Viimased kommentaarid

2 nädala jaoks on see täiesti piisav summa ning selle sisse on täiesti reaalne ka siselendude kulu mahutada. Kogenud ja vähenõudlik rändur võib selle raha eest seal ka kuu aega seigelda, kui õnnestub lennud hea hinnaga kätte saada.

Tegin Birma viisa Chiang Mais, sest oli soov teistkordsel Birma külastusel siseneda just maismaad mööda. Saatkonnas viisat teha oli minu arvates küll odavam, ehk nii 30 €, aga parem kontrolli üle. Sama lugu on minu teada ka Bangkokis, kuigi seal pead ilmselt pikemate järjekordadega arvestama ning tekib küsimus, kas see hinnavõit antud juhul ära tasub, eriti kui on plaan Birmasse lennata ning maismaapiiri ületamine pole eesmärk omaette.

Siddhartha postitus oleks ideaalne punkti panek sellele teemale :)

Nii mugav kindlasti pole kui näiteks Tais, kus on kogu vastavat taristut palju pikemat aega arendatud kui Filipiinidel. Oleneb ka laste vanusest ja taluvuslävest muidugi. Kui raha väga lugema ei pea, saab kindlasti mugavamaid (loe: ruumikamaid, konditsioneeritud ja tolmuvabasid) transpordivahendeid kasutada ja sellega enda elu mõnusamaks teha. Siargao saar on kindlasti hea valik, samas seal ringi liikumine ei ole nii lihtne, sest mingit ühistransporti pole, va lenujaamast peamistesse asulatesse sõitvad minivanid. Asulate ja surfikohtade vahel liigutakse seal peamist renditud rolleritega.

Kaldusin muidugi teemast natuke kõrvale, sest perega reisile minnes pole minu kogemustest ilmselt väga palju kasu, sest ühistubades sellisel juhul ei ööbi ning alati ei tasu lastega ka suvalises kohas tänavatoitu süüa, seda eriti Birmas, kus olen mõlema reisi vältel pidanud kõhutõvega võitlema. Mujal pole sellist probleemi kunagi olnud.

Tegelikkus on selline, et siin jagatavad kogemused sõltuvad konkreetsetest sihtkohtadest, mida on mainitud riikides külastatud, ning loomulikult ka reisistiilist. Pole ise kunagi suure eelarvega reisinud, ning viimane, 2016 aasta talvel tehtud seni kõige lühem ja odavam reis, viis mind 30ks päevaks Tai põhjaossa, Laosesse ja Birmasse. Keskmine päevaeelarve oli 20 €. Koha peal kasutasin vaid maismaatransporti. Tai põhjaosas kulus keskmiselt kõige vähem raha, teisel kohal oli Laos ja kolmandal Birma, sest Birmas ei saanud kusagil ööbimist soodsamalt kui 8 €/öö. Kulu majutusele suurendab keskmist päevaeelarvet oluliselt. Söögi saab pea igal pool odavalt ja see kulu moodustab eelarvest ka protsentuaalselt väiksema osa kui majutus. Bussi- ja rongipiletite hinnad Tais ja Birmas on võrreldavad. Samas see keskmine on nagu ikka eksitav, sest Laoses oleks võinud hoopis teisiti minna, kui poleks külastanud just põhjapiiri lähedal asuvat Luang Namthad, kus õnnestus peatuda ühistoas, mis maksis umbes sama palju kui Tai põhjaosa ühistoad, ehk 4-5 €/öö. Kõigis Indo-Hiina riikides on võimalik reisida nii väikese kui suure eelarvega, kõik on valikutes ja eelistustes kinni.

Birma ja Filipiinid ei ole Taist kindlasti odavamad sihtkohad. Birmas on turistidele suunatud infrastruktuur veel üsna vähe arenenud, mistõttu ei ole seal konkurents majutuse hindasid alla löönud. Lisaks ei ole turistidel lubatud peatude enamikes odavates kohtades, sest need on möeldud vaid kohalikele inimestele. Tänavasöögi hinnad on siiski võrreldavad.
Filipiinide majanduskasv on tekitanud olukorra, kus näiteks toidupoodides on hinnad kohati kõrgemad kui Eestis. Tänavatoit on jätkuvalt pigem odav. Hea hinnaga ööbimiskohti leidub, aga neid on kindlasti vähem ja raskem leida kui Tais, sest turistide koguarv on Filipiinidel ca 5 korda väiksem, mis tähendab väiksemat nõudlust majutuskohtade järgi kui Tais. Laose ja Kambodža enamus piirkondi on aga Taiga võrreldava hinnatasemega või ka odavamad, sest need riigid on enda arengus Taist omajagu maas.

Ei saa öelda, et kallim oleks, teenustasu summad on samad või vähemalt samas suurusjärgus, mis krediitkaardiga maksmise puhul, vähemalt paari hiljutise kogemuse põhjal. Otse lennufirma lehelt ostes pole aga mingit teenustasu. Seega on asi ikkagi selles, et vahendajatel pole odavaid pileteid müües võimalik muul moel katet tekitada, kui kõikvõimalike teenustasude arvelt.

Loodetavasti on teil ka natuke aimu Filipiinide liiklusest :) Ise küll seal autoga suurematel trassidel sõita ei tahaks. Manilast väljuvad maanteed on ikka väga tiheda ja kaootilise liiklusega. Väiksematel saartel on ok. Mõte on teostatav, aga sõit saab olema tõenäoliselt stressirohke, mis puhkusega väga kooskõlas ei ole.

El Nido on ilmselt vastuvõetavam, kui sinna otse Coronist või Puertost minna, mitte mõnest rahulikust paigast, et kontrast väga ei ehmataks. Seda ka pigem seltskonnaga. Üksi reisides leiab kontakti kohalikega palju suurema tõenäosusega Port Bartonis, kui selline asi peaks huvitama.

Aga jah, on ju võimalik kohe varahommikul ühele neljast erineva saartevalikuga paaditripile minna, peale seda natuke puhata, õhtul mõni õlle teha ja järgmised päevad samamoodi sisustada. Ja nii kasvõi 3-4 päeva järjest. Endale küll piisaks vast kahest island hoppingust nädalas, ülejäänud päevadel võiks avastada saart tsikliga jne. Aga eelistused on ju erinevad. El Nido lähedal asuvad saared on kahtlemata legendaarsed sealsete võimsate kaljude tõttu, Port Bartonist saab täiesti tüüpilistele väikestele Filipiini saarekestele. Seega otsustage ise, kumb variant teile rohkem sobib.

Busuangale saab nii Manilast, Clarkist kui Cebu Citys`t. Kui teie lend läheb Manilasse, siis on ikka mõistlik sealt enda reisi jätkata. Päris täpselt ei saanudki aru, millise lennujaama kaudu te Filidele sisenete. Ise lendasin ühel reisidest Hong-Kongist Clarki ja sealt Manilasse saamisele kulus ikka omajagu aega.

Siin mainitud saartest oleks minu esimene valik kindlasti Palawan. Siquijor oli ka tore saar, aga sellist tunnet pole, et tahaks sinna tagasi minna. Vaadake kasvõi Palawani satelliitvaateid Google Mapsist- minu arvates ei ole Filipiinidel mitte ühelgi teisel saarel nii palju puutumatut džunglit, ehk et terve see saar on tõeline looduslik aare. Iga aastaga läheb osa sealsest atmosfäärist kaduma, nii et kasutage veel võimalust. Huvitav, kas nüüd saab Port Bartonisse mööda igal aastaajal sõidetavat teed? 2013.a. tegin sealt tsiklitripi Long Beachile San Vicentes ja vähemalt viimast lõiku enne San Vicentes ehitati tänapäevaseks. SV on küll ka oluliselt suurem asula, et see põhjendatud oli, aga kujutan ette, et kui nii juhtub ka Port Bartonisse viiva teega, kaob selle külakese võlu üsna kiiresti.

Tsheburashka soovitus lahkuda Filipiinidelt otse Palawanilt, on kindlasti hea mõte. Vaatasin kiiresti PPS-HKG hinda ja esimene, mis nägin, oli ca 70 eurot. Sellises suurusjärgus hinnad on üldjuhul ka nt Cebu-Hong-Kong liinil. Tegemist pole küll otselennuga, vaid see läheb läbi Manila, nii et ajaliselt väga ei võidagi ehk, aga rahaliselt vast küll.

Fibin, seda on küll huvitav kuulda, et Sul lausa nii tõsised plaanid on peast läbi käinud. Kas juhuslikult sellist meest ka seal kohtasid nagu Jupiter? Tema õpetas mulle Filipiinide Baileys`t valmistama :) Ta oli juba aastal 2013 vana mees, nii et kes teab, kas õnnestubki veel teda kunagi kohata..

Kui juba Busuanga saarele minek, siis Palawani ehk päris välja ei tasu jätta, kuid El Nido ja Sabangi jätaks küll vahele. Nende vahele jääb mõnus külake Port Barton, kus on väga hea ja rahulik atmosfäär. Sealsed saaretripid ei paku küll nii võimsaid vaateid kui El Nidost alguse saavad, kuid vähemalt saate olla mõnel ilusal rannal praktiliselt üksi, mitte koos mitme teise paaditäie rahvaga. Port Bartonist saab bussiga (bussi katusel sõitmine lisab kindlasti vürtsi) Puerto Princesasse ja sealt omakorda lennukiga Cebu City`sse, kui on plaan Boholile minna. Boholilt saate laevaga eelpool mainitud Siquijori saarele, kuhu soovitan minna ka enda kogemustest. Boholi olen alati meelega vahele jätnud, sest see tundub liialt turistikas, aga kuna tegemist on päris suure saarega, siis rolluga ringi sõites on seal kindlasti avastamist omajagu.

Ehk on natuke kasu ka sellisest lehest: https://www.facebook.com/Filipiinifiiling-821759601335851/

Coron on ikkagi linn ja kui sealt just iga päev Busuanga saarele erinevaid väljasõite või Busuanga ümbruses olevatele väiksematele saartele paaditrippe ei tee, pole seal küll mõtet pikalt olla. Tulin kunagi Port Bartonist ja suundusin El Nidosse, mis aga ei jätnud head muljet (eriti peale Port Bartonis olemist), nii et lahkusin sealt juba järgmisel päeval Coronisse, kuigi esialgu oli plaan El Nidos vähemalt 4-5 päeva veeta. Seetõttu jäigi Coronis veetmiseks liialt pikk aeg ning teile seda küll ei soovita. Pigem tuleks see 2 nädalat nende saarte erinevate asulate vahel ära jagada- seal, kus meeldib rohkem, peatute kauem, kus ei meeldi, vähem. Teil on ehk hoopis muud eelistused kui minul. Palawani ja Busuanga vahel saab liikuda paadiga ning algus- ja lõpppunkt on üldjuhul Coron ja El Nido. Kui raha rohkem, soovitan kasutada võimalust teha mitmepäevane paadritripp, mille vältel peatutakse päeval erinevate väiksemate saarte ilusatel randadel ning õhtul jäädakse mingile saarele ööbima. Tehakse rannas lõket, maitstakse kokteile jne.

Tõepoolest, Chiang Mai ning ka selle ümbrus vajab ja ka väärib kindlasti rohkem kui ühte päeva, et sealsest atmosfäärist natukenegi aimu saada.

Kui eelarve lubab, osta kohapeal, et reisikava oleks maksimaalselt paindlik, aga vähemalt Cebu Pacific teeb kord kuus promokampaaniaid, mille ajal saab edasi-tagasi lennud 40-50 euroga. Võid enda reisikava just soodsate sihtkohtade põhjal üles ehitada.

Raha pole mõtet siin vahetada, sest puudub riiki sisenemise maks, ainult lahkudes peab olema piisavalt peesosid alles.

Kui tahad käia mööda radu, mida Filipiinidele minnes enamus teisigi käivad, siis võid eelneva postituse soovituste järgi käituda, aga kui tahad näha rohkem tõelist Filipiinide elu ja mõista, et seal pole vaid ilusad rannad, siis oleks mõistlik natuke rohkem eeltööd teha.

Isiklikult jätaksin välja hoopis Manila, mitte Cebu, sest ka viimasest saad kõikidele saartele lennata. Lisaks on Cebu palju mõistlikuma suurusega ning turvalisem ja ilusam linn, kus võid paar päeva väga mõnusalt sisustada. Rendid tsikli ja sõidad linnast välja ja oled kohe metsiku looduse keskel. Ööelu on seal ka vägagi korralik, soovitan läbi astuda sellisest klubist nagu J AVE. Sõites Cebust bussiga põhjapoolsetesse asulatesse, saab mööda merd edasi Malapascua, Bantayani ja Guintacani saartele suunduda. Lõuna poole liikudes on võimalik Dumaguetest Siquijori saarele seilata. Tee peal on ka võimalus koos vaalhaidega ujuda. Natuke veel lõuna poole sõites saab praamiga suurele naabersaarele Negros, kus on võimalik vulkaani pervele ronida.

Kui nüüd Cebust edasi vaadata, siis variante on mitmeid, aga kui sõelale jääb Palawan, mis on iseenesest väga hea valik, sest seal on veel väga palju metsikut loodust alles, siis El Nido jätaksin küll kavast välja, See on meeletult ülehinnatud koht. Coronilt Palawanile minek võib olla omaette seiklus, oleneb, mis variandi valid- võid teha mitmepäevase tripi, mille jooksul peatutakse väikestel paradiisisaartel, või minna bankaga ja nautida lihtsalt meresõitu. Olenevalt ilmast kas rahulikumat või natuke ekstreemsemat nagu ise kunagi kogesin.

Saari on Filipiinidel üle 7000, nii et valikut on. Soovitan kasutada Google otsingut, et leida just endale sobivaimad. Vastavalt siis ajalimiidele ja eelistustele. Siit foorumist olen enamasti lugenud soovitusi just Boracayle ja Boholile minekuks, pluss siis see kurikuulus El Nido, mis nüüd, aastaid hiljem, on ilmselt veel hullem turistilõks kui 2013 aastal, mil seal ise ühe öö veetsin, kuigi algselt oli plaanis sinna pikemalt jääda.

Ühe korra Yangoni lennates ja teisel korral Birmasse maad mööda minnes ei tundnud keegi huvi riigist lahkumise aja ja viisi suhtes.

Tänu siinsele postitusele grupi read vaikselt täienevad, aga kutsuks veel inimesi liituma, et saaks hakata mitmekülgset sisu looma.

Meelitada võiks praegu näiteks sellega, et üks liige on eestlasest buda munk, kes elab Bangkok`i külje all asuvas kloostris ja õpetab ühes Tai ülikoolis budismi põhitõdesid. Temaga kohtumine Tais päädis minu jaoks otsusega minna 10 päevaks Chiang Mai äärelinnas asuvasse kloostrisse buda munkade käe all meditatsiooni algtõdesid omandama. Mine tea, mis mõtted ja teed avanevad Sinu jaoks, kui oled temaga vestelnud. Jagan ka ise lahkelt iidsest kloostrist saadud unustamatuid kogemusi, mis mõjutavad minu igapäevast elu ka nüüd, aastaid hiljem.

Vähemalt käesoleva aasta alguses ei saanud Aerofloti puhul Tallinnast algava lennu puhul veebis check-in`i teha 24 h enne lendu. See tuli ikkagi lennujaamas teha ning seal sai ka endale sobiva koha valida. Olen Aeroflotiga 4 korda Aasias käinud ja iga kord on sama lugu olnud. Tagasilennu puhul toimib asi ka veebis.

Sel juhul küll :) Minu postituse mõte oli jah natuke laiem, mitte ainult mõne inimese eelistusi silmas pidav. Seega kõik, kes ei karda ekstreemsusi ning on uutele kogemustele avatud, sõitke Birmas rongiga, aga kes eelistavad mugavat, kiiret ja rahulikku kulgemist, kasutage bussi- või lennuliiklust ;)

Nii jääb lihtsalt paljudest headest kogemustest ilma, kui kõike, mis kellegi poolt kirja pandud, lõpliku tõena võtta ja enda plaane selle järgi seada. Ilmselgelt on väga palju erinevaid arvamusi ning kui otsida, leiab foorumitest ka rongitransporti soosivaid ja ülistavaid hinnanguid.

Lennata võiks siis, kui on tõesti vähe aega või on piletite maksumus võrreldav. Näiteks Tais võib saada Bangkok`ist Chiang Maisse lennukiga enamvähem sama raha eest mis rongiga. Ja Tais ei ole antud rongimarsruut ka mitte midagi erilist. Aga Birmas on teatud liinidel hoopis teised lood.

Kahjuks võib siit taas lugeda soovitusi inimestelt, kes on harjunud võimalikult palju lennukiga lendama ning on ka paljudes muudes asjades pisut liialt valivad ja pirtsakad. Ei tohiks jätta siin inimestele muljet, et lendamine on ainuõige variant. Esiteks on see Birmas mõttetult kallis ning kui juba Birmasse minna, siis tuleks seal just RONGIGA sõita! See on Birma reisi lahutamatu ja oluline osa. Briti koloniaalajastu ajal rajatud infrastruktuur eeldab küll piisavat kõrget taluvusläve, sest rongisõit võtab aega ning raudteevõrk ja rongid ei ole just kõige tänapäevasemad, mis tähendab kohati üsna rappuvat kulgemist, kuid saadavad elamused kontaktidest lihtsate birmalastega, kelle jaoks rongisõit on kõige taskukohasem, ja vaadetest teatud marsruutidel, kaaluvad mõningased ebamugavused kuhjaga üles.

Inimesed, palun saage aru, et Filipiinid ei ole ainult El Nido linnake ja Boracay saar. Need, kes ütlevad, et El Nido on superilus koht, ei ole ilmselgelt mujal käinud. See on ikka paras turistilõks ning viimane koht, kuhu Palawani saarel minna. Ja kui nüüd keegi Filipiinidele mineja loeb siit, et oh, El Nido on superluks koht ja lähebki sinna, siis võib juhtuda, et ta pettub. Pigem minge Port Bartonisse, kui tõesti just Palawani saarele soovite minna. See on oluliselt ilusama ranna ja mõnusa vibe`iga külake, aga ka seal saab saaretuure jms teha. Mõnel võib seal muidugi igav hakata, aga kui minna kahekesi või suhelda hästi palju kohalikega, on ok. Edasijõudnutele, kes ei taha käia nn kohustuslikke marsruute mööda käia, soovitan minna Palawani asemel hoopis näiteks Siargao saarele. Võimalusi on veel ja veel, tehke lihtsalt ise natuke kodutööd ja te leiate Filipiinidelt seda, mida te nt Tai saartelt üldse ei leia.

D, E ja F terminalidega pole mingit probleemi, sest need kõik asuvad transiittsoonis. Ise olen juba 3 aastat Moskva kaudu lennanud. Peagi jälle.