Annan teada, et tänu suurepärasele Eesti domeenireformile on muutunud minu kodumaiste matkade reisikirjade aadress. Uus link on http://www.taimo.eu/randamine/ Loodetavasti tekib sinna varsti ka uut lugemist.
Ametlik tähistatud matkarada kulgeb Jussi järvede kandis vahepeal mööda kitsukest teerada, kus on järske tõuse-langusi ja mahalangenud puid. Kui marsruuti natuke õgvendada ning ning pisut laiematele teedele hoiduda, siis on rattaga läbitav küll. Teiseks probleemkohaks on laudtee üle Kõnnu Suursoo. Põhjusmõtteliselt on rattaga sõidetav, aga siis pead kogu aeg nina ette vahtima ning ümbruse jälgimisele aega ei jää. Siis saab muidugi eriti nalja, kui esiratas kahe laua vahelisse prakku vajub - omal nahal proovitud :) Seega mõistlik on seal ratast lükata või rabaületusest loobuda (eriti kui kavatsed ringiga tagasi Aegviitu jõuda).
Lisalugemist: http://www.reisijutud.com/node/2222 http://www.reisijutud.com/node/1448 http://taimo.pri.ee/randamine/jalgsimatk-labi-pohja-korvemaa.html
Mitmed tuttavad on kurtnud, et pikemal sõidul hakkavad käed valutama suurest koormusest, mis on tingitud liiga kummargil sõiduasendist. Lenksu sellistel ratastel kõrgemaks tõsta üldjuhul ei saa. Seega endale ratast valides lähtusin esiteks sõiduasendist - teadsin, et tahan rahulikult matkata ja väga kummargil sõiduasendit ei vaja. Abiks on ka muudetava kaldenurgaga lenksu pikendus. Teine oluline detail minu jaoks oli lai pehme sadul koos amordiga sadulatorus. Spetsiaalseid rattapükse ei kanna, kuid "sadulasündroomi" pole roheliste rattaretkedel kordagi tundnud. Aga nagu juba öeldud, on rattavalik ääretult individuaalne ja oma tagumik on kuningas.
Kukerand, Puhtulaid ja Laelatu puisniit olid minule kõige meeldejäävamad. http://taimo.pri.ee/randamine/kuidas-elad-matsalu.html
Uurisin sama asja Nutiteq-i foorumist. Asi kippus minu jaoks raketiteaduseks minema. http://www.nutiteq.ee/forum/topic.php?post=274&usebb_sid=5b822be1674536553713d1812c946660#post274
No mina küll ei mõista, kustkohast luges Laanekas välja noormeeste alkoholilembuse. Ümber Hiiumaa jalutajad olid need, kes suure osa ajast pühendasid veini degusteerimisele. http://aroundafrica.blogspot.com/ Ilma katkestusteta ümber Saaremaa matk pole minu hinnangul sugugi vähetõsine ettevõtmine. Kui poisid sellega tõesti hakkama saavad, siis minu siiras lugupidamine. Eks me kõik ole nooruses unistanud, aga kui paljud on selle teoks teinud? Vabandust algsest teemast väljumise pärast.
See plaanitav Saaremaa matk on juba mitmes foorumis kõneainet tekitanud ja ka ajalehte jõudnud http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=314362 Vanasõna räägib küll midagi munemisest ja kaagutamisest, aga see selleks. Seekordne teemapüstitus oli küsijal minu meelest täitsa korrektne, seega asja juurde. Esiteks on gaasipriimuse võtmine sellisele matkale täiesti mõistlik mõte. Igal pool ei pruugi olla võimalust lõket teha. Küll aga eelistaksin ka mina ämblik-tüüpi priimust, mis ei kinnitu otse balloonile. Lisaks Trippi toodud argumentidele peaks ämblik-tüüpi priimus ka külma ilmaga paremini käituma (kui tahad kunagi hiljem talimatka teha). Gaasi kulu kohta on ilmselt kõige mõistlikum küsida otse müüjalt.