidmiseni?
Minul näiteks oleks võimalus peatuda esivanemate juures, aga kõigil sellist luksust pole.

Siis on võimalik sihuke variant, et sättida oma marsruut suurte liiklussoonte ümbrusse.

Jah, tõsi ta on - sedamoodi liikudes peab olema kannatlik. Kuid kuidas selle eurodes arveldamisega sealkandis ikkagi on, mida võiks tähele panna jne?

Mul on plaanis väike häälega tripp. Eks vaatan, kaugele jõuan. Kaasa elada saate siin:

http://esiktripp.blogspot.com/

Kui laiskus midagi ära ei nulli, loodan juba sel L või P liikuma saada.

Nagu ma meediat jälgides olen tähele pannud - pommipanemist ja püssilaskmist seal viimasel ajal nagu ei harrastata:) Baaride jm joomaurgaste kõrval pole meilgi rahulik. Tartus on näiteks Krooksu ja Zavika seltskond kõige rahumeelsemad (seal tunduvad ülbavat enamasti ööklubidest tulnud pätid), kuid näiteks mainstreami tampivate ööklubide ümbruses on ürituste ajal reaalne oht saada molli ning loovutada mõnele pärdikule oma asjad. Vargused on muidugi teema ka rahulikes kohtades, ka Zavvis käivad puistajad praktiseerimas.

Aga kuidas Iirimaal on, kas on seal ka rahulikke öiseid olengukohti või on kõigis neis olemas oht massikakluse tekkeks?

Tean ja oskan ettevaatlik olla. Eesti esoteerika- ja New Age värgiga olen juba 10 aastat tuttav, eks ole ka lõksudesse kukutud ja üht koma teist ka enda peal testitud. Meditatsioon oli üks esimesi asju, millega ma kunagi kokku puutusin (ja milles peale aastatepikkust vaatlust pettusin - pole minu jaoks, liiga ülepingutatud värk).

Kuid - see selleks. Teie visake lihtsalt inffi New Age või kohalike kristluse-eelsete usundite gruppide (näiteks Skandinaavia jumalate austajad), samuti paranormaalsete paikade kohta Eestist väljaspool (Parawebi foorumit ei pea mulle soovitama - tean seda kohta juba ammu. Kuid ka seal ei levi info nii, nagu võiks), samuti pakuvad huvi kohaliku mütoloogia ja legendidega seotud kohad. Küll mina endale huvipakkuvad killud välja selekteerin. Eeskätt pakub mulle huvi Euroopa kant - keldid, viikingid, samuti Läti, Leedu vana värk jms. Indiaanlaste jm kaugemate rahvaste värgist võite sellegipoolest siia kirjutada, sest leidub ehk neidki, keda see tõmbab.

Kuid mida võtta kaasa, kui on ette näha, et Euroopast väljapoole ei minda?
Ma siin veidi tegin ajutööd. Sai selle tegevuse käigus ka trip.eed uuritud (antud teemat eriti) ja enda seniseid matkakogemusi arvesse võetud. Praegune nimekiri siis Euroopas trippimiseks:

Telgi asemel on ilmselt mõttekam võtta koormakile. Kui pole raha, et osta korralikku telki, siis tõesti on koormakile etem, sest minu aastatepikkused kogemused näitavad, et odavad säästutelgid meie tavalist vihma ei kannata, niiehknaa tuleb kile peale tõmmata ja seega jääb telgi ülesandeks vaid sääskede eemalhoidmine ja laagris "halli massi" sekka sulandumine. Kaalu on ka säästutelgil paari kilo jagu, kile aga on väga kerge.
Lebomatt võib olla, magamiskotti võib asendada tekina kasutatav jope - samuti omad kogemused Odav magamiskott eriti jopest ei erine, nulli kraadiga kõlbab vaid koos jopega sissepugemiseks ja üle +10 pole vahet, kas jope või magamiskott.

Varudressipluus või kampsun (kapuutsiga, kui see jopel puudub).
Varusokid, trussarid.
paber, pastakad, tsäksid, tikud.
Hädapärased hügieenivahendid (et pead kammida, habet ajada ja käsi pesta)
Jalgratta koormakummid (peno ja jope kinnitamiseks koti külge - praktilisemad kui nöörijupid. Juhuks, kui kotil endal vastavad rihmad puuduvad)
nuga, lusikas, kahvel, plekist kauss ja kruus.
taskulamp (või pealamp), helkurvest (või helkur).
Pass, ID kaart, rahakott, pangakaardid.
Passi (ja ehk ka ID kaardi) koopiad.
Fotokas, selle akude jaoks laadija, kaabel, mälupulk.
mp3 pleier
marker
veepuhastustabletid (kas euros neid vaja ongi?)
väikesed näpitstangid, niit ja nõel, teip
puugieemaldaja
puugitörjevahend
valuvaigistid, plaastrid, sidemematerjal, söetabletid (mürgituste puhul)

Vihmakeebi vajalikkuses julgen kahelda. Odavad keebid ja vihmamantlid ei hinga, seega kui selga paned, hakkab higi kondenseeruma ja varsti pole vahet, kas oled keebiga või ilma. Vihmapidava jope aga saab suht odavalt. Näiteks on mul 2 nahkjopet, kumbki saadud kaltsukast sota eest. Aga kui ma oleks piisavalt rikas ostmaks kallist ja head keepi, siis ma ilmselt suudaksin reisida ka bussi, rongi ja lennukiga (ma olen tegelikult mugav inimene).

Aga jalatsid - kas eelistada kinniseid, lahtiseid või on mõistlik kanda teist paari varuks kaasas?

Kas mõni tripitegelane oma retkedel ja sõitudel ka raadiosaatjaid kasutab? Kas kasutate neid omavahel või ka kohalikega side saamiseks? Kas kasutate CB lällarit, PMR446 jaamu või lausa amatööride aparaate?

Aparatuuri osas mulle soovitusi andma ei pea, sest raadioamatörism on üks mu hobidest ning http://foorum.cbradio.ee/ on mulle tuttav koht. Küll aga võib soovitusi anda neile, kes ei tea asjast veel midagi:)

Lihtsalt mõtlen, et kui hakkan ka Eestist väljapoole trippima, siis võtaksin vähemalt PMR käsijaama kaasa. Et äkki saab kohalikega sidet või aitab see mind lausa mõnest probleemsemast olukorrast välja.

Mina tegin omale matkaratta mingist vanast odava otsa Y-raamiga Oscari maastikuvelost. Kui selle sain, vajasid sel vahetamist vaid keskjooks ja tagumise käiguvahetaja litrid, muu stuff oli korras. Kuna keskjooksu jupid olid endal olemas, siis raha praktiliselt ei kulunudki.

Kuid mugavuse saavutamiseks tuli üsna palju ära teha. Kummid vahetasin laiade linnasõidumustriga isendite vastu, mis on mind juba aastaid korralikult veeretanud. Lenksu panin ergonoomilise. Sadula vahetasin laiema vedrustatud isendi vastu. Paigaldasin laiad plekkporilauad. Panin pakiraami nii ette kui ka taha - mul aastatega välja kujunenud stiil, see võimaldab kola rattal paremini paigutada. Jällegi ei kulunud raha, sest rattakola on mul aegade jooksul palju kogunenud.
Pilt kah (ärge imestage - selle rattaga saab mõnusasti käru vedada):

http://yfrog.com/49matkaveloj

Igatahes paarikümnekilomeetriseid trippe olen juba teinud ning olen rahul.

Matkata saab ka ühekäigulistega, ainus erinevus on vaid see, et siis hakkavad tõusud ja tuul rohkem vastu:)

On meil Eestiski olnud juhtumeid, kus noored pätud on rolleriga ohvrile külje alla lennanud, kolakat andnud ja asjad ära võtnud.

On lihtsalt mõte teha rattatiir Lätti, planeeriksin kestuseks kuni 5 päeva, sellest päev-poolteist Eesti pinnal, tagasi tuleks rongiga (rongi peale kargan ehk Riiast või veel kaugemalt). Kuni 500 krooni arvestaks olmekuludele (enamasti söök) ja sinna juurde lisaks veel rongipiletite raha. Ööbiksin telgis.

Noh, kui selle 500 krooni sisse mahuvad ka kulutused öömajale ning majutuskohtades ka inglise keelega hakkama saab, võib ju "tsiviliseeritud ööbimist" proovida. Läti ja vene keelt ma ei valda.

Võtate jooki kaasa niipalju, et laevale tuleb see tassida mitme käiguga. Niikui kajutisse saate, kork pealt ja tankima.

Nelja päeva pärast ärkate... näiteks Eestis ja ei mäleta isegi, kas te üldse kusagil käisite, lisaks imestate selle üle, et kuhu on kadunud kotid ja taskutest isiklik nodi:) Vaat see oleks juba ekstreemreis ehk Mällertripp Milleenium.

Mina kui Eesti esoteerikamaailmas matkaja võin öelda, et seesuguseid sekte on siin rohkem kui arvata oskate. Meile on ikka jõhkralt kanni keeratud:)

Aga noh, kes tahab, las plekib, meie kätt ette panna ei saa. Sellised ajupestud robotid ei allu pahatihti isegi jõuvõtetele.

Loen, loen veel ja siis loen veel kord... seda Sunarti juttu ja teate, mida enam ma loen, seda enam tahaks ise ka sinna sattuda. Kuigi ma pean end rohkem viikingiks, kelle kodumaa on Skandinaavia ja üldse Euroopa. Aga - eks olid ka viikingid kõvad reisimehed ja seega pole ime, kui mõni ka paradiisisaartele satuks.

Ega ma ka ei oska nii diip olla kui Sunart, kuigi esoteerikast huvitun ja olen praktikaidki proovinud:)

Ma küsiks õige, et kas seal jalgrattaga ka kruiisida saab? Et kuidas teede olukord on jne.

No pätid on igal pool peavalutekitajad, paljud meiegi rullnokad peksavad, lõhuvad, varastavad ja röövivad puht lõbu pärast või siis oma kamba ees eputamiseks. Aga kuidas Iirimaal nendega on - kas kohtab neid rohkem asulate juures või võivad nad käia ka kõige metsikumates kohtades? Kui tõesti on suur oht sattuda nendega kokku ka 50 km asulatest eemal, siis, jah, paneb mõtlema küll.

Kuidas seal telkimisega üldse on? Kusagilt siitsamast Tripist hakkas kunagi silma, et eravaldustes polevat see lubatud, aga riigimetsade jms meil tavapärase kohta ei ole ma eestikeelset infot leidnud (inglise keeles guugeldamiseks olen ma liiga laisk).

Lõuna-Eesti kolgastes olen ma rattagagi liikunud ja võin soovitada teilegi. Omapärane kant, kus võib ette tulla ootamatusi. Näiteks olen ma seal otsemineku asemel 20 km ringi teinud vaid seetõttu, et kaardil näidatud võimalik õige teeots sarnanes reaalsuses põllule suunduvate rohtunud traktorijälgedega, kustkaudu ma kohale saada ei lootnud. Viidamajandus pakub seal kah üllatusi - paari taluga pärakolkas võid kohata korralikku viita, samas kui mõnelgi suuremal teeristil see lihtsalt puudub. On hingematvaid miljonivaateid, on paksu metsa, on paksu liivaga kruusateid, on vaatetorne, ühesõnaga, on kõike, mis aitab matkates igavust leevendada:)

Sultanja, mulle huvi pakkuvad suunad viivad läände ehk siis Haapsalu ja Pärnu, üldse Lääne-Eesti. Tallinna saab niigi otse, sinna minnes pole vaja ajutööd teha.
Lääne-Eestu suunal mõtlesin ma tõesti, et äkki jupikaupa kohalikel liinidel liikudes saab odavamalt kohale. Kui aga ei saa, siis ei saa.

See Tartu-Haapsalu 180-kroonine buss sõidab mu jaoks valel ajal - kui ma Haapsalu kanti satun, siis ajal, mil see buss Tartust väljub, tahan mina juba Haapsalus olla (hiljemalt kell 18 õhtul) ning seega lähevad loosi vaid igasugu hommikupoolsemad variandid, mis on aga paraku roppu moodi kallimad kui "rong+buss Tallinna kaudu".

Minusugusele on 10 eeku ka raha, mis väärib säästu.

Toivo ja Marks66, võite oma lugusid ka mulle saata:

paadikapten@hot.ee

Endal on kõige ohtlikumad hetked olnud paaril korral rattaga matkates. Ühe korra Elvast Tartu poole tulles kuulsin mingit kolinat seljataga, igaks juhuks kiikasin üle õla - mingi Kamass kimas minu poole. Tõmbusin kohe teepeenrale ja õigesti tegin - kui see kolakas minust mööda kihutas, nägin, et tema parempoolsed rattad asusid üle valge äärejoone.

Teine sarnane juhtum oli Otepäät Tartusse vändates - seekord aga kas juhuslikult või mingi hetkeidee ajel otsustasin asfaldi pealt teepeenrale tõmbuda. Vähemalt tookord oli Otepää ja Tatraoru vahel nende valgete äärejoontega nagu oli... Igatahes niikui olin kõrvale tõmmanud, vuhises mingi vana pleekinud Datsuni pann mööda, parempoolsed rattad peaaegu teepeenral.

Muidu seni olen matkanud tõesti ohutult - pole ligijooksnud kurjad koerad olnud piisavalt julged hammustamiseks, pole kohalikud rullnokad mind kusagil paljaks röövida üritanud (Kambja rullnokkade kohta sellist asja räägitakse - mina aga ööbisin seal järve kaldal, samas poe juures nende kamp lärmas ja kaks sellist tegelast oma öisel koduteel sattusid mu kõrvalt mööda minema. Eks nad mind ikka nägid, ega ma end eriti ei varjanud, aga ega nad ligi tikkunud kah, ropendasid vaid veidi, ilastasid maha ja tuiasid edasi), pole ma kusagilt jõkke sadanud jne.

Pikim tiir oli aastaid tagasi Valgamaale - täpsemalt Tsirguliinasse. 1 päev sinna, teine päev tagasi. Vokiks mingi logisev Saljut, millele olin meesteka rattad alla pannud ja millel tagumine kumm iga 10 km järel pumpamist vajas (tagasiteel tuli 2 km enne Tartut ventiil lõplikult õhukummi küljest ära - hea, et mitte varem, sest ei olnud mul remondikomplekti, varulohvi ega rongipileti raha, kuigi sõitsin piki raudteed). Üleüldse mu tõsisemad retked ongi tavaliste vokkidega ette võetud. Näiteks Otepääl olen käinud, samuti Viljandis.

Flora kirjutas:

"Soliidne, endast lugu pidav inimene ei kerja ka siis, kui tõeliselt hädas on"

Jah, selline inimene hoopis võtab kätte ja sooritab teistele märkamatult enesetapu, kui leiab, et üksi jamast välja tulla ei suuda - ära häbene otse ütelda, olen selliseid otseseid arvamusi kusjuures oma kõrvaga kuulnud. Kuid - olen suht kindel, et sinusugune unustab hätta sattudes oma sõnad ja hakkab kah kerjama või siis lausa nõudma, et sulle antaks elamiseks ja karjääritegemiseks vajalikud vahendid niisama... Okei, kurjemad sõnad neelan alla, sest praegusel ajal on kommentaaride "eetilisus" väga kuum teema ja ma ei taha juhuslikult vihahoos pillatud roppuste või otseütlemiste tõttu vangi sattuda.

Autosse istudes olen harjunud kinnitama turvavöö, kui see vaid olemas on ja funktsioneerib, selle zestiga saab ka väljendada, et ma tulin hääletama vabatahtlikult ja vastutan ka enda eest. Sest jah, kui autojuht on kaine, ei saa tema peale panna vastutust - õnnetus ei hüüa tulles ja tont seda oskab öelda, millal hääletajat sõidutavale masinale keegi eest otsa kimab või millal juhil ohtlik terviserike võib tekkida. Ja kui hakata hääletamist kontrollima, siis kes saaks iga reisija puhul tõestada, et see oli hääletaja? Kõik ei hääleta, seljakott seljas, ja mina olen tuttavate autojuhtide abi kasutanud ka seljakotiga Eestis ringi liikudes (ei siis ei hääleta, vaid tuttav võtab mind kodu juurest peale). Kui iga saja meetri peale politseipatrulli ei pane, si saa hääletamist mitte mingi seadusega päris välja juurida.

Olen ise kah korra elus hääletanud - see oli siis, kui vahepeatusse jõudes selgus, et järgmine buss sealt läheb liiga hilja. Siis ei jäänud muud üle ja tänud juhile, kes mind tookord suvel Haapsalust Rohukülla viis:)

Ühesõnaga - olen arvamusel, et vaestel ei tohi reisimist ära keelata ega piirata ja tuleb arvesse võtta, et meie maanteed ei ole talvel kõlblikud jalgrattaga liikumiseks (suviti olen rattaga pikemaid otsi teinud küll, näiteks Tartust Viljandisse).

Jah, naistel on ohtlik hääletada, seda ei saa salata. Kuid ega meestel oht väiksem pole - meeshääletaja võidakse lihtsalt paljaks röövida ja oma lõbuks kusagil võpsikus "ära susata". Ja tõsi ta on, ka hääletajate seas on gorilaasid, kes reisijate margi alla viivad...