Alates 1. juulist 2008 pole teise aasta WHM viisa saamise tingimuseks enam 3 kuud põllumajandusliku iseloomuga tööd, vaid 3 kuud nö "spetsiifilist tööd" vastavas piirkonnas. Sobilikud töövaldkonnad on nt taime- või loomakasvatus, kalandus, pärlindus, metsandus, kaevandus või ehitus. St kui oled oma 3 kuud regionaalset vastavat tööd ära teinud, siis on sul võimalus teist WHM viisat taotleda. Eesti keelne ülevaade siit: http://www.austraalia.info/viisa/whm-viisa-teiseks-aastaks
Hea on ka see, et see "spetsiifiline töö" võib olla sooritatud enne 1. juulit 2008. St kui töötasid nt 2007 aastal 3 kuud ehitusel sobivas piirkonnas (ja suudad seda tõestada), siis on sul nüüd võimalus teist viisat taotleda.
Väike väljavõte immi lehelt uudiste rubriigist:
-
Work that is eligible for a second Working Holiday visa was changed on 1 July 2008. Eligible work is now referred to as 'specified work' not 'seasonal work'. The specified work definition below applies to:
- visa applications lodged on or after 1 July 2008
- work undertaken at any time.
If you were refused a second Working Holiday visa for not meeting the seasonal work requirement, but now meet the specified work requirement you may be able to apply again. You would need to pay another visa application charge.
iselectist pole motet (WH) eestlastel kindlustust otsida, sest koik sealsed hospital/medical coverid eeldavad Austraalia Medicare kaardi (ehk siis sisuliselt haigekassakaardi) omamist. Overseas visitor katted on aga oluliselt kallimad kui misiganes reisikindlustus. Lahemalt Austraalia tervishoiusysteemist sai kirjutatud siin: http://www.infoaustralia.eu/index.php?name=News&file=article&sid=35
Link töötab ja ka stipendiumiprogramm on veel alles. Kui toksid googleisse darmasiswa, siis leiad ka palju teisi linke - enamusel indoneesia saatkondadel on selle kohta vähemalt artiklike. Nii et üldiseid asju nagu nõuded ja paberimajandus võiks enne sealt vaadata. Vanusepiirang on 35, enamus tudengeid minu ajal olid 21-26 eluaasta vahel. http://www.indonesian-embassy.fi/main/index.php?p=About_Indonesia/8 on link Indoneesia saatkonnal Helsinkis - selle saatkonna kaudu tuleb asju ajada. Peale avalduse esitamist (milleks kulub natuke aega, sest tuleb kirjutada motivatsioonikiri jms) midagi suurt teha polegi vaja. Viisa sain pärast heakskiitu samal päeval (käisin ise passiga Helsinkis). Mina õppisin indoneesia keelt UNY-s (Yogya riiklikus ülikoolis). Et peale kolmekuist keelekursust oli võimalus valida ükskõik mis aineid, siis tegin veel batikmaali, graafilist disaini jms endale huvipakkuvat. Aga kõik ülikoolid on erinevad, nii et oleneb täiesti. Mõnes ei pea suurt midagi tegema, aga siis eriti midagi ei õpi ka. Kui eesmärgiks tõsiselt keelt õppida, siis on tegelikult vaid kolm head varianti - UNI Jakartas, Gadjah Mada ülikool Yogyas ja Denpasari ülikool Balil. Neil ülikoolidel on spetsiaalsed programmid välismaalastele välja töötatud. Aga need on ka prestiizülikoolid, nii et kohta sinna on raske saada. Kui muusika-tantsu huvid (ja darmasiswa programmi kaudu tegelikult tasub kõige rohkem just nö selliste alade inimestel Indoneesiasse minna), siis on parimad koolid ISI Yogyas ja Kunstiülikool Balil. Just alates eelmisest aastast on palju teisi ülikoole lisandunud, ja mis programme seal on või ei ole, pole aimu. Pigem tasub mõelda, kus Indoneesia kandis aastat mööda saata tahaksid.
Lisaraha on mõõtmatult kergem ja kiirem teenida enne Indoneesiasse minekut :). Kohapeal ainuke reaalne variant on inglise keele õpetamine, aga rikkaks sellega ei saa. Darmasiswa Plus programmi stipendium on pisut suurem kui tavaline Darmasisa - nõudeks, et tuleb kohalikus koolis võõrkeelt õpetada. Aga sinna tahavad nad peamiselt native speakerseid. See õpetamine tähendab ka, et siis ei saa pikemaks ajaks kuskile ära sõita. Aga üks mu tuttavatest seal nt teenis lisaraha kohalikes hotellides/üritustel laulmisega, aga ta oli ka üsna hea ses vallas :).
Mu e-maili leiab iga huviline blogist kergesti üles.
kui ainult aastaks minek, siis selle eelmainitud skilled viisa taotlemine on üsna aega-, raha- ja pühendumust nõudev protsess. See on küll juba kuskil teises foorumis mainitud, aga ehk sellelt lingilt saad natuke ideid: http://www.infoaustralia.eu/index.php?name=News&file=article&sid=19
Unustage ära see ETA (Electronic Travel Authority) termin. Enamus Austraalia viisasid on oma olemuselt elektroonilised st et taotledes ei pea oma passi kuhugi viisakleepsu järgi saatma. Eestlane, kes tahab minna Austraaliasse turismi eesmärgil mitte kauemaks kui kolmeks kuuks korraga (viisa kehtivus on aasta, lubatud maalviimbimise aeg 3 kuud järjest), saab taotleda viisa E676. Avalduse täitmiseni jõuab sellelt lingilt (tuleb tunnistada, et inglise keele mittevaldajale võivad lingid osutuda segadusttekitavaks): http://www.immi.gov.au/e_visa/visitors-outside-tourist-visa-options.htm lihtsalt kliki "start your application" nupule.
Turistiviisa on eestlastele alates 1. juuli 2007 tasuta.
See varem mainitud 20 dollariline teenustasu ei kehti eestlastele ja on iseenesest ajast ja arust teenus, mida tasub kasutada vaid teatud rahvustel, et kiirendada turistiviisa saamise protsessi.