immu

Reisisell, liitus Tripiga 16 aastat tagasi. Tahab minna:
0 meeldimist
70 postitust / 4 kommentaari
4 (0.6%) külastatud sihtkohta
Viimased kommentaarid

Filmi ei näinud- peene onlineTV (www.itv.ee) polnud ka abiks, seega raske kommenteerida, aga filmi näinud sôpradelt kuulsin, mis pilti antud film maalis. Püüan edastada enda nägemuse antud probleemist.

Peamine probleem, mis antud käsitlustes välja lööb on välismaalaste soov näidata asju lihtsamana kui nad tegelikult on. Antud juhtumi puhul siis asjaolu, et Farc (suurim geriljarühmitus) teeb seda vaid vähenenud narkotransiidist kokkukuivanud rahavoogude leevendamiseks. Oleks siis asjad nii lihtsad.

Kolumbia on olnud suuremate ja väiksemate madistamiste tallermaaks juba pea kaks sajandit ning siit ainult lihtsat äri ja terrorismi kodusôjas näha oleks veidi pinnapealne. Geriljade peamine motivatsioon on vôitlus 2parteilise valitsusmudeli vastu ehk siis lihtlabane soov vôimu järele (küll öeldes, et nemad suudavad rahava huve paremini kaitsta, kui 1 kahest praegusest enam-vähem vaheldumisi vôimulolevast suurparteist). Loomulikult on pikk pôranda all viibimine ning pea 40 aastat vôitlust süsteemi vastu nôrgendanud ideelist kôlbelisust ning kindlasti on nende seas hulganisti lihtlabaseid kôrilôikajaid, kuid üldiselt on nende motiivid vôrdlemisi môistetavad. Iseasi kas valitud meetodid (inimröövid ja ka pommid)just môistlikud on.
FARC jt vaskapoolsed geriljarühmitused on üks osa pildist. Teise olulise osa moodustavad parempoolsed paramilitaarsed rühmitused, kes ajalooliselt said ametliku legendi kohaselt alguse lihtrahva vastupanuliikumisest geriljade vastu. Teine versioon räägib muidugi lihtsast isiklikust kättemaksumotiivist. Samuti on osade allikate sônul paramilitaarlased (kes nüüdseks on samuti illegaalsed) oluliselt metsikumad ning nii mitmedki eriliselt jôhkrad kuriteod, mida üritatakse geriljade kaela määrida on tegelikult nende poolt sooritatud. Suuremad skeptikud nimetavaid neid lihtsalt palgasôduriteks, kelle ampluaa on palgamôrvad ning inimröövid. Seetôttu ongi praegu maapiirkondades enamuse probleemide peasüüdlasteks nimetatud pigem paramilitaarlasi kui geriljasid.

Igal kolumblasel on oma nägemus kogu probleemist, kuid enam kui selge on fakt, et lôplik tôde on oluliselt keerulisem kui seda suudaks kajastada tunniajaline välismaalaste poolt vändatud dokumentaal. Inimröövid on osa Kolumbia reaalsusest kuid nende pôhjused on tihti väga sügavates ja väga vanades sotsiaalprobleemides, mis iseloomustavad kui keeruline vôib tegelikult ühe vana ja sulandatud ühiskonna siseelu olla. Probleemi analüüsimist ei tee ka kergemaks asjaolu, et meedia pole sugugi 4 vôim ühiskonnas, vaid tihtipeale täidesaatva vôimu käepikendus. Näiteks vôib tuua, et riigi suurima päevalehe omanik on hetkel asepresident.

Välismaalasele olulise infona tuleb nimetada, et müüt teemal- Kolumbias röövitakse kôikki sôltumata kodakondsusest vôi elatustasemest, ei pea päris täpselt paika. Kuna geriljad (vôi kes teab, äkki hoopis paramilitaarlased kes hoopis geriljasid saboteerida sel viisil üritavad) on vasakpoolsed ning lisaks praegusele valitsusele vastanduvad ka valitsuse partnerriikidele (USA, UK, Hispaania, Saksamaa jt), siis on pea 100%liselt alati röövitud välismaalased olnud neist riikidest ning seda just poliitilisetel pôhjustel. On olnud ka juhtumeid kus on röövitud väikeriikide kodanikke- näiteks üks Slovakkia preester, kuid need on siiski väga üksikud erandid. ning antud juhtumil mängis ilmselt amet rolli.
Seetôttu on Eesti pass (ptui-ptui-ptui) suhteliselt turvaline reisidokument Kolumbias.

Kokkuvôttes vôib mainida, et Kolumbias on kôik vôimalik- kuid välismaalasel on targem mitte targutada kohalike väga vanade probleemide pôhjuste üle- vaid pigem nautida suurepärast maad suurepäraste inimestega.

Immu,
Bogotá

Mitu pead on ikka mitu pead. Kamba peale kokku sai täiesti aru, mida mult siis ikkagi nõuti. Tegemist oli selle sama Karistusregistri väljavõttega, mis on siis Siseministeeriumi poolt kinnitatud (ehk selle sama kinnituse nimi ongi apostill). Seega ainult üks paber.

DHLi mõte on samuti hea, kuigi meilis saatkonna sekretär välistas ka selle. Eks proovin veel seebitada.

Viisavabadusega on selline asi, et tõesti Kolumbia saatkonna kodukalt loeb välja, et ka Eesti kodanikel pole 90-päevaseks turistina sisenedes viisat vaja. Eesti VM loomulikult väidab vastupidist. Kuid mul ei ole sellest nagunii abi, kuna ei lähe sinna turistina.

Kolumbia kui ebasõbraliku maa valisin seetõttu, et hea tööpakkumine juhtus lihtsalt sealt tulema. Kunagise pangatöö Ghanas vahetan nüüd õppejõuameti vastu Bogotas. Loodetavasti annan ka trip.ee rahvale teada, kuidas kulgeb elu L-Ameerikas läbi noore eesti maailmaränduri vaatenurga.