Taimo

Reisisell, liitus Tripiga 11 aastat tagasi. Tahab minna:
0 meeldimist
2 postitust / 26 kommentaari
1 (0.2%) külastatud sihtkohta:
Viimased kommentaarid

Annan teada, et tänu suurepärasele Eesti domeenireformile on muutunud minu kodumaiste matkade reisikirjade aadress.
Uus link on http://www.taimo.eu/randamine/
Loodetavasti tekib sinna varsti ka uut lugemist.

Matkaspordist öeldi, et nemad on igasuguse varustuse rentimise lõpetanud.

Kisub väga offtoobiks, aga tähistatud erametsa tohid Sa minna ainult metsaomaniku loal.
Valdav osa maainimesi paraku peab oma majavalvureid ketikoertena, kuid liikumist vajavad tõepoolest kõik koerad.

Metsaseadus

§ 35. Metsakasutusõiguse kitsendused
(1) Avalik-õigusliku isiku omandis olevas metsas ja piiramata või tähistamata erametsas tohib:
3) liikuda metsas lõastatud koertega. Lõastatud ei pea olema teenistuskoerad teenistusülesannete täitmisel ja jahikoerad jahil;

Ametlik tähistatud matkarada kulgeb Jussi järvede kandis vahepeal mööda kitsukest teerada, kus on järske tõuse-langusi ja mahalangenud puid. Kui marsruuti natuke õgvendada ning ning pisut laiematele teedele hoiduda, siis on rattaga läbitav küll. Teiseks probleemkohaks on laudtee üle Kõnnu Suursoo. Põhjusmõtteliselt on rattaga sõidetav, aga siis pead kogu aeg nina ette vahtima ning ümbruse jälgimisele aega ei jää. Siis saab muidugi eriti nalja, kui esiratas kahe laua vahelisse prakku vajub - omal nahal proovitud :) Seega mõistlik on seal ratast lükata või rabaületusest loobuda (eriti kui kavatsed ringiga tagasi Aegviitu jõuda).

Lisalugemist:
http://www.reisijutud.com/node/2222
http://www.reisijutud.com/node/1448
http://taimo.pri.ee/randamine/jalgsimatk-labi-pohja-korvemaa.html

Mitmed tuttavad on kurtnud, et pikemal sõidul hakkavad käed valutama suurest koormusest, mis on tingitud liiga kummargil sõiduasendist. Lenksu sellistel ratastel kõrgemaks tõsta üldjuhul ei saa. Seega endale ratast valides lähtusin esiteks sõiduasendist - teadsin, et tahan rahulikult matkata ja väga kummargil sõiduasendit ei vaja. Abiks on ka muudetava kaldenurgaga lenksu pikendus. Teine oluline detail minu jaoks oli lai pehme sadul koos amordiga sadulatorus. Spetsiaalseid rattapükse ei kanna, kuid "sadulasündroomi" pole roheliste rattaretkedel kordagi tundnud.
Aga nagu juba öeldud, on rattavalik ääretult individuaalne ja oma tagumik on kuningas.

Kukerand, Puhtulaid ja Laelatu puisniit olid minule kõige meeldejäävamad.
http://taimo.pri.ee/randamine/kuidas-elad-matsalu.html

No mina küll ei mõista, kustkohast luges Laanekas välja noormeeste alkoholilembuse. Ümber Hiiumaa jalutajad olid need, kes suure osa ajast pühendasid veini degusteerimisele. http://aroundafrica.blogspot.com/
Ilma katkestusteta ümber Saaremaa matk pole minu hinnangul sugugi vähetõsine ettevõtmine. Kui poisid sellega tõesti hakkama saavad, siis minu siiras lugupidamine. Eks me kõik ole nooruses unistanud, aga kui paljud on selle teoks teinud?
Vabandust algsest teemast väljumise pärast.

See plaanitav Saaremaa matk on juba mitmes foorumis kõneainet tekitanud ja ka ajalehte jõudnud http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=314362
Vanasõna räägib küll midagi munemisest ja kaagutamisest, aga see selleks.
Seekordne teemapüstitus oli küsijal minu meelest täitsa korrektne, seega asja juurde. Esiteks on gaasipriimuse võtmine sellisele matkale täiesti mõistlik mõte. Igal pool ei pruugi olla võimalust lõket teha. Küll aga eelistaksin ka mina ämblik-tüüpi priimust, mis ei kinnitu otse balloonile. Lisaks Trippi toodud argumentidele peaks ämblik-tüüpi priimus ka külma ilmaga paremini käituma (kui tahad kunagi hiljem talimatka teha). Gaasi kulu kohta on ilmselt kõige mõistlikum küsida otse müüjalt.

  1. Telefonis peab olema Nutimap http://www.nutiteq.ee/nutimap.html või Mobile GMaps http://www.mgmaps.com/
  2. Lehel http://www.mapcacher.com/ vali kaardil soovitud piirkond, zoomi vahemik ning kaardi tüüp (mina kasutan "Google Satellite Images with Road Maps Overlayed"). Olen proovinud kogu Eestit alla laadida, aga mingil hetkel kiilus asi kinni - ilmselt läks infomaht liiga suureks. Võibolla ainult teede kaardiga (ilma satelliitfotodeta) või tagasihoidliku zoomiga on suurem piirkond korraga võimalik. Zoomiga ei maksa liiale minna. Ise valin üldjuhul vahemiku 11 - 16. On metsas käimiseks piisav. Kui valikud tehtud, siis pärast "Generate!" nupu vajutamist salvestatakse arvutisse .map laiendiga fail.
  3. Tõmba ja installeeri arvutisse programm gMapMaker http://www.mgmaps.com/cache/gMapMaker-setup.exe Käivita see programm. Cache folderiks vali kaust, kuhu soovid alla laetud satelliidifotod salvestada. Operating mode peab olema "MGMaps mode, use a .map file". Vajuta "Go" nuppu ning juhata kätte eelmises punktis salvestatud .map fail. Ja nüüd hakataksegi satelliitfotosid alla sikutama.
  4. Tekkinud kaust "MGMapsCache" kopeeri telefoni mälukaardile.
  5. Käivita telefonis Nutimap või MGMaps ja näita talle kätte eelmises punktis kopeeritud kaust (seaded -> kaardivaade -> salvestuse kataloog ning linnuke "kaardid mälukaardil). Pärast Nutimapi või MGMapsi taaskäivitust on satelliitfotod ees.
    Tehtud!

Lehel http://www.nutiteq.ee/download.html on kirjas: "Selle (Nutimap-i) saab laadida otse telefoni avades WAP-aadress m.nutiteq.com" Kas see ka tegelikult töötab, ei tea. Mina installisin siis, kui ta veel nende lehelt saadav oli.
Kasutajaandmete lugemise koha pealt peaks aitama selline asi:
Telefoni menüüst Install -> Rakend.haldur -> MGMaps -> ava -> andmete lugemine => alati lubatud

Maa-ameti kaartidega on see häda, et minu teada ei saa neid koos geoinfoga alla laadida. Seega tekib kalibreerimise probleem.
http://www.nutiteq.ee/forum/topic.php?id=15

Viska pilk peale
http://www.envir.ee/292320 ja http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=831550/kaart_trykk21jpg.jpg
Hoiu- ja kaitsealad ning sihtkaitsevööndid on näha ka Maa-ameti looduskaitse rakendusest.
Kaitsealadega on asi suhteliselt lihtne. Kaitse-eeskirjad on Riigi Teatajas olemas ning seal on kirjas konkreetsetes sihtkaitsevööndites kehtivad liikumispiirangud.
Enamus Saaremaa rannikut kuulub aga hoiualadesse ning ning nende kohta ei leidnud ma muud kui et "Hoiualadel on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati, ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi." http://www.envir.ee/379063
Kas näiteks lindude pesitsusajal laiul käimine on tõlgendatav kui kaitstavate liikide oluline häirimine, ei ole mina pädev ütlema.

Aitüma!
Google Earth oli hea soovitus. Tegin tegelikult nii, et liigutasin Goole Earthis eeldatavas mäetipu piirkonnas kursorit ja jägisin elevation numbri muutust. Usun, et sain nüüd tipud piisava täpsusega kätte.

Pärast katsetusi olen jõudnud sellise kombinatsioonini:
Autosõiduks Garmin Mobile XT. Sööb kõiki Garminitele mõeldud GPS-kaarte, annab eestikeelseid hääljuhiseid. Plussiks on just erinevate kaartide saadavus. Eesti jaoks on kasutatavad nii Regio kui Eomap-i omad.
Looduses liikumiseks MGMaps (või selle kodumaine mugandus Nutimap). Eelnevalt laen mälukaardile vajaliku piirkonna Google satelliitfotod.
Telefoniks Nokia E51 koos välise bluetooth GPS-iga.

Nagu juba öeldud, on magamiskott ja alusmatt määrava tähtsusega. Kaaluda tasuks ka kahe magamiskoti üksteise külge ühendamise võimalust. Kardan, et laps ei soojenda üksi magamiskotti üles, mitmekesi koos peaks aga soojem olema. Ja mitte teha seda hoolitseva vanema viga, et toppida lapsed (ja ka ennast) magamise ajaks paksult riidesse. Sel juhul ei saa ihuniiskus keha juurest lahkuda ja efekt on vastupidine. Villased sokid olgu muidugi jalas.

"Sügavus on suurim paadikanalis, aga ka seal pole see märkimisväärne."
Just-just! See on see koht, kus Tättel ja Matverel oli vesi ahjus, kui nad saunaahju Vilsandile tassisid :)

Joogivesi tuleb saarele endal kaasa võtta. RMK maja juures on küll kaev, aga sealne vesi polnud eriti joogikõlblik.

Salmistu sadamast viiakse tasu eest paadiga kohale. Erilist matkaelamust oodata ei maksa, aga väikese seltskonnaga rahulikuks puhkuseks ideaalne koht. Suvel nädalavahetuseti liigub küll inimesi suht palju. RMK majakesse/sauna pääseb eelregistreerimisega ja tasu eest. Paadi randumiskoha lähedal on ka väiksem avatud majake ja lõkkeplats. Ise olen laagripaigana kasutanud enamasti saare lõunatippu. Ilus liivarand ning inimesi sattub sinna harva. Samuti on seal võimalus valida istumiskoht (pool)saare emmal-kummal küljel vastavalt tuule suunale. Kui mahti on, siis soovitan jalutada ringi ümber saare. Võtab aega umbes tunni. Näeb nii liivaranda, kive kui ka astangut saare põhjaküljel.

Õiged vastused koos kommentaaridega saadud. Aitäh, Mann!
Aga viskaks õhku sellise teema nagu telkimine metsas, kus pole eramaale viitavaid silte-tähiseid. Nagu Mann oma kirjas ütleb, on Metsaseaduse järgi telkimine lubatud ainult selleks ette valmistatud ja tähistatud kohtades (tõepoolest, kes meist ei oleks metsas suvalise põõsa taga telkinud). Aga kas kusagil on defineeritud telkimine? Ma võin ju väita, et kui otustan metsas oma magamispaunas lageda taeva alla ööbima jääda, siis ma ei telgi, kuna telki ei kasuta. Või kuidas?

Andestust, ei osanud sellist reaktsiooni küll oodata.
Lihtsalt leian, et on vastutustundetu kutsuda inimesi üles tegudele, mis on vastuolus seadustega.

Habemega teema, aga nii oma raamatus kui ka mõnes siinses foorumiteemas oled Sa soovitanud Ülgase koopaid kui põnevat seikluspaika. Ei kahtlegi, et tegemist on vägagi vaatamist väärt kohaga, kuid toon siinkohal paar lõiku Ülgase looduskaitseala kaitse-eeskirjast:

"§ 4. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi ning pidada jahti kogu kaitsealal, välja arvatud Ülgase kaevanduskäikudes."

"§ 5. Keelatud tegevus
(1) Kaitsealal on keelatud:
4) inimeste viibimine Ülgase kaevanduskäikudes, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel, kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadus- ja õppetegevuses ning kaitseala valitseja nõusolekul 1. juunist 15. augustini;"

Ehk siis maakeeles: Ülgase kaevanduskäikudes võib viibida ainult 1. juunist kuni 15. augustini ning sedagi vaid Harjumaa Keskkonnateenistuse loal. Põhjuseks on seal elutsevad ja talvituvad nahkhiired.

Pakun, et kellelgi pole vaja sarnast jama nagu oli Sinul kunagi Piusa koobastes käimisega (kui mu mälu ei peta).

Kui ma oleksin pealinnast rattaga Hiidu minemas, siis talitaksin selliselt, et rattaga rongi peale ning Riisiperre. Riisiperest Haapsaluni on relsid üles võetud ning raudtee asemele rattatee tehtud. Paraku pole mul aimugi, mis seisus ning kui hästi sõidetav see tee on. Ehk targemad kommenteerivad. Sõltub muidugi, kuidas selline hulk lisakilomeetreid Sinu matkaplaanidesse sobib.