Viimased kommentaarid

Ole hea, homeuser anna Montenegro all teada, milliseid huvitavaid kohti külastasid. Huvitavate all mõtlen neid, mida ametlikelt turismilehekülgedelt ei leia. Olime eelmisel suvel Montes kaks nädalat, kuid tahaks tagasi minna, et veel rohkem näha.
Kena olemist Zadaris, kui olete veel seal!

Meil tekkis samuti küsimus politseis registreerimise kohustuse kohta, kui just hotellis ei ööbi. Registreerimine on riiki siseneja kohustusena kirjas välisministeeriumi kodulehel ning samuti Montenegro infos. Küsisin ametnikelt otse, kuid saime erinevaid vastuseid: peab/ei pea registreerima. Kuna kindlustunnet polnud, siis jätsime alles kämpadest antud tšekid, kus ööbimiste kuupäevad peal ning olime valmis alati vastama, kus ööbisime ning kuhu ööbima läheme. Riiki sisenemisel lüüakse passi tempel riiki sisenemise kohta ning seetõttu on oluline, et kaasas on lisaks ID-le ka pass. Kuna riigis olles politseiga tegemist ei tulnud, siis jäi viimane närveerimine seoses registreerimisega tagasi piirile tulles. Küsimusi ei esitatud ning ka passi riigist väljumise kuupäeva ei löödud. Seega arvan, et ära muretse politseis registreerimise pärast.
Kaasas peab olema roheline kaart, millel Monrenegro eraldi välja toodud, seda ära unusta.
Teed on tõesti kitsad ning paljudes kohtades pole kõnniteid, eriti ohtlik on see pimedal ajal, kui helkurita jalakäijad on teel, ole ettevaatlik! Kiirused on väiksed, põhiliselt 40, tunnelid valdavas osas pimedad.
Mägedes ööbides ole valmis külmaks ööks, näiteks Durmitoris.
Koerad kõnnivad vabalt, on sõbralikud, hommikul ärgates võid suure ja karvase koera oma telgi eest leida, meil magas üks suur lausa vastu telki ning oli ülimalt rõõmus, kui hommikul ärkasime!
Rahvas on väga sõbralik ja lahke, aitavad ka siis, kui ühist keelt pole.

Tere! Liivarannad ON olemas. Otsi välja sellised kohad nagu Sveti Filip i Jakov (väike linn, milles mitmeid kämpinguid otse mere ääres), Hvari saarel Jelsa linna lähedal asuv Grebišce kämping (saad nii kämpas olla, kui ka ainult randa ja merd nautida) ning päris Horvaatia lõunaosas asuv Molunat.
Kämpingud saarel võivad olla kallimad kui mandril, sõltub sellest, mitu tärni. Meie suur lemmik on aastaid olnud Grebišce just oma puhtuse, turvalisuse ja hoolivuse pärast, vt www.grebisce.hr .
Head reisi!

Horvaatias oled turistina oodatud ning teenindajad tunnetavad ära, kes kustkohast pärit on, seepärast ka keelevalik. Oleme suhelnud horvaadist vanahärra Bonoga nõnda, et tema rääkis horvaadi keelt, meie vene keelt. Kuna horvaadi ja vene keel on suht sarnased, saime aru, mida meil teineteisele öelda oli. Montenegros elav mees, kes sõitis oma tütre juurde Prantsusmaale, kõnetas meid Horvaatias autoparklas vene keeles, sest ta nägi Eestist pärit autot ning oli kindel, et eestlased oskavad vene keelt. Vene keeles on tulnud suhelda ka Berliini äärelinnas, kus keskealine pere oskas vene keelt paremini kui meie saksa keelt. Samas, Põhja-Norras saime norrakaga suhelda eesti keeles, sest ta oli õppinud Tartu Ülikoolis. Nõndapalju keelevalikust.

Pean horvaatidest väga lugu ning vastastikuse lugupidamise eelduseks on ennekõike viisakus ning austus nende inimeste ja maa vastu. Splitis nägime mitmel korral, kuidas puhtalt riides memmed kontrollisid promenaadil prügikaste, oli pisut imelik küll, kuid kui kuulsime, kui väikesed on kohalike pensionid ning töötavate inimeste töötasud, siis olime kogemuse võrra rikkamad. Kui kodutu näitas, et soovib jäätist, siis polnud me kadedad, vaid jätsime talle koos jäätisekarbi ja puhta lusikaga osakese karbis olnud valikust, ta oskas meie heategu hinnata.
Tahan öelda seda, et kui te olete võõral maal ning võõras kultuuris, siis kiitke teid vastuvõtvate inimeste külalislahkust, olge tänulikud ning vastu saate veel enam.

Kui sinitihane32 27.06.14 toob ära oma planeeritava teekonna ning küsib, kas keegi oskab veel midagi selle teekonna kohta lisada või soovitada või võib olla peaks sellele teekonnal veel kuskilt läbi lipsama, kus vaatamisväärsusi, siis ma vastangi nendele küsimustele. Kui teemaalgataja esitab lisaküsimusi selle konkreetse teema all, siis ka vastamised selle teema all on ok.
Üsna tihti Horvaatia teemasid lugedes tundub, et iseseisvat tööd teha ei soovita, tahetakse kõike kandikul kätte. Paljud on käinud ja näinud ning infot Eesti-Horvaatia marsruudi kohta on piisavalt. Minge ja avastage seda maad, kõike ei pea ka küsima, sest kui küsitakse, siis saadaksegi erinevaid arvamusi, mis on ka õige, sest üheülbalised vastused tunduksid lihtsalt vastastikku kiitmistena.

Kohapealse giidiga kestis tuur uksest ukseni 45 minutit. Kui kaua kestis eestlaste tuur?

Postojnas pead arvestama tohutu rahvamassiga. Pärast koopasse jõudmist jagatakse inimesed keelte järgi gruppidesse ning kogu koobastiku tuur on üks erinevate keeltegruppide virr-varr, sest jälgida tuleb oma gruppi, õnn on see, kui eelmine grupp jääb miskit vaatama kauemaks, siis on võimalik ümbritsevast rohkem osa saada, üldiselt on aga tempo peal, hea, kui kuuled oma giidi, sest kõik sumisevad, valvurite poolt antakse pidevalt hoiatusi neile, kes pildistavad … Muidugi on kena koht ning külastamist väärt, kuid kui seda ilu nautida vaikselt ja kiirustamata …
Kui lähed, siis on võimalus valida ka pakett, milles on nii Postojna kui ka kõrval asuv Predjama (kaljusse ehitatud kindlus, mida pole suudetud vallutada). Predjama meeldis, sest ajalugu on selles palju.

Viimasena Viini lähedal oleva koha - Hinterbrühli võid ehk vahele jätta. Käisime, kuid ootused olid suuremad. Grupp oli väike, giid oli vaimustunud, kuid miinus oli see, et põhilise osa ajast tuli kõndida tempokalt mööda niisket ja libedat munakiviteed, et jõuda selleni, mida vaatama mindi. Juttu oli palju, infot palju, kuid maksad selle koopasoleku eest samuti palju. Tuuri lõpetav laevasõit toimus plastikpaadiga, koopas olev purskkaev meenutas koduaia veesilmas olevat, liiga kontrastne. Saame öelda, et käidud, nähtud, kuid elamusi, mida meenutada, eriti pole.

Postojnas pead arvestama tohutu rahvamassiga. Pärast koopasse jõudmist jagatakse inimesed keelte järgi gruppidesse ning kogu koobastiku tuur on üks erinevate keeltegruppide virr-varr, sest jälgida tuleb oma gruppi, õnn on see, kui eelmine grupp jääb miskit vaatama kauemaks, siis on võimalik ümbritsevast rohkem osa saada, üldiselt on aga tempo peal, hea, kui kuuled oma giidi, sest kõik sumisevad, valvurite poolt antakse pidevalt hoiatusi neile, kes pildistavad ... Muidugi on kena koht ning külastamist väärt, kuid kui seda ilu nautida vaikselt ja kiirustamata ...
Kui lähed, siis on võimalus valida ka pakett, milles on nii Postojna kui ka kõrval asuv Predjama (kaljusse ehitatud kindlus, mida pole suudetud vallutada).

Ma ei halvusta mõtet saada puhkuse ajal kokku oma kaasmaalastega, kuid kõik sujub ikka ja ainult siis, kui kokku saavad sarnaste vaadetega inimesed. Oleme Horvaatias kohanud väga toredaid kaasmaalasi rahvusest sõltumata, kuid kui kohtad lärmavat ja ennast täis eestlast, siis kas kipud temaga ühinema? Horvaate austava inimesena oleksin osaline nende korraldatud üritusel, mitte ei korraldaks nö omadega kohtumist.
Oleme oma perega Horvaatias puhanud kolmel suvel ning ühe puhkuse jaanipäevast võin meenutada järgmist: kämpas olid meie lähinaabriteks norrakad, sakslased, austerlased, ungarlased ning keegi neist ei tõtanud randa Jaani tähistama, ainukesed, kes Jaani koos lõkke ja lärmiga nautisid olid poolakad. Meie eestlastena tegime omas telgis väikesed Horvaatia õlled ...
Lisaks sellele, et soovitan olla külaline horvaatide peol, austage ka nende hoiatusi tulega seoses! Kui oled näinud põlenud ja suitsevaid mäekülgi, siis ei kipu küll lõkketegemise peale mõtlema, sest tulekahju Horvaatias tähendab tõelist hävingut. Hoolige nendest, kes teid vastu võtavad.
Põhja-Horvaatia randades tuleb arvestada booraga, see tähendab, et lõkke tegemise asemel kindlustad oma telki, et see ära ei lendaks...
Olge mõnusad!

Siit leiad Horvaatia Jadrolinija ja kõikide maade sadamate info - http://www.directferries.co.uk

Horvaatias autos ööbida Sa kohe kindlasti ei või. Kämpinguid on tõesti palju alates Zadarist lõunasse, kuid näiteks Senji ja Zadari vahelisel alal tee eeltööd. Alates Zadarist on meri soojem ning pole ka põhjapool olevat boorat ehk mäestikutuult, mis tuleb öösel mägedest ning on tõeliselt tugev. Olime 2011 suvel Senjist pisut allpool ning ütlen ausalt, et ööbida seal enam ei soovi, sest tuul öösel tugev, meri kivine ja jahe. Loodus võrreldes lõunaga sootuks teine ning vaatamist väärt.
Oleme kaks aastat järjest käinud ning minu soovitus Sulle kui esmakordsele minejale on - sõida üle Ungari. Ungari teed on väga head, ümbrus rahulik ning ajaliselt ei kaota Sa midagi. Lugesime tripist soovitusi sõita üle Tšehhi, Austria,Sloveenia. Sel aastal nõnda ka tegime, kuid tõmblemist oli palju rohkem kui üle Ungari minnes. Kui oled rahulikuma elu ja sõidu nautija, siis vali Poola-Slovakkia-Ungari-Horvaatia.
Need nn putkad on väga nutikalt välja mõeldud. See tähendab, et kiirtee alguses võtad automaadist kaardi ning kiirteelt maha sõites maksad. Edasi saad kiirelt ja head teed pidi, kuid mere äärt pidi sõites naudid sõitu ja vaateid.
Kunasid pole mõtet Eestis vahetada, sest esimeses Horvaatia postkontoris, ka piiril on kohe pošta olemas, saad neid soodsama kursiga.
Horvaatia on ilus, puhas ja lahkete inimestega maa. Hindan väga horvaate, kelle isamaa-tunne on tugevam kui eestlastel ning kel jätkub vaatamata paarkümmend aastat tagasi läbielatule jõudu võõrustada tuhandeid (miljoneid) külalisi.

Ma väga loodan, et tripi kasutajaid motiveerib just soov teisi aidata ja mittekaugelkäinute silmaringi laiendada. Kuid loomulikult, kõik saab alguse lastetoast.

Yllep küsib selgelt ja konkreetselt. Normaalne on, et tripi kasutajad vastavad küsijale samuti selgelt ja konkreetselt. Meile kõigile võib vahel tunduda mõni küsimus imelik, kuid kui on SOOV vastata ja inimest aidata, siis tuleb seda teha asjatundlikult, heatahtlikult ja viisakalt.

Asjalikud küsimused yllepi poolt ning vastused samuti.
Seoses putukate-mutukatega mul küsimusi pole tekkinud, kuid roomajatega küll. Kui vastajateks on nõnda kogenud inimesed, siis palun, kas kellelgi on olnud kokkupuudet roomajatega? Olen Horvaatias käinud ja ka sellel suvel oma perega minek. Enne esimest Horvaatia reisi saime käinutelt soovituse telgi uksed kinni hoida, sest neil oli ehmatav kogemus olemas ja mitte sisalikuga, vaid ikka suurema elukaga.

Olen jäänud oma soovitusega ehk hiljaks, kuid annan teada, et Salzburgi lähedal Halleini linnas on väga armas kämping (seal asuvad ka külalistemaja ja hotell) nimega Auwirt, mille leiate www.auwirt.com.
Oleme seal oma perega ööbinud mitu aastat järjest. Tegemist on puhta ja hoolitsetud kohaga, peremees on 40-ndates, tal on koer.
Kui lähete perega, siis külastage kindlasti Halleinis asuvat soolakaevandust, sõitke sealt edasi, leiate mäe, mille otsast saate laskuda nn suvekelguga, käige vaatamas Gollingi koske, põigake Saksamaale jne. Ümbruskonna info on olemas kämpingus.
Kämping asub nn suuri leivaviile meenutavate mägede all, leiate alati üles ükskõik, kui kaugel või kõrgel asute!