thoremore

Reisisell, liitus Tripiga 8 aastat tagasi

0 meeldimist
0 postitust
4 kommentaari

2 külastatud riiki, 1% maailma 195st riigist

4 külastatud linna või piirkonda

Viimased kommentaarid

Tere,
Ma tahaksin ka kuskile sooja minna, aga pole reisikaaslast. Aga ma saaksin minna märtsi lõpus. Kas sulle selline variant ka sobiks? Ma saatsin sõnumi ka.

Läheb küll 10.10, me lihtsalt ei tahtnud päeva kaotada. See sõidab sinna mingi 6 tundi. Siit saab vaadata rongi aegu.
http://www.railway.ge/?web=1&action=page&p_id=479&lang=eng
Kui tahad Batumisse, siis õige sihtkoht on Makhinjauri- see on natuke Batumist eemal ja sealt saab siis võtta nii takso kui ilmselt ka marsa.

Ma panen ka värsked mälestused Georgia reisist siia kirja, ehk on mõnele abiks.Eriti mis puudutab väikesi nüansse. Meie reis kestis 9 päeva, reisisme 4kesi. Me läksime suht ilma ettevalmistuseta. Jõunud keset ööd Tbilisi lennujaama, otsustasime paar tundi sellel rohelisel kunstmurul magada. Ööbiskohta meil broneeritud polnud ja linnas poleks pimedas midagi teha olnud ka. Kl 7 paiku läks lennujaamast linna buss (nr 37)-minu meelest maksis pilet 2 lari või midagi sinna kanti. Rong käib ka lennujaama-linna vahet, aga see oli lennuki saabudes just lahkunud. Sõit selles bussis oli muidugi omamoodi seiklus, piletit sai osta aparaadist, aga parajat raha meil muidugi polnud. Sõitsime "jänest" kuni peale tuli kontroll. Aga ta ei pahandanud, vaid aitas meil piletid ära osta. Käisime siis pool päeva Tbilisis ringi, käsime turul, vaatasime kuidas leiba küpsetati ja sõime muidugi ka. Kesklinna pool kohtasime ühes pargis Irakli nimelist meest, kes pakkus meile ekskursioone linnas ja lähiümbruses, ühtlasi sõidab ka taksot kui vaja. Ta viis meid Mtskhetasse, mis on üks vanimaid Georgia linnu ja olnud kunagi ammu-ammu ka pealinn. Siis käisime veel Uplistshikes-koobaslinnas, see oli tõesti väga huvitav, üks kohalik giid rääkis meile selle kohta täpsemalt ka. Ausalt öelda oleks ilma giidita mulje tunduvalt lahjem jäänud. Mida nende ekskusrsioonide osas veel meeles pidada, et mehed lühikeste pükstega kirikutesse sisse ei saa, naistel peaks olema õlad/pea kaetud. V.a ühes Tbilisi kirikus, kus 5 lari eest sellest enam probleemi ei tehtud. Õhtul võtsime kursi rongijaama, sest meil oli plaanis sõita öise rongiga Batumi ja hakata sealt siis peatustega tagasi tulema. Öise rongi pileti 4ses kupees maksis mu mälu järgi ca 20 lari inimese kohta. Me olime rõõmsad, et saame lõpuks horisontaalses asendis end välja magada, ent rongis oli nii tugev konditsioneer ning meil nii vähe sooju riideid, et me kõik külmetasime terve tee. Lisaks polnud seal patju-tekke-linu, mida me hellitatud eurooplastena eeldasime, tualett avati alles poole sõidu peal ning kõrval panid kohalikud pidu :) Aga kohale me ikka jõudsime, varahommikul. Taksojuhid on Georgias üsna peale pressivad, nt tuli Batumis, kohe kui rong saabus, üks meie kupee ukse taha oma teenuseid pakkuma. Ja peab olema äärmiselt ettevaatlik, sest ehkki nad ütlevad "sõbrad" ja "külalisi me ei peta" siis tegelikult pole see alati mitte nii. Sa võid saada 10m eemalt hoopis teise hinna ja teise jutu. Igal juhul saime sellelt taksojuhilt veidi lüpsta :) Aga see peremajutus mis ta meile välja pakkus oli igati ok. Tuba 4 voodiga, isegi kraanikauss ja külmkapp, loomulikult TV, mis on nende meelest kõige olulisem detail kohu sisustuses,WC ja dušs olid hoovi peal. Aga normaalne vastuvõtt ja asukoht kohe kesklinnas. Paar päeva veetsime siis Batumis,mis on väga kaunis ja uhke linn, ehkki seal käib sellise hooga ehitus, et liigelda on üsna keeruline. Aga kui see kõik neil kord valmis saab...Nad on silmailule palju raha kulutanud, eriti valgustusele. Samas kõigele lähenetakse nii, et noh enamvähem püsib koos ja kaugelt on ju kena vaadata. Võiks ju nt. investeerida osa majutusest saadud raha dušši remontimisele, aga milleks kui püsib niisama ka koos. Batumist jäi meelde rannapromenaad, laulvad ja 3D purskkaevud, delfinaarium ja loomulikult vapustav botaanikaaed. Rand on muidugi kivine ja ilma plätuta seal raske liigelda, aga mõnus ikkagi. Ja veel üks Gruusiale omane detail- ära iial arva, et midagi tasuta saab ehkki hinda pole kuskile märgitud. Keset randa asus selline valge PVC riietumiskabiin. Ühtegi kirja polnud peal. Vahetasid riided ära, siis tuldi ligi ja öeldi aga see on tasuline-maksa 1 lar :) Sama on tualettidega- väga tihti on tualettideks nn auk maa sees. Käid siis suure hädaga seal ära, pärast esitatakse arve- 2 lari. Paberi rull hoidke pidevalt kotis varuks, sest seda üldjuhul pole. Ja täitsa vabalt võib olla, et hind tekib näo järgi. Kui ei maksa, siis nad tõstavad hädakisa ja politseisid on neil iga nuka peal, no neid on tõesti kõikjal ja väidetavalt pole neil seetõttu ka kuritegevust. Muuseas alkoholi võib avalikus kohas, nt pargis vabalt tarbida, aga kui tunned end liiga mugavalt ja tõstad jalad pingile, siis tullakse riidlema. Batumist sõitsime marsaga edasi Kobuleti linna, mis on oma olekult nagu Narva-Jõesuu laadne koht. Linn on 11 km pikk ja seal on 2 tänavat ning rannariba. Natuke meenutas see vaesema inimese Batumit, aga rand ja vesi on sama. Seal oli park kõik üles kaevatud ja tahavad vist augustiks, kui algab õige puhkuse hooaeg kõik valmis saada. Praktiliselt igas majas üüriti välja ka tube. Hinnad olid näiliselt odavamad, ka majutus, aga kui tahtsid ka voodilinu ja tekke-patju, siis 5 lari per nase juurde. Nii see summa kasvas umbes samaks kui kõrvallinnas. Me magasime tookord ilma linadeta :) Mõistlik on mingi oma lina ja väike matkatekk kaasa vedada. Üldiselt mingit erilist muljet Kobuleti ei jätnud, sealt edasi põhja poole on veel üks väike linn Ureki, kus pidavat olema liivarannad ja mida kohalikud ise soovitasid, aga me ei jõudnud sinna. Startisime hoopis marsaga Borjomi poole (ümberistumisega). See on väga mõnus linnake, jälle ehitusplatse täis, aga ikkagi mõnus. Ilusad mäed muidugi ja väga hea õhk. Peatänava lõpus on suured väravad, mis tõotavad ligipääsu Borjomi vetele. Sissepääs 50 tetrit ehk pool Lari. Selle eest saigi ainult väravast sisse ja 10m edasi asuvate kraanide juurde, kus sai omale pudelisse sooja Borjomi lasta. Edasi tulid- WC-2 lari, tuba, kus võimalik tutvuda Georgia maketiga- 2 lari ja terve rivi lõbustuspargi atraktsioone,suhkruvatti ja jäätiseid- igal ühel oma hind. Aga selle kõige vahel voolas ka jõeke ning see oli väga kaunis jalutuskäik. Õhtul sõitsime köisraudteed pidi üles mäkke, kust oli ilus vaade ja restoran. Ettekandja oli väga sõbralik ja kattis meile laua kohta, kust avanes kõige kaunim vaade. See õhtusöök jääb küll kauaks meelde. Ööbisime ühe vanaproua juures, kes oli olnud elu aeg vene koolis matemaatika õpetaja ja kes sai väidetavalt nüüd pensioni 150 lari kuus, mis on uskumatult vähe. Järgmisel päeval külastasime veel rahvusparki, tegime seal ca 3 km ringi ning sõitsime õhtul rongiga tagasi Tbilisi. Viimased 2 päeva veetsime siis seal ringi kõndides, vana Tbilisi on väga kena ning muidugi väga künklik. Muuseumides ei käinud, tutvusime niisama linnaga. Käisime ka väävlisaunas, mis oli omamoodi kogemus. Külastasime restorane. Tbilisi vanalinna osa on üsna euroopalik- seal on ka muid kohti kus süüa kui Gruusia kohalik, WC-d on korralikud, on jahutussüsteemid, osades kohtades ka wifi. Kaardimaksevõimalus oli neil ka mõnes kohas, aga see oli mingi eriline QR-koodi süsteem ja me ei saanud sellest päris täpselt aru. Me üldiselt proovisime külastada ikka gruusiapäraseid söögikohti ja see kõik oli väga maitsev, aga ausalt öelda tekkis viimasel päeval mingi seletamatu isu jogurti ja kala järgi :) Muidu on inimesed sõbralikud, küsivad kohe, et kust pärit ja kas vajate abi, tullakse jutustama. Tbilisis on ka väga palju kerjuseid ja selliseid nahaalseid, kes lihtsalt astuvad sulle teele ette ja hoiavad varrukast kinni, ka lapsi. Ning tohutul hulgal kasse ja koere, kes loevad restoranides su suutäisi ja loodavad ka palakesele :)
Soovitan soojalt Georgiat külastada, see on suurte võimalustega maa.

Batumist põhja pool on selline väikene linn nagu Kobuleti. See on 11 km pikk linn, rannariba samuti umbes nii pikk. Aga kivine, nagu Batumiski. Seal on kindlasti melu vähem, ta pole nii uhke linn ka nagu Batumi. Ja sellest veel omakorda põhja pool on selline koht nagu Ureti. Seal ise pole käinud, aga seal pidi olema liivarand ja kohalikud ise soovitavad seda. Igale poole saab marsaga.