Trip.ee

Tõsi, et ielts ei ole keeruline. Grammatikast olulisem on arusaamine ja väljendusoskus. Testi ülesehitus on aga üsna spetsiifiline, nii et kindlasti tasuks end asjaga kurssi viia. Kasvõi harjutada, kui mitu rida on 150 sõna, kuidas kuulamisosas aega kasutada jne. Sellised pisiasjad muudkui kuhjuvad ja võivad oluliselt punkte mõjutada. Ise lugesin testireeglid hoolsalt läbi, tegin paar proovitesti (laenutasin raamatukogust) ja kokkuvõttes sain 8,5.

Mu kommentaar Emmele (ja vabandust, et tõesti pisut mõtlematult ja liiga otsekoheselt väljendatud) viitas pigem sellele, et iga Austraaliaga seotud teemat siin trip.ee-s ei maksa keerata migratsiooni ja töö peale. Ma usun, et siin on hoopis suurem nende noorte rändajate osakaal, kes võtavad Working Holiday viisat kui toredat võimalust veeta huvitav ja kogemusterohke aasta Austraalias ja kes ei püüa iga hinna eest Austraaliasse elama jääda. Sestap pole vaja segi ajada postitusi WHM viisa ja muude tööviisade/elamislubade kohta. Samas ma ei kahtle, et Emme kommentaarid viimati mainitud teemadel on paljudele abiks/mõtlemisaineks.

Ilmselt 3 aastat Austraalias elamist (ja 5 aastat Eestist eemalolekut) pole mind veel "kohaliku kirjutamis tehnikaga/meetodiga" kurssi viinud ja siiralt loodan, et seda ei juhtu ka edaspidi :).

tervitades ja vabandades (hetkel) vihmasest Sydneyst

HM
www.austraalia.info

Working Holiday viisa saad taotleda kuni 1 aasta enne plaanitavat sõitu. St niipea kui viisa käes, on sul 1 aasta Austraaliasse sisenemiseks. Nii et eelkirjutajal ei tasuks enne juulit taotlust teha (WH viisa saab üldjuhul nädala-paariga kätte).
Ärge ajage sassi postitusi WH ja muude (skilled või sponsored) tööviisade kohta - need on hoopis eri asjad. Emme külvab siin asjatult paanikat ja jagab kahtlase väärtusega segast infot.
Loomulikult praeguses majandusseisus Austraalia vaatab läbi oma migratsioonipoliitikat. Need skilled viisade "vähendamise" uudised on suunatud laiale massile ja sisult pisut populistlikud. Jah, numbrit vähendati, kuid kuskil ei mainita, et 2008. aastal kõigepealt tõsteti kvooti oluliselt st hetkel tegelikult on skilled viisade kvoot kõrgem kui kunagi varem, hoolimata "vähendamisest". Samas muutused toimuvad, 1. aprillist läks raskemaks subklass 457 (sponsoreeritud tööviisa) saamine st tööandjatel on raskem nüüd välismaalastest töötajaid tööle võtta. Ja skilled viisade puhul tehti jaanuaris uus Critical skills nimekiri, mille alusel kõik praegused viisataotlused nö ümberjärjestati.
Ei ole välistatud, et ka Working Holiday viisade juures saab toimuma mingisuguseid muutusi, kuid praegu pole selles vallas suuremaid uudiseid olnud. Pakun, et kui Working Holiday kvoote vähendatakse, siis vaadatakse kõigepealt riike, kust tulevad üle 10-20 000 inimese aastas (nt Korea). Eestlasi tuli eelmisel aastal natuke üle 500. Mõelge reaalselt - Austraalia vajab praegu tarbijaid ja reisijaid rohkem, kui kunagi varem. WH viisadega tulijad ei võta üldjuhul kohalikelt tööd ära - nad teevad ajutisi töid põllumajanduses ja teeninduses, mida kohalikud teha ei taha. Enamus WH viisaga tulijaid kulutab kõik teenitud raha reisimisele ja elamisele Austraalias nagunii. Puhas kasum Austraalia majandusele absoluutselt ilma mingisuguste kaasnevate kohustusteta (WH viisal olles ei saa ju taotleda mingisuguseid abirahasid jne, kui tööd pole, siis enda probleem).
Need, kes plaanivad WH viisat kasutada, et tulla Austraaliasse lihtsalt raha teenima (sest mujal tööd pole), saavad reguleeritud tööturu, mitte viisade arvu poolt. Kui tööandjal on valida 2 võrdselt hea töölise vahel, siis üldjuhul ei vali ta välismaalast ajutisel viisal.

maksab hetkel $2105 viisataotluse, mitte inimese kohta.

Alates 1. juulist 2008 pole teise aasta WHM viisa saamise tingimuseks enam 3 kuud põllumajandusliku iseloomuga tööd, vaid 3 kuud nö "spetsiifilist tööd" vastavas piirkonnas. Sobilikud töövaldkonnad on nt taime- või loomakasvatus, kalandus, pärlindus, metsandus, kaevandus või ehitus. St kui oled oma 3 kuud regionaalset vastavat tööd ära teinud, siis on sul võimalus teist WHM viisat taotleda.
Eesti keelne ülevaade siit:
http://www.austraalia.info/viisa/whm-viisa-teiseks-aastaks

Hea on ka see, et see "spetsiifiline töö" võib olla sooritatud enne 1. juulit 2008. St kui töötasid nt 2007 aastal 3 kuud ehitusel sobivas piirkonnas (ja suudad seda tõestada), siis on sul nüüd võimalus teist viisat taotleda.

Väike väljavõte immi lehelt uudiste rubriigist:

• Work that is eligible for a second Working Holiday visa was changed on 1 July 2008. Eligible work is now referred to as 'specified work' not 'seasonal work'. The specified work definition below applies to:

  • visa applications lodged on or after 1 July 2008
  • work undertaken at any time.

If you were refused a second Working Holiday visa for not meeting the seasonal work requirement, but now meet the specified work requirement you may be able to apply again. You would need to pay another visa application charge.

Eesti on Austraalia viisade seisukohalt "assessment level 1", mis tähendab et igasugused nõuded on minimaalsed. Viisataotluses tuleb kinnitada, et sul on piisav summa Austraaliasse tulemiseks, samas ei ole kuulnud, et selle tõestamist kelleltki viimasel ajal küsitud oleks.

kui Eesti deebetkaardiga makstes tekib kassas mingi error, siis proovige uuesti ja valige kontoliigiks credit. Sisuliselt on deebetkaart küll savings, aga millegipärast crediti kaudu läheb libedamalt.. Teenustasu poes enamustel juhtudel pole.

3 kuud õppimist on jah miinimumnõue tudengiviisa saamiseks. See, kas pead kogu õppemaksu alguses ära maksma või mitte, oleneb koolist. Keelekursuste puhul tuleb maksta kogu kursuse eest ette. Samas kolledzid aktsepteerivad kas esimese semestri või poolaasta ettemaksu ja viisa saad sel juhul kogu kursuse lõpuni (nt 2 aastat).
Isegi kõige odavamate variantide puhul tuleb vähemalt 1000audi semestri eest maksta pluss lisanduvad kulud viisale (viisalõiv 450audi, tervisekontroll, kohapealne tudengi tervisekindlustus).

iselectist pole motet (WH) eestlastel kindlustust otsida, sest koik sealsed hospital/medical coverid eeldavad Austraalia Medicare kaardi (ehk siis sisuliselt haigekassakaardi) omamist. Overseas visitor katted on aga oluliselt kallimad kui misiganes reisikindlustus.
Lahemalt Austraalia tervishoiusysteemist sai kirjutatud siin: http://www.infoaustralia.eu/index.php?name=News&file=article&sid=35

Praeguse rendipindade kroonilise puuduse juures Sydneys keegi reaalne inimene poleks huvitatud tegelema potensiaalse üürnikuga, kes alles kahe kuu pärast Austraaliasse tuleb, saatma võtmeid, dokumente jms. Odavapoolsed korterid normaalsetes linnaosades lähevad umbes viie minutiga.
Ja selles lubatud hinnaskaalas saaks kesklinna lähedal heal juhul koha jagatud toas, või pisikese toa jagatud majas. Nii et kui pakkumine tundub too good to be true, siis nii kahjuks ongi.

Eestis teatavasti indoneesia keelt ülikoolis ei õpetata. Vähemalt minu ajal piisas seonduva erialaga tegelemisest ja oskusest nö motivatsioonikirjas oma motivatsioone valgustada :). Nii et mind geograafina võeti vastu. Ma arvan, et head variandid on kõigil kultuuri, kunsti, võõrkeelte, turisminduse, aga miks mitte ka majanduse õppijatel. Kes ei proovi, see kindlasti ei saa :)
Pange tähele ka et lühiajaliseks programmiks on hoopis rohkem nõudeid kui pikaajaliseks.

Mul pole ka midagi väga positiivset Tartu reisinõustamise kohta öelda..esimest korda 1999 ei teadnud ise väga asjast, tookord oli tegemist India-Bangladeshiga, nii et sain kõik vajalikud sutsud kätte ja kuulasin juttu, et ärge jääga jooki küll kuskil jooge.
Ja siis kunagi käisin kõiki neid vaktsiine uuendamas, ikka oma kollase raamatu alusel.
Tüüfuse vaktsiini typhim VI kehtivuseks oli mul märgitud 3 aastat. Olin Pakistanis, 2 aastat pluss paar kuud vaktsiini manustamisest. Mis haiguse ma sain? Tüüfuse loomulikult. Pärast internetist vaatasin, et soovituslik uuendusaeg on 2 aastat. Vist isegi kirjutasin arstitädile, aga vastust kunagi ei saanud. Loomulikult vaktsiinil pole garantiid, kuid samas aastaga mööda panna ka niru. Nii et jah, kontrollige ise kõik internetist järgi. Enne reisi.

Kui ma kunagi tahtsin teha, siis teavitati Tõnismäe kliinikust, et hetkel pole võimalik ja minge parem Viruplatsi keskusesse. Olen veel taolistest juhtumitest kuulnud, siinsamas tripiski on kurdetud. Hinna poolest on Tõnismäel igatahes tubli eelis.

Link töötab ja ka stipendiumiprogramm on veel alles. Kui toksid googleisse darmasiswa, siis leiad ka palju teisi linke - enamusel indoneesia saatkondadel on selle kohta vähemalt artiklike. Nii et üldiseid asju nagu nõuded ja paberimajandus võiks enne sealt vaadata. Vanusepiirang on 35, enamus tudengeid minu ajal olid 21-26 eluaasta vahel.
http://www.indonesian-embassy.fi/main/index.php?p=About_Indonesia/8
on link Indoneesia saatkonnal Helsinkis - selle saatkonna kaudu tuleb asju ajada.
Peale avalduse esitamist (milleks kulub natuke aega, sest tuleb kirjutada motivatsioonikiri jms) midagi suurt teha polegi vaja. Viisa sain pärast heakskiitu samal päeval (käisin ise passiga Helsinkis).
Mina õppisin indoneesia keelt UNY-s (Yogya riiklikus ülikoolis). Et peale kolmekuist keelekursust oli võimalus valida ükskõik mis aineid, siis tegin veel batikmaali, graafilist disaini jms endale huvipakkuvat. Aga kõik ülikoolid on erinevad, nii et oleneb täiesti. Mõnes ei pea suurt midagi tegema, aga siis eriti midagi ei õpi ka.
Kui eesmärgiks tõsiselt keelt õppida, siis on tegelikult vaid kolm head varianti - UNI Jakartas, Gadjah Mada ülikool Yogyas ja Denpasari ülikool Balil. Neil ülikoolidel on spetsiaalsed programmid välismaalastele välja töötatud. Aga need on ka prestiizülikoolid, nii et kohta sinna on raske saada. Kui muusika-tantsu huvid (ja darmasiswa programmi kaudu tegelikult tasub kõige rohkem just nö selliste alade inimestel Indoneesiasse minna), siis on parimad koolid ISI Yogyas ja Kunstiülikool Balil.
Just alates eelmisest aastast on palju teisi ülikoole lisandunud, ja mis programme seal on või ei ole, pole aimu. Pigem tasub mõelda, kus Indoneesia kandis aastat mööda saata tahaksid.

Lisaraha on mõõtmatult kergem ja kiirem teenida enne Indoneesiasse minekut :). Kohapeal ainuke reaalne variant on inglise keele õpetamine, aga rikkaks sellega ei saa. Darmasiswa Plus programmi stipendium on pisut suurem kui tavaline Darmasisa - nõudeks, et tuleb kohalikus koolis võõrkeelt õpetada. Aga sinna tahavad nad peamiselt native speakerseid. See õpetamine tähendab ka, et siis ei saa pikemaks ajaks kuskile ära sõita. Aga üks mu tuttavatest seal nt teenis lisaraha kohalikes hotellides/üritustel laulmisega, aga ta oli ka üsna hea ses vallas :).

Mu e-maili leiab iga huviline blogist kergesti üles.

Nõus, et alati tuleb kõik info üle kontrollida. Sigrid, kui mingi konkreetne asi hakkas silma, siis äkki seletad lähemalt. Mitte küll siin tripis, kirjuta pigem hellemai at infoaustralia.eu.
Muide, igasugused kaastööd ja -kirjutajad on ka väga oodatud...

Hiina ja Indoneesia vahel on ka veel terve hulk pikki kilomeetreid, riike ja viisasid. Huvitavam kahtlemata, odavam kindlasti mitte.

Asjalik märkus selle 24 kuu reegli kohta, viisin paranduse sisse. Küll kehtib see "silla" variant muude viisade puhul :).

kui ainult aastaks minek, siis selle eelmainitud skilled viisa taotlemine on üsna aega-, raha- ja pühendumust nõudev protsess.
See on küll juba kuskil teises foorumis mainitud, aga ehk sellelt lingilt saad natuke ideid:
http://www.infoaustralia.eu/index.php?name=News&file=article&sid=19

Unustage ära see ETA (Electronic Travel Authority) termin. Enamus Austraalia viisasid on oma olemuselt elektroonilised st et taotledes ei pea oma passi kuhugi viisakleepsu järgi saatma.
Eestlane, kes tahab minna Austraaliasse turismi eesmärgil mitte kauemaks kui kolmeks kuuks korraga (viisa kehtivus on aasta, lubatud maalviimbimise aeg 3 kuud järjest), saab taotleda viisa E676.
Avalduse täitmiseni jõuab sellelt lingilt (tuleb tunnistada, et inglise keele mittevaldajale võivad lingid osutuda segadusttekitavaks): http://www.immi.gov.au/e_visa/visitors-outside-tourist-visa-options.htm
lihtsalt kliki "start your application" nupule.

Turistiviisa on eestlastele alates 1. juuli 2007 tasuta.

See varem mainitud 20 dollariline teenustasu ei kehti eestlastele ja on iseenesest ajast ja arust teenus, mida tasub kasutada vaid teatud rahvustel, et kiirendada turistiviisa saamise protsessi.

Hea kuulda, et karvane olukord on praeguseks juba lahenenud.

Muide just selle sama piirkonna kohta (Uus Guinea saare Indoneesia osa ehk Irian Jaya) on Daniel Start kirjutanud äärmiselt hea raamatu "The Open Cage". Tõestisündinud lugu sellest, kuidas ekspeditsioonil olnud noored Briti loodusteadlased võeti seal kohalike vabadusvõitlejate poolt mitmeks kuuks pantvangi. Loo muudab hämmastavaks just kirjutaja arusaamine kohalikest inimestest, ja nende tegevuse kurbadest dilemmadest - tegelikult kokkuvõttes pantvangid tunnevad kaasa oma kinnipidajatele. See draama lõppes siiski halvasti, kaks ekspeditsioonil osalenud Indoneesia teadlast tapeti, teistel õnnestus lahkuda.

Kui raha ja kogemusi vähe, siis kohe kindlasti peaks Kesk-Aasia, Hiina ja suuremad maismaarännud vahele jätma :) MjaM soovitatud variant on kaugelt parim - keskendu odava lennupileti otsinguile. Vaata näiteks ka odavaid charterlende Saksamaalt või Suurbritanniast Taisse või Malaisiasse (otse Indoneesiasse on keerulisem). http://ltu.de on üks pähekargavatest linkidest. Hong Kongi kaudu võib ka miskit leida ja sealt saab ka edasi AirAsia jms-ga.

Olen nõus, et enamus viletsapoolseid raamatuid on maitseasi. Aga too eelmainitud reisiraamat oli konkreetselt väga halb. Kui inimene 1990ndate teisel poolel (1998) mitte vaid ei kirjuta, vaid AVALDAB raamatu, mis on täis solvavaid märkusi kohalike kohta (a la danid on väga sõbralikud ja huvitavad olendid, ja nende jalad on otsekui loodud pakkide kandmiseks) ja kirjeldab üksipulgi oma väiklasi tegevusi, siis see väärib taunimist.
Mõtlesin, et kas äkki ainult minus tekitas see raamat tohutut vastumeelsust ja otsisin natuke internetis teisi arvamusavaldusi. Ei leidnud kedagi kiitmas, aga üks lause "this is perhaps the only book I've ever read where I found myself taking an active dislike to the author" võtab asja kenasti kokku.
Ok, sõnastan küsimuse ümber ja räägiks siis halbade asemel hoopis vastuolulistest reisiraamatutest?
Selle vaatenurga üks huvitavamaid leide on kahtlemata "Hõreda õhu" traagiliste sündmuste ümber keerlevad raamatud - kohati on tunne, nagu kõik tol päeval mäel viibinud inimesed/inimgrupid on raamatute/dokumentaalfilmide kaudu dialoogi astunud ja kokkuvõttes on valminud üks õige mitmetahuline kriminull.

Kusjuures on ikkagi hämmastav kui kiiresti üks maa võib muutuda. Käisin Indias esimest korda 2000. Ok, esimesed kaks päeva olin täielikus shokis ja pärast seda oli kõik suurepärane. Oli vaesust ja viletsust, aga räpasus polnud asi, mis oleks eredalt meelde jäänud. Läksin Indiasse tagasi 2003 ja veetsin seal jälle üsna mitu kuud. Ikka oli suurepärane, aga maa oli tõepoolest märksa räpasem. Vahepeal oli nimelt toimunud meeletu plasti pealetung. Esimese reisi ajal enamus thalisid tulid banaanilehel, tee pisikestes savikruusides, mis pärast joomist vastu maad puruks virutati, kõik snäkid pakiti lehtedesse (nii puu- kui ajalehtedesse :). 2003 rongis jaotati toite juba plastkarpides, teed solgutati plasttopsides, kõik asjad pakiti kilesse. Ja inimesed käitusid ikka samamoodi kui enne st "jaotasid" kõik ühtlaselt laiali. Aga on suur vahe, kas visata maha banaanileht, mille kitseke kohe üles korjab ja läbi närib, või kilekott, mis jääb päevadeks kui mitte aastateks vedelema.
Aga nii või teisiti, Indiasse läheks iga kell tagasi.
Ja see "armastuse-vihkamise" asi...elementaarne...LP on selle ideega kaanest kaaneni läbi immutatud ja nagu ajupesuga ikka, on raske seda mitte järele korrata..