Viimased kommentaarid

Anda on igal juhul hea valik. Ametlikke tuuride pakkujaid seal kindlasti nii palju pole kui Panglaol, aga paadituuride korraldajaid leiab väikese vaevaga. Kõige tuntum on kahtlemata Lamanoc (Mystical) island tour, mida ise läbi teinud ei ole, sest see on tundunud huvitav vaid nime poolest. Kui põhjalikumalt otsida, leiab kindlasti paadimehe, kes teid ka mõnda kolmandasse põnevasse ja looduslikult kaunisse kohta viib. Rannal ringi liikudes ja inimestega suheldes leiab ka kohalikke asjaarmastajaid giide, kes koopaid ja loodust vaatama viivad. See teenus pole jällegi endale huvi pakkunud, nii et kvaliteedi kohta ei oska midagi kosta, aga nägin, kuidas paar valget kohalike saatel mõõda randa koobaste poole liikusid.


Andas olles minge kindlasti ka Coco-Loco restorani ning külastada võiksite ka selle koha omaniku vanemaid, kes elavad ühes järgmises barangays ja arendavad seal tasapisi turismi. Nad on eestlaste nägemise üle kindlasti õnnelikud, eriti kui veel tervitused edasi annate. Paaripäevase tripi võiksite teha ka Camiguin saarele, sest sadam, kust laevad sinna regulaarselt väljuvad, ei ole Andast kaugel.

Camiguin on ka veel ikkagi väga turvaline, kuigi juba seal võib näha sõjaväelasi, kes laevalt tulijate kottide sisu sondeerivad. Ise läksin sealt veel edasi Mindanao saare edelaossa, kus olid äsja pommid plahvatanud ja kümned inimesed surma saanud, nii et see on juba kant, kus tavaturistid ei käi ja kus keegi inimröövide ja pommiplahvatuste osas puutumatust ei anna.

Jah, kahtlemata on mõlemal omad plussid ja miinused. Revoluti praktiliselt kasutanud pole, aga veebist loetu põhjal võib samuti järeldada, et nende teenus on kokkuvõttes odavam. Kui aga pole võimalust, või nagu endal, soovi nutiseadmeid kasutada, siis on TW igal juhul hea valik.


 

Eestlaste Transferwise pakub sama asja mis Revolut. Nende teenuseid ja pangakaarte julgen omade kogemuste põhjal ka soojalt soovitada. Eelisena on olemas ka kiire ja toimiv klienditugi ning lisaks appile on võimalus kõiki olulisemaid operatsioone ka (süle)arvutis teha.

Filipiinide immigratsiooniameti jaoks pole oluline, kas väljalend Filipiinidelt on 30 päevase viisavaba perioodi sees või mitte. Tähtis on, et selline pilet on olemas. Küsimus on siinkohal pigem lennujaama konkreetse töötaja teadlikkuses.


Selgitustööd tehes vast ikka lastakse lennukile ja siis pole muud midagi, kui koha peal viisat pikendada. Esimest korda seda tehes saabki lisaks 29 päeva, mis peaks antud juhul piisama.

Ise olen enamasti kasutanud fake-piletit ja sellega pole kunagi probleeme olnud, aga ei kutsu üles sama teed minema. Garantiid pole, et jamasid ei tule.

Kes juba vähemalt korra-paar Birmas käinud ning otsib uusi ja huvitavaid sihtkohti, siis soovitan soojalt Chin state`i, eriti selle põhjaosa külastada. Antud piirkond oli veel hiljuti suletud, aga kuna olukord on seal vähemalt praeguseks maha rahunenud, võib Chini mägisel maastikul nüüd üsna vabalt ringi seigelda. Eriti meeldis Monywa-Kalewa teelõigu teine pool. Seal läheduses on veel mitmeidki paiku, mis järgmisel korral ja siis juba tsikliga avastamist väärivad. Seekord oli plaan maksimaalselt palju hääletamise abil edasi liikuda, millist võimalust praktiseerisin üldse esimest korda enda Kagu-Aasia reiside jooksul. See töötas, kuigi vajas teatavaid ettevalmistusi. Soovitan sellist lähenemist kõigile, kes tahavad tunda Birma inimeste tõeliselt siirast abivalmidust. Birma kogemusele vürtsi võib lisada ka budistlikes mungakloostrites ööbimisega, kuid peab arvestama ka munkade umbusu, eitavate vastuste, passist piltide tegemisega jne. Aga kokkuvõttes elamus missugune!


P.S. Samas osariigis asub ka üks kahest alles hiljuti avatud piiripunktist, mille kaudu saab Birma ja India vahel liikuda. Kui alustada reisi Birmas ja jätkata Indias, siis on vaja saatkonnas tehtud India viisat. Kui aga lennata esmalt Indiasse, sealt maad mõõda või lennates Birmasse ja seejärel maapiiri kaudu Indiasse tagasi, piisab ka India e-viisast. Ise tegin India viisa Mandalays ja sain selle kätte 2 päevaga, aga tasub arvestada kolmega. Rihkhawdar/Zokhawthar on võrreldes Tamu/Moreh piiripunktiga väga harva kasutatav, nii et veebist ja foorumitest ei leidnud enne ühtegi kinnitust, et keegi seda kasutanud on ja et Rihkhawdari suunas liikumisele takistusi ei tehta. India saatkonnas ka hoiatati, et kui seda piiripunkti teatud põhjustel kasutada ei saa, siis ei ole avalduses ära määratud piiripunkti valiku tõttu alternatiiviks ka Tamu/Moreh, aga õnneks probleeme polnud. Olukord Birmas muutub kiiresti ja ettearvamatult, nii et teatud piirkondade osas saab alles koha peal selgust, kas need on avatud või suletud. Aga pioneeriks olemine tasub end kahtlemata ära.

Kui esimene omal käel reis eksootilisse piirkonda, siis teie valikust kas Tai või Filipiinid. Tai eelistamise puhuks on siin juba välja pakutud mitmeid erinevaid marsruute, aga lisaks saartele soovitaks ka Tai põhjaosa külastada. Siis hakkab reis juba ilmet võtma. Mitu nädalat ainult erinevate väikeste saarte vahel seiklemine ei anna kokkuvõttes midagi väga juurde. Kiidan heaks soovitust Bangkokist Koh Changile minekut, sest seal on nii randu, tõelist džunglit, pidu ja ka eraldumise võimalusi. Tõeliste paradiisirandade nägemiseks valige lisaks kas naabersaar Ko Mak ja/või Ko Kut. Peale seda sõitke Bangkoki tagasi ja sealt siis kas rongi/bussi/lennukiga Chiang Maisse või Chiang Raisse. 


Filipiinidele lendamine on kahtlemata natuke suurem ettevõtmine, aga midagi üle mõistuse keerulist pole ka selle sihtkoha puhul. Tasuks valida kauglend kas Singapuri või Hong-Kongi ja sealt mõne odavlennufirmaga Cebusse lennata, et vältida Manila lennujaama ja ka Manilat ennast. Cebu on ka suurlinn, aga siiski oluliselt mõnusam ja turvalisem kui Manila. Shoppamiseks on seal mitmeid suuri kaubanduskeskusi nagu SM Mall, Ayala ja üsna värske ning ülisuur SM Seaside. Cebust kui transpordikeskusest võib juba edasi minna kuhu iganes ja millega iganes.

Filipiinidel aerupaate siiski näinud pole, nii et saab ka seal tänapäevaste kiirustega edasi liikuda. Kuigi jah, Tais levinud kiirpaate seal praktiliselt pole. Tai ja Filipiinide loodus on tõepoolest võrreldav, eriti väiksemate saarte oma, aga ühe olulise argumendina lisaks, et filipiinlased teevad sõbralikkuse ja heatujulisuse poole pealt suurele osale maailma rahvastest silmad ette! Aga ladyboy- ja gaykultuur on seal kohati veelgi rikkalikum ja vabameelsem kui Tais. Ennast pole see kunagi häirinud, aga kõik sõltub, kui tolerantsed ja avatud te kõige selle osas olete, mis maailma avastades teid ees ootab :)

Kui tegemist on lühikese puhkusereisiga, on ehk tõesti oluline ka lendamisest (pakutavast toidust, lühikestest lennuaegadest ja minimaalsetest ümberistumistest, istmetest jne) maksimum võtta, aga kui minna Kagu-Aasiasse paariks kuuks seljakotiga rändama, moodustab lendamine reisist väga väikese osa, mistõttu selle kvaliteet mõjutab tervikkogemust üsna vähe. 


See pole kindlasti märk madalast elustandardist, kui inimene ostab võimalikult odavad lennukipiletid, lepib kehvapoolse toiduga, ööbib tärnideta ööbimiskohtades jne. Julgen väita, et niiviisi lahterdatud inimesed on suure tõenäosusega tegelikkuses õnnelikumad ja rahulolevamad ning kahtlemata oskavad nad ka väheste vahenditega reisist ja ehk elust üldse rohkem saada, kui need, kes raha lugema ei pea ja ei tahagi seda teha.

Aga ei taha seda teemat siin aasta viimastel tundidel teravaks ajada, nii et rahu ja veelkord rahu, aga kindlasti mitte nii väga rahulikku aastavahetust kõigile!

E-viisa peaks üsna kiiresti kätte saama, ehk paari päeva jooksul, kui just aastavahetusega seonduv neid protsesse ei mõjuta. Aga odav lõbu see pole, kui seda nö igaks juhuks transiidi jaoks teha- maksab 80 USD.

Tais pole sellistes paikades rännanud, kus taolised skeemid aktuaalsed, ja Indoneesiasse pole siiani veel kordagi sattunud, aga kui loetu ja sisetunde põhjal Filipiinidega võrrelda, siis arvan, et viimases on "oht" sellevõrra suurem, et seal on võrgutajateks just noored ja tegelikult igati korralikud piigad. Kuna valge mehe vanus on neile pigem teisejärguline, võivad seal võrku sattuda nii algajad kui ka elumerel nii mõnegi lainega (võib lugeda ka naisega) rinda pistnud mehed.


See muidugi ei välista, et nii mõnigi mees sealtkandist tõelise armastuse leiab, selle nimel enda maist vara müümata ja töönarkomaaniks hakkamata.

See lugu peaks olema lausa kohustuslik lugemismaterjal meestele, kes lähevad sinnakanti sarnase sooviga. Eriti ettevaatlik peaks selliste plaanide osas olema Filipiinidel ;)

Olen Kagu-Aasiasse lennanud pea alati just Aeroflotiga üle Sheremetjevo ning midagi halba öelda pole- lennujaamas tunnen end juba vägagi koduselt (küll mitte öö veetmise osas) ja nende lennukid on ka tip-top. Teeninduse osas saan võrrelda Singapore Airlinesiga, ja nagu siin eespool ka keegi mainis, venelaste pakutav kvaliteet on kõikuv, aga kuna olen vähenõudlik, sellest probleemi teinud pole. Omamoodi hoopis naudin põgusat Vene keeles suhtlemist ja kokkupuudet põneva kultuuriruumiga. Qatari teenuseid ei ole kasutanud, aga kui hind oleks samas suurusjärgus, eelistaks taaskord pigem Aerofloti. Aga see valik põhineks muidugi puhtalt isiklikel ja eelkõige nostalgilistel kaalutlustel- nii nagu teatud ja korduvalt nähtud filmid täiendavad mingil määral jõulumeeleolu, äratab Aeroflotiga lendamine erilisi mälestusi esimestest reisidest.

Sihtkohtade eelistus on kahtlemata maitse asi, nii et ei ütle midagi halvasti neile, kes Filipiinidele minnes just El Nido peamiseks sihtpunktiks valivad ja seda ka kolmandatele sinna minejatele soovitavad, aga tasub siiski natuke rohkem eeltööd teha, ning kindlasti leiab palju erilisemaid ja turismimassidest rikkumata paiku, mida külastada. Siit foorumist leiab ka piisavalt Filipiinide teemalisi arutelusid, kus on ka Palawanist omajagu juttu olnud, nii et kasutage otsingut ja saate kindlasti targemaks.


ATM-e leiate hulganisti Palawanil Puerto Princesas. Transpordivõimalusi on seal ka mitmeid erinevaid- lihtsad bussid, mille puhul võib teatud teelõikudel (Roxas-Port Barton) sõitu nautida ka katusel, ja mini-van`id mugavamaks kulgemiseks.

Kopeerin siia ka sarnasele teemale enda poolt lisatud kommentaari FB grupis "Eestlased Filipiinidel", ehk on selle mainitud marsruut sobiv ka teile:

Soovitan kaaluda marsruuti Manila-Puerto Princesa-Port Barton-El Nido (kui liigselt turistikad kohad ei hirmuta)-Coron-Manila. Coronisse bankaga või kui raha rohkem, valige kas 3ööd/2 päeva või lausa 5ööd/4 päeva pikk mereseiklus, kas Tao või Buhay Isla poolt pakutav. Igal pool vastavalt soovile ja meeldimisele 2 või rohkem päevi ja ongi 13 päeva sisustatud. Transport, sealhulgas ka lendamine (ootamine, hilinemised jne) võtab ka kokku paar päeva, nii et väga tihedaks ei soovita graafikut ajada. Muidu jõuaks ju ehk veel ühe saare ära vaadata, aga sellel ei ole tegelikult mõtet. 30 päeva korral oleks teine asi. Palawani lõunaossa ei olegi teil mõtet minna, kuna olete esimest korda sealkandis. Ise tegin lõunaosas veebruaris 4-päevase tsiklitripi, aga ütleks, et see on pigem nö edasijõudnud Filipiinide ja eriti Palawani fanaatikutele.

Port Bartonis on ka sukeldumisklubi olemas:


Head reisi planeerimist!


Inge ja Ahto blogi osas on Margusel täielik õigus- nii hästi ja humoorikalt oskavad vähesed kirjutada. Keegi ei viitsi lugeda pikki ja sisutühje heietusi, aga Inge piltide ja lugudega tutvuda soovitan küll soojalt!

Tere!


Sobivaim kuu oleks veebruar. Kui arvestada reisi pikkuseks 2 nädalat, siis kahekesi tube jagades ja mitte väga priisates saab 1000ga hakkama, sealhulgas lennupiletid, aga kui on soov vabamalt võtta, võiks 1500ga arvestada. Nö teejuhi tasu oleks ca 120 eurot, arvestusega, et kokku tuleb 5 inimest. 

Heade soovidega 

Martin

Bussiga (ca 6-7 tundi) Ranongi ja sealt paadiga üle jõe on kohe Kawthaung nimeline Birma asula. E-viisaga saad sealsest piiripunktist kenasti läbi.

Siin ei olegi asi niivõrd erinevas arvutis, vaid hinnad muutuvadki ajas nö ebaloogiliselt ja see on täiesti normaalne. Mingi aeg katsetasin päris pika perioodi jooksul erinevaid brausereid, küpsiste ja vahemälu kustutamist ning ka VPN-i, aga ei märganud, et see oleks efekti andnud.

Nii Momondol, Skyscanneril kui Google Flightsil on omad plussid. Viimase otsingumootor on tõeliselt kiire ning lisaks mainitud kaardirakendusele on võimalus otsida soodsamaid hindu nii kuu kui pikema perioodi lõikes. Seda võimalust pakub ka Skyscanner ning see on väga sobilik just paindlikele rändajatele. Senise kogemuse põhjal näib, et GF kuvab kalendris esialgsed hinnad suurema tõenäosusega õiges, ehk lõplikus suurusjärgus kui Skyscanner.


Erinevalt teistest näitab GF vaid hindu, mis kehtivad otse lennufirma kodulehelt ostes.

Kes soovib leida kõige odavamat hinda mingil konkreetsel marsruudil, peab igal juhul mitut erinevat otsingumootorit kasutama, sest mõnikord leiab üks, mõnikord teine parima võimaliku ja soodsaima variandi. Isiklikul hinnangul ei ole Momondo otsimiseks just kõige sobivam ja mugavam, aga kui ostmiseks läheb, võib sealt päeva lõpuks siiski kõige odavama hinna pakkuja leida.

Kiwi sobib pigem otsimiseks, sest selle algoritmid suudavad isegi kõikvõimalikke odavlennufirmade lende kuvada ja neid ka omavahel kombineerida. Kui ei ole teatud piirkonna vedajatega kursis, on see alustuseks täitsa ok platvorm. Samas ostmiseks seda ei soovita, sest hind võib kohati isegi kallim olla kui otse lennufirma(de) lehelt ostes, ning lisaks suudavad nad hästi ära peita riske liiga lühikeste ümberistumiste korral või leevendada neid teatud (kahtlaseid?) garantiisid pakkudes. Kui on plaanis 3-4 lendu korraga osta ning ei soovi enda andmeid mitu korda sisestada ja kaardimakset sooritada, on kiwi.com muidugi üsna mugav variant.

Nii mõnelgi on ehk hoopis teised kogemused ja ega lõplikule tõele ei pretendeerigi.

Huvitav, mida küll teeks Filipiinidel tagaotsitav misiganes EV dokumendiga, kui tal pole reaalne võimalus kodumaalt lahkudagi? 


Samas pole isegi selge, kas tegemist on elamisloaga, ID-kaardiga või mõlemaga. ID-kaardi eelduseks on EV kodakondsus, mille olemasolus kahtlen. Isegi kui see olemas oleks, siis ID-kaardiga poleks antud juhul niikuinii midagi peale hakata.

Igal juhul kui kõikidele küsimustele vastused saaksin, aitaksin võimalusel, sest ei näe selles liialt suurt riski. Väikese seikluse vastu pole mul ka kunagi midagi.

Ka FB grupis "Eestlased Filipiinidel" otsib keegi naisterahvas inimest, kes dokumente Filipiinidele toimetada aitaks. Võimalik, et ta on seotud siinse antud teema algatajaga. Kui mitte, siis suhtuks isegi juba tavalisest suurema ettevaatusega ja soovitaks seda ka kõigil teistel teha.


Aga üldiselt võiks ikka kahe jalaga maa peal püsida- kui see asi pole ka päris puhas, siis narkoveoga nüüd kohe kindlasti tegemist pole. Ei tea ka, et meil siin oleks hiljuti uus pulbriline või mis iganes kujul uutlaadi Eesti Nokia leiutatud, mille suhtes teisel pool maakera ootamatult suur nõudlus on tekkinud. Seega, kui pea on ikka omal kohal, siis vangla ei oota ja lennukist väljudes maha ei lasta. Kuigi ei vaidle vastu, et Reaper räägib karmistunud narkopoliitika kohta vägagi õiget juttu. Nulltolerantsi diilerite suhtes tunnistasid ka veebruarikuus Cebu Citys kohatud kohalikest tuttavad.

Selline teema lisab aga igal juhul vürtsi siia keskkonda ning lubab piiluda nii mõnegi sõnavõtja hingeellu, nii et igati kasulik lugu minu hinnangul!

Absoluutselt, kõik võib olla. Kui keegi heatahtlik oleks valmis aitama, tuleks väga terve mõistusega läheneda. Kui tekib kahtlusi, kas mainitud dokument ikka on väljastatud Eesti ametiasutuse poolt ja vastava sisuga, ning üleandjaga kohtudes on lugu ikka veel liialt segane, peaks häirekell koheselt helisema. Olen ise korduvalt Filipiinidel käinud ning sealsete asjadega veidi kursis. Nii elamis- kui töölubadega võidakse vabalt hämara taustaga äri teha, sest väga paljud filipiinlased vajavad neid, et teenida raha enda suure pere jaoks. Aitäh eest vastavaid dokumente neile keegi ilmselgelt ei jaga!


Aga see ei tähenda, et iga asja taga lähemalt tutvumata kohe tonti tasuks näha. Ettevaatuseks võib soovituse anda, aga seda võiks ehk natuke diplomaatilisemalt teha.

Hädas olev inimene on tavalisest emotsionaalsem, nii et selles valguses on mitte kõige korrektsemalt koostatud ja küsimusi tekitav postitus mõistetav. Aga ainult selle põhjal kedagi üsna koheselt petiseks tembeldada ja teemale hoiatav silt kleepida- kas see on tõesti uus trip.ee tase..?


Võiks ka valgustada, mislaadi drooge tasuks küll Eestist Filipiinidele smugeldada. Vastupidi suuna puhul oleks teine asi. Kui oleksin ise sinna lendamas ja valmis aitama, sooviksin loomulikult ka ümbriku sisu näha. Ei oleks raske otsustada, kas tegemist on illegaalsele veole kaasa aitamisega või mitte. 

DHL on kahtlemata parim võimalikest variantidest. Soovitus ise kohale lennata kõlab ka ju teoorias hästi, aga isegi kui see ca 1000 eurot oleks kohe tagataskust võtta, võiks seda summat mõne kuu pärast palju mõistlikumalt paigutada.

Loodan, et teema algatajal oli tõsi taga ning kõik laheneb hästi!

Ei usu, et VM lehel Tai kohta valeinfo on. See teine Aasia riik võib olla Filipiinid, kus kehtib küll nõue, et pass peab ka peale riigist väljumist veel vähemalt 6 kuud kehtima.

Viimane kommentaar on väga asjakohe, sest Qatari lende jälgides avastasin tihti, et Momondo pakub mingeid kombinatsioone, mida Qatar enda lehel ei paku. Ja need kombod olid just hästi lühikese vahepeatusega. Seega on olemas võimalus, et need lennufirmad koodi ei jaga ja seega keegi ka vastutust ei võta. Teine variant on see, et siiski jagavad, aga Qatar ise ei riski selliseid variante enda lehel välja pakkuda, et ei peaks hilisemate probleemidega tegelema.

Uuri asja!

Kui on mitu lendu eri vedajatega ja need on küll ühel piletil nagu on võimalus nt kiwi.com lehelt osta, ei tähenda see veel sugugi, et äraantav pagas automaatselt lõppjaama lendab. Lisaks ei vastuta antud juhul ka antud vedajad, kui mõni lend ära jääb või hilineb ning Sa seetõttu järgmisest lennust maha jääd. Kiwi vist küll pakub mingit garantiid selle olukorra suhtes, aga ise küll selle peale välja ei läheks, et probleemi korral nendega suheldes kiirele ja heale lahendusele lootma jääks.

Üldiselt on ühel piletil olevad lennud siiski omavahel koodi jagavad, nii et probleemi pole.

Samas kui pagas järgmisele lennule ei jõua, siis võib ikkagi omajagu segadust tekkida, aga siinkohal ei oska väga kaasa rääkida, sest reisin alati vaid seljakotiga.