Viimased kommentaarid

Kagu-Saaremaal saab ööbida väikses ja lihtsas, kuid omapärases Cubuses, mille suurimaks väärtuseks on võrratult avar vaade, sealhulgas Väikesele väinale ja Muhu saarele. Kuna majutusvõimalust ei ole veel klientidele kasutamiseks välja pakutud ja nipet-näpet on tegelikult ka veel teha, pakun välja võimaluse workaway stiilis seal mõnda aega ka tasuta peatuda. Vastutasuks soovin saada tagasisidet ja ära ei ütleks ka abist mõningate kergete nokitsemistööde juures (välidush jne). Kes tahab eriti põnevas projektis kaasa lüüa, siis kokku panemist ootab ka Cubus Mobilus, mis hakkab paiknema ratastel alusel  merekaldast paarikümne meetri kaugusel. 

Olemas on jalgrattad ning kasutada saab ka paati, mootorit ja spinningut. Vajadusel olen kalapüügil giidiks. Ringi tiirutada saab ka lahtise Vene villisega.

DSC03095

DSC03841

69657983-357423841873344-939018728673116160-n1

13639948-1154899927903554-1116175970-o

Rohkem pilte: https://drive.google.com/drive/folders/1Ui5VIb0xU7UbRUhQdywPEOhr9q1CWbym?usp=sharing

Kellel huvi, kirjutage siinsesse postkasti.

Võimalik, et siinkohal on silmas peetud hoopis tavapärasemat "terminal fee" maksu. Erinevate allikate põhjal on antud summa juba piletihinnas sees, kuid see võib sõltuda ka pileti ostmise ajast. Seoses Manila lennujaamaga lugesin paar aastat tagasi, et terminal fee tasumisest pääsevad need, kellel oli pilet ostetud peale konkreetset kuupäeva. Sama võib olla ka Mactan-Cebuga, sest vastav muudatus viidi sisse alles 2019 aasta keskel.

Abednego mainitud suhtumises küll midagi väga üllatuslikku pole- teatud kategooria trip.ee inimesi ju peabki enda reisimisviisi ainuõigeks. Ei olda ka kitsid seljakoti- ja säästureisijate lähenemise suhtes küsitava tagamõttega repliikide tegemisel.

Vähem kitsarinnalisust ja avaramat ning mõistvamat maailmanägemust võiks siin näha küll, sest tegelikult on ju täielikult igaühe oma asi, kuidas ta reisist enda jaoks maksimumi saab. Viimane pole tõepoolest mitte kellegi kolmanda kommenteerida ja veel vähem halvustada.

Antud juhul pole relevantne, et aasta või 2 tagasi on kellegi kogemus positiivne olnud. Praegu on aktuaalne, et juba pikema perioodi jooksul ei ole õnnestunud üle maailma väga paljudel veebi ega appi kaudu CP saidil otsingut teostada, pileteid osta või bookingut kontrollida/muuta/check-ini teha. 

Huvi pärast testisin TunnelBeari VPN-iga, mis valis automaatselt USA IP, ning üllataval kombel enam erroreid ette ei visanud. CP-l on käesoleval aastal lennukite mehitamise ja selleläbi graafikutest kinni pidamisega varasemast suuremaid probleeme olnud, ja kuigi ei tahaks väga uskuda, et need 2 asja on omavahel kuidagi seotud, siis kahtlemata on tegemist üsnagi kummalise olukorraga.

CP leht ei toiminud ka paar nädalat tagasi korralikult, kui huvi pärast kindlatel päevadel kehtivaid promohindu vaadata tahtsin. Foorumitest lugesin äsja, et CP saidiga on probleeme paljudel ja juba mõnda aega. Kui jamad on ka promovälistel aegadel, mil saidil ülemäära palju trafficut ei tohiks olla, siis on asi juba veidi kummaline.

Kui ma ei eksi, hoiab Qatar Airways ka broneeringut 24 h.

Korduvalt Moskva kaudu lennanud ja ühe öö seal ka veetma pidanud. Päevasel ajal on Sheremetjevos aega isegi mõnusam sisustada, sest sealsete istmete peal nüüd magada küll väga ei saa. Ühes kaugemas nurgas on siiski ka mõned käetugedeta istumiskohad. Kunagi lükkasin 2 sellist pinki kokku ja unerohu abil isegi kuidagi magasin, aga lennujaamapolitseil oli muidugi vaja mind keset ööd üles äratada ja dokumente kontrollida :) Ütleme nii, et antud ööl saadud elamus ja järgmise hommiku enesetunne oli täpselt vastand, mida käesoleva aasta alguses Singapuri Changis täispuhutaval madratsil magades kogesin. 55 päeva väldanud reisi jooksul pole vist kusagil mujal nii hästi maganud kui selles tõeliselt koduses lennujaamas. Seal võib omajagu rolli mängida ka ideaalselt konditsioneeritud ja tasakaalustatud õhk. Nüüd läks teemast veidi kõrvale, aga jah, Moskvast väga häid öiseid elamusi loota ei tasu.

Arutelu on siin üsna põnevaks läinud. Tooks ka ühe vaatenurga välja, mille peale alles antud teemat lugedes mõtlema hakkasin. Maad mööda liigeldes on väga suur tõenäosus õnnetusse sattuda just mõne kolmanda liikleja ebakaine oleku või sõiduvea tõttu, mille järel sõidukid kokku põrkavad ja ka mitte midagi valesti teinud inimesed kannatavad. Tsiviilaviatsiooni ajaloost on samadel põhjustel toimunud õnnetusi ikka väga keeruline leida. Kolmas oluline faktor liikluses on ka üleväsimus, mille vältimiseks on lennukites 2 juhtimisvõimelist pilooti.


Antud mõttes on nii tõde kui kübeke irooniat, mis kumbki teemaalgatajat hirmu ületamisel küll ilmselt väga ei aita, aga mõtteainest ehk siiski pakub.

Bangkokist Chiang Maisse või Chiang Raisse minemise korral võib maksimaalseks aja ja energia säästmiseks loomulikult ka lennata. Hinnavahe ei ole väga suur. Esimest postitust kirjutades ei meenunudki endale antud variant, sest ise eelistan ehedama reisikogemuse saamiseks nii palju kui võimalik maad mööda liikuda. Kuna teil on aga vaid 13 päeva kohal olemiseks, tasub lendamist igal juhul kaaluda. Seda enam, et öörongi- või bussiga liikumise korral mingit head elamust niikuinii ei saa. Isegi päeval ei näe rongiaknast tegelikult muud kui tasast ja lagedat, peamiselt põllumaad, mis jaanuaris on ka üsna närtsinud olekuga.


Chiang Mais/Chiang Mais ehk ei ole tõesti mõtet üle 2 päeva peatuda, nagu ka Bangokis, aga sealt annab korraldada erinevaid väljasõite, nii et nädala sisutamine ei ole kindlasti probleem.

Võite esialgu rongipiletid/siselennud ka ostmata jätta ning teha seda alles koha peal, kui on selgunud, kui kaua tegelikkuses nt Koh Changil või mõnel kolmandal saarel viibida soovite. Rahaliselt tõenäoliselt natuke kaotate, aga vabadus otsustada ja edasi liikuda, kui soov tekib, kaalub numbrid kontol enamasti üles.

P.S. Lugesin üle ka Cob`i postituse ning lõunaosa all mõtles ta ikkagi saari, mis jäävad Bangkokist oluliselt kaugemale kui Koh Chang, nii et tegelikkuses soovitab ka tema minna just viimati mainitud saarele ja seejärel põhjaossa. Lendamise korral aga annab ilmselt ka mõne lõunaosa saare ja Tai põhjaosa külastamise ühildada.

 Jõuab ikka. Koh Changil 4-5 päeva, sealt tagasi Bangkoki ja päevase aja säästmiseks ööbussi- või rongiga Chiang Maisse või Chiang Raisse. Nii jääb veel nädal ka Tai põhjaosa avastamiseks, millest täitsa piisab. Igal juhul parem kui Bangkokis mitu päeva passida ja mitme erineva väiksema saare vahel trippida. Parem keskenduda ühele asjalikule ja piisavalt suurele saarele nagu Koh Chang, nii et ei raiska asjata aega transpordile, ning nautida lisaks ka põhjaosa teistsugust (mägisemat) loodust ja ka vaimsust.

Uued soodsamad turismi e-viisa hinnad on nüüdseks ka kinnitatud ja viisat taotledes pääseb juba praegu 3 korda väiksema summa tasumisega, kui aasta tagasi: 30 päeva kõrghooajal 25 $, 1 aasta 40 $ ja 5 aastat 80 $.



Kontrollisin üle ka reaalselt taotluse täitmisega ning info on igati adekvaatne.






See, et seal mäed tihtipeale nagu sudu sees on, ei tähenda alati reostatud õhku. Mae Hong Soni lähistel Tai ja Birma piiri ääres Birma pool asuvaid mägesid vaadates, Loode-Birmas ja ka Kirde-Indias mägistel aladel näeb sellist pilti ikka väga tihti. Chiang Mai koha pealt 100 % kindel olla ei saa, aga ei taha väga hästi uskuda, et seal asi reostuses on, sest suurlinnast on asi tegelikult kaugel. Elanike arv on oluliselt väiksem kui nt Tallinnas. Pigem on tegemist ikkagi teatavate looduslike ja ilmastikutingimuste koosmõjuga.


Tasub võrrelda nii Chiang Maid kui Chiang Raid. Viimane meeldis mulle ka väga ning sealt on oluliselt lihtsam igasugu tuure teha, eelkõige tsikliga, sest linnast välja pääsemine ei ole nii keeruline kui Chiang Mais. Pais vist hakkaks pikema peatumise korral igav. Aga teemaalgatajale võib seal just meeldida. Ise olin seal vaid tsikliga Mae Hong Son Loopi tehes läbisõidul ja piirdusin ühe ööga. Mainitud loopi soovitan muidugi ka soojalt, aga eelnevalt tasub soojenduseks rolleri või tsikliga sina peale saada, mitte sealsetes mägedes kohe tuhandeid kurve võtma hakata.

Legaalselt saab loomulikult ka, aga need ei ole päris võrreldavad elamused.

Samuil käinud pole, nii et detailsem võrdlusmoment puudub, aga Koh Changi loodus on kahtlemata metsikum. Ilusaid ja samas privaatseid randasid viimaselt väga ei leia, kuigi Wai Chaek Beachi võib selliseks pidada küll. Sinna saab ka rolleriga ligi, aga viimane lõik ei ole kergete killast.

Ise ka Koh Changil üle nädala ei viibiks, aga kui teemaalgataja koos enda 7 aastase pojaga on Tais ka varasemalt ainult erinevatel saartel viibinud ja samuti ehk kuu aega korraga, siis Koh Chang on selles osas ikkagi korralik progress. Mõni tahabki enda puhkust natuke rahulikumalt veeta. Samas on seal tegevusi omajagu, kui ainult aktiivselt otsida. Teist korda minnes üritaks ise giidiga koos džunglituurile minna. Üksi seda teha ei tasu, sest terve Koh Changi saare keskpaik on praktiliselt puutumata džungel. Lisaks ei leia võõras omapäi seigeldes sealsest rägastikust ka põnevaid fauna esindajaid üles, või siis vastupidi, leiab, aga seda etteplaneerimatult ja soovimatult. Mõtlen siinkohal just madusid.

Ühesuuna "anywhere" pakkumisi küllaltki paindliku perioodi jooksul saab vaadata ka Google Flights kaudu. Võib valida mingi konkreetse kuu või teostada otsingut järgmise kuue kuu lõikes odavaimate hindade leidmiseks. Otsing on väga kiire ja liiga tihti fantoomhindasid ka ei pakuta. Edasi-tagasi piletite ja konkreetse sihtkohta puhul saab valida ka reisi kestvuse päevades. Sihtkohta lahtiseks jättes saab siiski valida vaid nädalalõpu, nädala või kahe nädala pikkuse reisi vahel.

Arvan, et seda ei ole mõtet siin väga põhjalikult lahkama hakata, miks mõni inimene läheb vabatahtlikult nö kriisikoldesse ja miks mõni peatub vaid 5-tärni hotellides. 


Olen korduvalt Filipiinidel käinud ja ühel hetkel jääb nö tavalistest sihtkohtadest lihtsalt väheks, ning teisalt tahtsin nii endale kui ka teistele tõestada, et tegelikkus pole nii hull kui seda laiemale avalikkusele mõista antakse. Lisaks oli ka soov saada ainest senisest põnevamate ja sisukamate reisikirjade kirjutamiseks. 

Meenuta näiteks terrorirünnakuid Pariisis või kolmandates suurlinnades. Ei ütleks, et negatiivse stsenaariumi tõenäosuse käärid nii väga suured, ja antud juhul Mindanao kahjuks on. Jah, seal on alasid, kuhu minemist kaaluksin isegi kordades rohkem kui seekordset kaugeimat sihtkohta Cotabato City`t. Kusjuures Cotabato oli veel aastaid tagasi kõige kõrgema kuritegevuse tasemega linn Filipiinidel, aga komandanditund ja ööseks linna viivate teede sulgemine ja sõjaväeüksustega valvamine ning patrullimine on vähemalt selle probleemi praktiliselt likvideerinud.

VM ametniku mainitud Vahur Laiapea lugu oli muidugi omal kohal, ehk et 5 korda kompad riski piire ja 6ndal korral ei lähe enam asjad nii hästi. Loomulikult, nii võib minna. Seetõttu ei ütlegi siin kellelegi, et minge julgelt Mindanaole, et minuga ei juhtunud ju seekord midagi. Lihtsalt rääkisin enda kogemustest, sest inimene soovis konkreetselt Mindanaol toimuva kohta lisainfot saada.

Idapoolne Mindanao olevatki küllalt turvaline ning seal ka liigub rohkem turiste. Asi on ka suuresti selles, et meedias kajastatav on inimesed lääne poolt, eelkõige ARMM territooriumilt, lihtsalt eemale hirmutanud. Statistiliselt ei olegi seal ehk oluliselt ohtlikum kui mõne kolmanda riigi tuntud turismipiirkonnas. Enamustel inimestel seostub moslemite, pommiplahvatuste ja inimröövidega kohe Afganistan, Pakistan, Iraan jt, kuhu ka just paljud vabatahtlikult enda jalga ei tõsta. Samas sellistest paikadest saadav kogemus ja elamus on vast väikest riski ka väärt.

Käisin aasta alguses Mindanaol ARMM (autonoomne moslemite regioon, kus katoliiklaste ja moslemite osakaal on ca 50/50) aladel ning tulin sealt ka elusalt tagasi. VM ametnik lausa eraldi helistas mulle ja püüdis mind ümber veenda, kui oli Filipiinide aukonsulilt kuulnud minu plaanist sinnakanti reisida ja katoliiklaste-moslemite vastasest võitlusest ja vastuolude tagamaadest lugu kirjutada. 


Tõenäosus pole suur, et seal midagi juhtub, aga normaalne turist sinna loomulikult ei lähe, ning ise nägin esimesi valgeid alles Davaos, mis on juba ARMM aladelt kaugel. Kui omal kummalisel moel naudid tee ääres raskekuulipildujatega maastikumasinaid, lahinguvalmiduses eriüksusi, linna, mis pannakse ööseks nö lukku ja kus lisaks kehtib ka komandanditund, siis on teine asi. Enne minu kohale jõudmist oli lähedal asuvates linnades plahvatanud üks pomm kirikus ja teine mošees, nii et vahetult enne valimisi seal ikka toimus vähe rohkem kui tavaliselt. Röövimise ohvriks langeda on tegelikult väga väike shanss, kui just ei lähe üksinda Zulu arhipelaagi saartele kolama. Samas paar valget turisti on ka Mindanaolt röövitud ja osad ei jõudnudki ühes tükis koju. Peab olema ka väga palju ebaõnne, et sattuda just pommiplahvatuse hetkel mõnda avalikku kohta, aga see kant jäägu ikka pigem a la ekstreemturistide või vabakutseliste reisikirjade kirjutajatele, nii et ei soovita küll esmakordselt Filipiine külastavatele inimestele Mindanaole närvikõdi otsima minna. Filipiinidel on nii palju teisi lahedaid saari, nii et otsige erinevate võimalike marsruutide ja saarte kohta ning kindlasti leiate, mida otsima lähete!

Plaan kõlab selliselt, et seekord võiks see isegi enda omaga klappida. 


Kas on juba mõni hea ja konkreetne pakkumine tulnud?

Martin

ITA puhul võib olla sama teema nagu vahendusplatvormide kaudu otsides- alguses näitab otsingutulemustes head hinda, aga lõpuni välja minnes selgub, et tegemist oli kas veaga või on pakkumine aegunud. Endal on olnud mitu reaalset kogemust, kui olen ITA poolt leitud kuupäevad sisestanud otse lennufirma või mõne vahendusportaali lehele, aga ITA poolt kuvatud hinnaga võrreldavat nende kaudu leidnud pole.