Viimased kommentaarid

Spliti linnas (äärelinnas) on tohutu suur linnapark - Park Marjan (Marjan hilll) Sinna jaluta vanalinnast- 10-15 minutit. Rajad on märgistatud. Terve päevaga teeb poolsaarele ringi peale, jalad kindlasti tulitavad pärast, aga igal pool rannikuääres saad ujuda (kivine rand ainult). ja teepeale jääb ka vana kivikirik- St. Jerome Church. Turiste seal ei kohta, kohalike puhkekord: jalutajad, jooksjad, rulluisutajad. Poolsaare lõpus vist oli kohvik ka, aga soovitaks ise linnast piknikuvarustuse kaasa võtta. Pole teab mis vaatamisväärsus, pigem tore päevane matkakogemus ujumispausidega. Aga kohalike kohta sai rohkem teada kui vanalinna turistilõksudes. Mulle väga meeldis! http://split.gg/marjan-hill/

  1. Sai käidud India kirdeosas Sikkimis. Mitmed piirkonnad sealkandis jäävad ootama uut reisituhinat. Huvitav kogemus oli ka Rootsi idaranniku loodusmatk ja säärid. Skandiaavia loodus on mulle täiesti avastamata maa ja sinna teeks ka tulevikus nädalavahetuse matku. Endiselt köidavad ka ida-ploki maad ning põnevat avastamist pakkus omakorraldatud Rumeenia rongi- ja matkareis. Soovitan sealkandis eestlastel peale Musta mere ranniku külastada ka sisemaad. Äge kogemus oli Merry Cemetary (Lõbus surnuaed) riigi põhjaosas Ukraina piiril.

  2. Plaanis on üks soojamaa sutsakas Kagu-Aasiasse, juba käidud radadele ning tänu tripst leitud pakkumisele ka Portugali ringreis. Jätkuks vaid puhkepäevi, küll siis reisiks!

  3. Vaatan huviga kõiki idasuunalisi lennupileteid ehk kõiki Lähis-Ida, Himaalaja ja musta mandri lennupakkumisi. Siinkohal tänan samuti trip.ee huvitavate reissihtide ning hinnainfo otsimise eest ja soovin jõudu selle töö jätkamisel!

Igal pool sai ikka rahaautomaadist raha (ka Swedpanga deebetkaardiga). Krediitkaardiga maksta saab peenemates hotellides, ise seda eriti ei praktiseerinud. Kui väiksematesse külakestesse, džunglisse minek või mõnda metsikumasse randa minna, siis tasub ikka viimasest linnast ATMist ruupiaid välja võtta. Lake Tobal saarel, Tuk-tukil näiteks ATMi polnud, aga et turg ja kogu söögikraam toodi mandrilt ja ühendus sellega oli hea (1,5 € ots; praam kord tunnis), siis käisid nii kõik turistid kui ka kohalikud mandri ATMist (Parapatilt) aeg-ajalt värsket raha toomas.

Ikka saab omal käel hakkama! 
 Lennukiga tee pikemad vahemaad, bussidega lühemad. Bussid on mugavad - ise valid kui pikad otsad teed. Alati võib sõita ka kohalike lennuliinidega, kuid bussireis (16h=10 €) on ahvatlevalt soodne. Pileteid müüvad kõik hotellid-võõrastemajad.

Küll aga sai võetud mõnes kohas (autoga) giid - nii öelda linnaümbruse ekskursioonide jaoks. Näiteks Bukittinggis sai võetud päevane kulutuurituur (u 18 € nägu) Minangkabau inimeste, arhidektuuri ja elu-oluga tutvumiseks. Enamus hotelle pakub samu tuure. Antropoloogide arvates on Minangkabaud ühed esimesed Lääne- Sumatra asukad ning kuigi olles ametlikult moslemid, on minangakabaud säilitanud oma matriharaadi- rikkus ja vara jaotatakse vaid emaliini pidi. Klanni moodustavad lisaks matriarhile tema tütred ja lapselapsed ning väimehed. Majade arhidektuur meenutab pisut Sulawesi sarvillisi majasid, aga pole nii kaunis.

Mentawai saartelt (sh Siberuti saar) saad kindlasti võimsa kulutuurikogemuse! Meil ei õnnestunud seal käia, kuna praam käis ainult 2 korda nädalas, saarele tuli kogu varustus ise kaasa võtta ning organiseeritud trip läks ka üsna kalliks. Kuid usun, et kogemus on seda väärt- kes käinud räägivad, et olustiku hoomamiseks võiks nädalakese paigal olla. Lihtsatele rannapuhkajatele Mentawai metsikuid saari ei soovitata, kuna elamistingimused on askeetlikud. Ja kohalikele tuleb külakostiks süüa ja suitsu viia- pidavat seda eeldama. Lonely Planetis on kõik info olemas.

Rannapuhkuseks sobivad ka saared teistes ilmakaartes: lõunas Lampungis Kiluan Bay, idas Jaava suunal Belitung Island ning põhjas Indoneesia agipelaagi tipp - Pulau Weh.
Vähem adventurous-tüüpidele sobib suurepäraselt ka Sumatra keskel asuv Lake Toba, täpsemalt järvel asuv saar TukTuk. Järve vesi on ujumiseks mõnus, öömajad ja toit turistidele sobiv (pensinonäridest eurooplased on end pooleks aastaks mõnusalt sisse seadnud)- tänu järve ümbritsevatele mägedele temperatuur enamasti 25 kraadi, sääski ei ole jne. Saare põlisasukad on batakid- saarel jalgratastega ringi uidates saab tutvuda nende küladega.

Julgematele, kultuurihuvilistele soovitan Pulau Wehi, see on saare põhajaosas Banda Acehi piirkonnas asuv tilluke saar. Sumatra üks jõukamaid piirkondi- Aceh on saanud Indoneesia keskvalitsuselt eriloa ning tegutseb rangelt šaria seaduste kohaselt ning on ühtlasi Kagu-Aasia üks kõige usklikum piirkond. Acehi linnas tuleb kindlasti liikuda ringi kohalikke kombeid austavas riietuses ning käituda vastavalt. 
 Masjid Raya Baiturrahman/Grand Mosque on imeline vaatamisväärsus- juba pühakoja territooriumile tuleb siseneda pealaest jalatallani kaetuna; kohalikud hakkavad sisistama isegi siis kui su pahkluud natuke näha on. Meestel muidugi pikad püksid, elementaarne. 
Avalik häbistamine/peksmine halva käitumise eest Indoneesia elanikele on tavaline https://coconuts.co/jakarta/news/what-its-watch-public-caning-banda-aceh/

Acehist 2h praamisõidu kaugusel asuv Pualu Wehil on mõned eraldatud rannad, kuhu kohalikke, kes seal ei tööta, ei lubata ja kus turistid võivad päevitusriiete väel olla. Kohalikega semmides on võimalik öövarjus saada väga kalli hinna eest õlut. Seda tuleb mõistagi juua varjatult, kui ei soovi, et mõni pealekaebaja su heategijale šariaadipolitsei kaela saadab. Kõige backpäkerlikumas rannas- Ibohis on vaid 150m mitte eriti puhast liivariba, päevitada on mugavam saare lõpus asva võõrastemaja terassidel. Küll saab Ibohil kayakiga aerutada vastas olevale Rubia saarele (ettevaatust, tugevad hoovused). Bangalote vahelistel teerajal võib kohata madusid. Pulau Weh on tuntud Sumatra parimate sukeldusmis- ja snorgeldamise võimaluste poolest- täiesti kindla peale näete hiigelmureene, isegi snorgeldades. Parimaid liivarandu otsi Lonely Planetist või googelda.

Bukit Lawanag- kui Borneol ahvide vaatamisest isu täis ei ole Bukit Lawang on selles sobiv paik. Sumatra orangutanid, keda on looduses Borneo omadest 3x vähem ellu jäänud, on väga suures väljasuremisohus: Maailma Loodusfond prognoosis nende väljasuremise lähima 20 aasta jooksul juba enam kui kümmekond aastat tagasi. https://www.actforwildlife.org.uk/conservation-news/bornean-or-sumatran-orangutan-whats-the-difference/ Ahve saab raha eest vaadelda paariks tunniks vaatlusplatvormidel, või teha nende vaatlemiseks päevamatk džunglis, ööbimisega jõe kaldal telkides. Ööbimisega matk maksis paar aastat tagasi 60 eurot nägu ja see on Bukit Lawangi suurim turismiatraktsioon.

Muuhulgas sai ronitud ka Indoneesia kõrgeima (3805m) vulkaani Mount Kerinci otsa mis kujunes unustamatuks elamuseks, eelkõige oma raskete tingimuste tõttu ning kohtutud sügaval džunglis vibude-ja kirkade ajastus elavate metsikute nomaadihõimudega.

Soovitan keskenduda ühele piirkonnale ja seal pikemalt aega veeta. Sumatra rannad ei ole muu Indoneesiaga võrreldes suurem asi, turiste liigub Borneoga võrreldes mitu korda vähem, toit on päris huvitav, et mitte öelda harjumatu (Bali austajad saaks Sumatral kindla peale kreepsu) ja ehk just seetõttu sai sellest reisist üks meeldejäävamaid Kagu-Aasia trippe. Soovitan!

Paar aastat tagasi. 4 nädala jooksul jõudsin umbes poole saarega tutvuda. Mis sind täpsemalt huvitab?

Värskete uudiste kohaselt saab alates 1. jaanuarist 2017 nüüd ATMist korraga välja võtta 4500 ruupiat (umb 60 eurot) ja nädalas max 50 000 ruupiat ühe kaardi kohta. http://timesofindia.indiatimes.com/city/madurai/cash-withdrawal-limit-up-but-hardly-of-any-use-to-people/articleshow/56633460.cms


Lennujaamas oli veel aastavahetuse paiku võimalik vahetada max 80 eurot inimese kohta ühes valuutavahetuspunktis (neid oli saabuvate lenduda alas avatud 3) aga kurss väga halb, nagu tripikate poolt eelpool mainitud. Järjekorrad linnas ATM-ides väga pikad nii aasta lõpus kui ka jaanuari alguses. Lõunaks sageli rahaautomaadid juba tühjad. Ja kus järjekord, seal raha. Paar tundi võib ära minna, igal järjekorras seisjal võib ju mitu (sugulaste) kaarti ka kaasas olla. Rahavahetuse punktides sai aga iga kell eurosid vahetada. Mõnes kohas oldi nõus vahetama 50, mõnes 100 eurot. Ilmselt ka rohkem... Kurss parem kui lennujaamas. 
Dollari kursi kohta ei oska midagi öelda, kui hakkad kodus eurosid dollariteks vahetama, et neid siis kohapeal ruupiateks vahetada, võetakse sult ju kaks korda kümnist.

Enda äsjased rahavahetuste kogemused pärinevad Delhist ja Kirde-India piirkonnast. Kaardiga saab ikka maksta peenemates poodides ja hotellides. Samas, metroojaamas näiteks metroo pileti automaadid olid kõik suletud, tavalised tokensi järjekorrad pikad.

Ja Indidalased on ise optimistlikud limiidi tõstmise osas: http://economictimes.indiatimes.com/news/economy/policy/rbi-raises-atm-withdrawal-limit-to-rs-10000-per-day-from-current-rs-4500/articleshow/56598567.cms

Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab! Head reisi!

Ikka on mõtet minna ka bussiga kui sa just ei ole nädalasel puhkusereisil. Kuala Lumpurist sõidavad põhja poole ülimugavad laiade istmetega (väidetavalt vägevamad istmed kui mõne lennufirma 1.klassis) bussid. Olen sellisega sõitnud- ülimugav. Tõsi, sõitisin kahe peatusega 5+4+2,5 tundi ja ööbisin teel kahes kohas.

Kuala Lumpurist väljuvaid bussiaegu googelda. Kui sa vahepeal kuskil ei peatu (Georgetownis ehk Penangis) siis peaksid KList sõitma otse Kuala Perlisessse (ca 11 € = ja 8 tundi vaata http://www.journeymalaysia.com/ptakualaperlis.htm)Sealt edasi sõidad praamiga. See on väga pikk tee järjest sõita!

Soovitaksin pigem sel juhul natuke aega Penangis veeta- sinna on KL ist ca 5-6 h bussisõitu ja samuti umbes 11 € ots. Penangi jõudmise õhtul osta kiirelt pilet järgmise või ülejärgmise hommiku praamile ja uita vaba aeg linnas.

Tegin KL-st Langkawile kaks peatust ja teisest - Penangist bronnisin eelneval õhtul paadipileti- 2,5h väga korralik paat (liiga võimas kondistisoneer- sooje riideid ON vaja) umbes 14 € eest Langkawile.

Kui on aega Malaisiat vaadata, siis peatub bussireisil enne Langkawit ka Penangis, kui oled lühikesel rannapuhkusel, siis sõida viuh lennukiga kohale ja ära jända nende bussidega!

Langkawilt Koh Lipele (Tais) sõidab palju praame ja iga hotell võib sulle kohe piletid bronnida, ära üldse muretse ette, see on nende business :-) nad korraldavad sulle piletid seni kui rannas peesitad, ainult ütle oma soov. Ajad leidad veebist, näiteks üks selline link http://www.kohlipethailand.com/ferry_times_langkawi.ph

Mõnusat puhkust!

Ma ise hullasin Kinabatangi jõe džunglites ja Sandakanist kaugemale ei saanudki. Küll kohtasin reisikaaslasi kes ootasin sealsetes öömajades oma bookitud aega Sipadanile sukelduma või tulid sealt. Sipadan tungubki olevat see „kõige-kõige“, aga vaata seda borneodivers.net lehte- seal on ka muid võimalusi. Sipadani hinnad on vist kõige kõrgemad, seepärast vaata ka alternatiive- Mabul, Kapalai.

Ühte oma siselendu oodates tegin aega parajaks Kota Kinabalus(KK) Kesklinna sadamast lähevad paadid 15.minutiga kolmele saarele.No nendel saartel saab liiva peal pikutada ja snorgeldada - päevakese puhata. Aga need saared pole kindlasti väärt, et nende pärast Borneole sõita. Sobivad, kui oled KK aega parajaks tegemas. Kota Kinabalu on kole linn, seal pole lihtsalt midagi teha.

Kui sukeldumishuviline, siis hoia Borneol ikka Semporna kanti, Celebesi mere äärde.

Hääd reisi!

Sipatan on aastalõpus populaarne paik ja suure huvi tõttu lubatakse sinna väidetavalt (?) vaid 120 sukeldujat päevas. Soovitan siiski broneerida. Teekond KK-st pole just kõige lühem, et kohapeal päevi oma järjekorda oodata. Mõned veebiaadressid: http://sipadanscuba.com/ http://www.borneodivers.net/ http://scuba-junkie.com/ http://billabongscuba.com/

Käidud veebruaris 2013. Saar on imeline. Turiste võrreldes muu Indoneesiaga veel vähe. Kõik kohalikud tahavad sinust ja sinuga pilti teha ja kõik lapsed hõiskavad „hello mister“. Kui aega kaks nädalat, siis pead valima kas põhjaosa: Manado + ümbrus või lõunaosa: Makassar + ümbrus. Rohkem ei jõua.

Hotelle ette broneerima ei pea, kui pole just hooaeg. See on enamasti kuival ajal: mai-september ja aastavahetusel; juuni-juuli on tipphooaeg. Makassaris väga odavaid eriti pole või on need päris koledad, alates 25-30$ valikut on. Väljaspool pealinna saab 18-25$ juba normaalsed toad. Maksad ikka ruupiates, siia panen hinnad dollarites – kohaliku raha oli lihtsalt mugavam dollariks arvutada. ATM-id igal pool olemas.

Vihmaperioodi karta ei tasu. Veebruaris säras päike iga jumala päev, ülepäeva tuli ka sahmakas hoovihma. Kuskilt lugesin eelnevalt, et Tana Toraja kuulsad matused toimuvad vaid kuival perioodil- suvel. Kohapeal selgus, et veebruar on sama hea aeg tseremoonia läbiviimiseks kui iga teinegi. Saabudes selguski, et nagu naksti ülejärgmisel päeval ongi matused. Võimas elamus. Ja pärast neid paistis, et mõne päeva pärast olid järgmised .... ja enne meie tulekut just ühed 3-päevased pidustused lõppesid. Erinevaid blogisid ja reisifoorume sirvides olen märganud, et kõik kes talvel käinud, on ikka alati matustele sattunud. Aga matused on mõistagi pidustused mille pärast tasub Sulawesile sõita! Matusekultuur on neil äge. Ise nad väidavad, et sünnivad vaid selleks, et surra (pidulikult) – selle nimel rühmatakse terve elu. Ei saa toimuda matust, ilma et seal vähemalt üht pühvlit ei ohverdataks, seetõttu kogutakse aastaid mammonat ning korralikuks hüvastijätuks tuleb leida ka sobiv aeg, mil absoluutselt kõik suguvõsa elavad liikmed saaksid ühel ajal kohale ilmuda ning lahkunule austust avaldada.

Kui aega PAAR NÄDALAT siis palju saare lõunaosast kaugemale ei jõua: Makassar, Bira, Bara-Bare, Tana Toraja. Torajas võib minna 4-5 päeva – kohale jõudes läbirääkimised giididega, saad teada mis päeval matused, ja pead ehk ootama... ümberkaudsetes külades matkama ja nii. (madalhooajal 25$ giidi päevataks- siis käib giidide vahel rebimine turistide pärast, kõrghooajal pidid turistid giide taga ajama). Lõuna Sulawesil Bira rand tasub kindlasti külastamist, eriti kui Torajast tagasi pöördud ja muid randu Indoneesias ei külasta. Rannast võta sukeldumis-või snorgeldamisretk väikesaartele- näeb paremaid koralle ja kalu. Kohalik rand pole just ideaalselt puhas, aga aja mahavõtmiseks käib küll. Ega Indoneesias olegi maailma puhtamaid randu- meri toob ikka kogu Aasia prügi kohale ja kohalikel pole rannapuhastamise harjumust. Öömajad ca 20- 25 $ kahele. On ka peenemaid kohti. Näiteks Bara rannas, mitmed sakslased on seal hotelliomanikud. Hommikuti võib ujudes kohata kilpkonni. Rannas korallid surnud, värvilisi kalu küllaga. Vaatamist tasub suurte puulaevade ehitus läänerannas.

Kui aega 3-4 NÄDALAT sõida Torajast edasi põhja. Ametlikult bussisõit 13h Tentenasse +2h Pososse. Vihma tõttu - üleujutused teel - kujunes teekond Tentenasse pea 17-tunniseks. Poso kole linn. Ööbi hoopis Tentenas, matka Lore Lindu rahvuspargis. Kui sukeldumine huvitab, siis Togeani saared jäävad teele. Praamid kuuel päeval nädalas Ampanast- 5h ( 10:00). Igal juhul saad peale. Aga hooajal tasub Togeani sukeldusmiskohtades tuba ette broneerida. Juba väga popiks on muutunud- omaniku sõnul käesoleval talvel praktiliselt kõik toad täis ka madalhooajal. Ise saime spontaanselt kohale minnes 4 tuba 7-le inimesele. Kadidiri saarel 3 resorti. Kõige kallimas 25$ ühe inimese päevataks (tuba + 3 toidukorda). Sukeldujad saavad 25% soodukat. Värkse info wikitravelis olemas.

Kui põhja poole edasi liikumine plaanis, siis praam Gorontalosse sõidab ööseti (20.00-6.00) 2 x nädalas. Praamil ainult 8 kajutit- broneeri/ helista ette kui saad ja kõrghooajal reisid. Togeanil interneti pole. Spontaansete reisijate rahustuseks: magada saab põhimõtteliselt ka mattidel maas või ühiskajutis- ca 20 lavatsit. Meil taas vedas- saime 4-se kajuti (400 000 IDR), nagu ka kõik välismaalased kes laevale tulid ja seda soovisid. Gorontalost viib takso paari tunniga Manadosse. Manado ümbruses sukeldujate paradiisid Bunakeni või Siladeni saartel ning Tangkoko kaitseala. Matkajatele ronimiseks Klabati mägi jt vulkaanid. Tutvust tasub teha Minahasa kultuuriga. Endal jäi paraku põhjapoolne piirkond ajapuudusel külastamata. „Tindipleki“ idapoolsematesse harudesse üldse ei jõudnud.

Sulawesile läheks tagasi küll. Indoneesias on palju avastamist. Head reisi!

Olemas kogemus kõrvalriigis Laoses Vietnami viisa tegemisga- tänavalt turismiputkas tehti. Oli odavam kui Helsingist oleks teha olnud. Hind vastavalt sellele kaua tahad/saad oodata: kas 1-2 või 3 päeva. Sellel hetkel oli olemas AirAsia lennupilet ka Vietnamist tagasi Taisse, aga mu mäletamist mööda seda ei küsitud. Samas sisenemise lennupiletit ei olnud, plaan oli maad mööda minna. Vaata kohapeal kuidas tundub, kui küsivad tagasisõidu piletit, siis tuleb ära otsustada ja osta. Ikka nendest samadest tänavaputkadest siis uurigi, sealt saab ka lennupileteid, teinekord isegi järgmiseks päevaks suht soodsa hinnaga.

Reisiideid ja praktilist infot otse sealkandis olijatelt leiad ka Lonely Planeti Thorn Tree foorumist.
Hääd seiklemist!

Sellised mõtted tekkisid: Singapurist lend -> Langkawile (olge nädalajagu) sealt sõitke praamiga Penagile (ehk Gerogetowni linna). Penangis vaatamist 2-3 päeva või rohkem. Sealt auto või bussiga Pangkori saarele, kus teil öömaja kinni pandud.

Praam Langkawi ja Penangi vahel sõitab ca 2,5 h, sõidab 2-3 korda päevas, õhtune väljub 17.30. Piletid (60 rmb nägu) ostke Langkawi tänavatel olevatest turismiputkadest paar päeva enne planeeritud väljasõitu ära.

Pärast Pangkori on teil reis juba planeeritud, küll selleks ajaks ise tunnete kas tasub reisiplaani midagi lisaks võtta või mitte. Lastega reisi kohta tundub päris tihe kava. Head reisi!

Annete, arvan et pole vajadust pabistamiseks. Jõudsin ise ka reede pealelõunal. Bussipeatuses olid kahe erineva külalistemaja tüübid (nn sisseviskajad) vastas. Hosteli kõige odavamas ühistoas sain küll tol päeval viimase koha, aga 2-seid tube oli veel küll. Mõned bussis olevad farangid läksid omal käel linna hotelle otsima- ei jäänud keegi peavarjuta. Väikse linna kohta umb 5 odavamat ja kümmekond kallimat hotelli Fathers Guesthouse on kolinud vanast Briti sõjaväe hoonest uude moodsasse majja, samadel omanikel on teine hostel südalinnas veel (Gerard`s), küll nad koha leiavad. Aga kui sa ise tunned end turvalisemalt ette kohta broneerides, siis tee ära. Vahvaid matku!

KList Cameron Higlandsi sõidab päevas busse palju. Sama päeva hommikul sain lõunasele bussile pileti Pudu Sentralist (35 MYR, 5h sõitu). Kohapeal linnas Tanah Rata ehk Cameron Higlandsi bussijaamas juba ootavad ees hotellide esindajad kes pakuvad oma hotellis öömaja. Kui vaja 200-300 m käia, siis ootavad koos oma bussiga. Odavamad hosteli voodikohad kuni 20, kahesed toad umb 50-80 MYR. Kallimates hotellides hinnad 75-140. Fathers Guesthouse ja Daniels Lodge on odavamad nn backbackerite kohad. Toas üle 15 voodi- hind oli 15 MYR (ca 3,8 €) nägu. Majas oli ka kaheseid tube. Iga hostel ja võõrastemaja pakub giidiga matku ümbruskonnas kuhu jala ei saa- sisaldavad nii teeistandust, 1h matka "džunglis", maasikavälu kui liblikafarmi, kõike saab kombineeritult ja eraldi. Selline 1/2 päevane matk maksis 50 MYR. Matkarajad ümbruskonnas on märgitud, hostel annab sulle tasuta kaardi ja muudkui matka. Tasuta. Möödunud aasta detsembris oli seal päris mudane, hea kui on olemas head matkasaapad või Malaisiast ostetud paarieurosed kummitennised- campung adidased.

Detsembris on ka laste koolivaheaeg ja Cameron Higlands on kohalike seas pop koht, eriti nädalavahetustel. Kui rändad dets-jaan Malaisa poolsaare osas (KL, Panang, Melacca, Langkawi jne) siis tasub 10 MYRi eest kohalik telefonikaart osta ja eelnevalt päev varem või ka sama päeva hommikul tel. teel kohta kinni panna. Küsivad su eesnime, mingit bron tasu pole.

Oma hostelist saad ka bookida bussi (marsa) Penangi. Sõit 4h, hind 38 kohalikku. Hääd reisi!

Mount Kinabalu mäkkeronimise hinnad on viimastel aastatel ebanormaalselt kasvanud. Ka peab tripi varakult broneerima. Loe ThornTree foorumist. Kui sa just mäe pärast Borneole ei lähe, siis Sepiloki ahvide varjupaigast saad kerge vaevaga 2-3 päevase Kinabatangi jõe tuuri bookida. Kindlasti on sinu Sepiloki võõrastemajal mingi diil mõne Sukau või Biliti tuurikorraldajaga. Ise tulevad ja korjavad su peale ja toovad tagasi ka. Ja Sepilokist üles KK.sse tagasi saad bussiga- 5 h. Selle peale: KK, Sepilok, Kinabatang - kulub sul juba 4-5 päeva. Ning KK-s mine nendele saartele mis Marks66 soovitas. Odav ja saad kasvõi iga päev minna uuele saarele, samaaegselt ööbides KKs mõnes soodsas hostelis. Suurepärased snorgeldamiskohad. Näiteks Mamutikil. KK on suht kole linn ja ilma saarteta pole mõtet sellele aega raisata (va mägironijatel).

Turtle Island pidi olema väga kallis ja kilpkonnasid pidi seal ka nägema ainult maist oktoobrini kui nad rannale munema tulevad. Ise ei käinud aga nii rääkisid mulle teel kohatud rändurid.

Detsembris- jaanuaris 2012 Hinnad kõik ringitites 1 MYR=0,24 €

Bussisõidud- ca 5h umbes 40-50 MYR (Kota-Kinabalu- Sandakan 43) Siselennud Borneol: Kota-Kinabalu -Miri 234; Miri-Mulu-Miri 298; Miri-Bario-Miri-340. Miri- Kuching 180. Borneol kasuta odavat kohalikku lennufirmat MASwings. Aeg-ajalt neil väga odavad pakkumised – üks ots 40-60. Mõnikord võib Air Asia sooduspakkumine veel odavam olla. Ise tegin otsuseid spontaanselt ja eelnimetatud hinnad kehtisid aastavahetuse paiku 1-2 päeva enne väljalendu.

Hostelid ( 4-17 inimest toas) – 15-40 MYR. Kõige kallim oli dorm Mulu rahvuspargis. Enamasti hinnad 23-30 ja sisaldasid lihtsat hommikusööki. Kahesed toad maksavad 40-60 lihtsates kohtades- vt Lonely Planet Budget rubriigist. NB! Päris sageli külalistemajades Borneol lutikaid. Neid on nii odavamates kui pealnäha kaunis heades hotellides.

Sepiloki orangutangide varjupaiga külastus (Sabah) 40 MYR. Hotellidest viib ja toob tasuta suffle buss. Semenggoh varjupaiga külastus (Sarawak, Kuching) 3 MYR. Ise Kuchingist linnaliinbussiga sinna ja tagasi 5+5 MYR.

Pako rahvuspark Kuchingi lähedal: Pargi pilet 10 + bussisõit sadmasse 2.50 + paaditrip 4le 50 + voodikoht neljases toas 15. Ööbimist ei saa broneerida internetist! ega telefoni teelvaid ainult linnast kohapealt rahvuspargi büroost (asub turismiinfobüroo kõrval). Järgmiseks päevaks oli alati kohti saadaval, vähemalt jaanuaris. Matkarajad tasuta. Giidi pole, rajakaardid saad kaasa. Ühepäevasel reisi pead arvestama, et paadid mõõna ajal ei käi ja kui 8 paiku ekspressbussiga Kuchingist lahkud, siis parki jõuad 11 paiku ja 15-16 vahel lähevad juba viimased paadid tagasi. Matkamiseks jääb piiratud aeg- üks lühem rada. Kaks päeva (kohalikud onud teevad ka sümboolse tasu eest öömatku) on piisav.

Mulu rahvuspark. Koobaste külastus ca 25-35 sisaldab giidi + öömaja 40 MYR voodikoht hostelis + 3 päevane (mägi)matk ümbruskonda 375 – sisaldab ööbimist ning jõetransporti, mitte toitu. Veepudel Mulus 6, mujal Borneol 2. Kuala Lumpuris 1,5. Õlu Borneol 7-8. Kuchingis sai poes ka 5ga. Lihtne õhtusöök Borneol- 12-16. Mulut pole mõtet mingites fancydes reisibüroodes paketituurina broneerida. NB! ööbimine rahvuspargi territooriumil on küll mõistlik telef. teel broneerida. Sain koha ka 30 detsembriks ühepäevase etteteatamisega. Kui rahvuspargi kompleksis bangalosid (kallid!) või öömaja kohti parasjagu pole, siis väljaspool parki maksab hostelikoht 15-35. Kohti on alati. Mulu oli ainuke koht Borneol kus polnud wifit.

Kinabatangi jõe reis- 330 MYR. 2 päeva ,1 öö- hind ühele kaheses majakeses. Sama trip voodikohaga neljases toas 270 MYR. Hinna sees: trantsport Sepiloki hotellist sinna ja tagasi – ca 100 km ots, õhtune paaditripp päikeseloojangu ajal + õhtusöök+ öömatk+ päiksetõusu paaditripp+ hommikusöök. Igal Sepiloki külalistemajal on partnerid Kinabatagi jõetuuride korraldajatega. Sukau kandis on ligi 35 lihtsat või nooblimat B&B kohta otse jõe ääres ja Biliti kandis 27. Neil kõigil on kokkulepped Sepiloki, Sandakani jm sealse kandi hotellidega. Küsi oma hotellist-,saad näiteks suure reisikoti asjadega sinna jätta seniks kuni jõetuuril ära käid ja ei pea ise transpordiga tegelema.

Kuchingst (linnas ja hotellides palju pakkujaid) tehakse tuure hõimude ning pikkmajade juurde. Hinnad 400-700. Märksa odavam on tulla bussiga Mirist ja peatuda vahepeal väikelinnades (Sibu, Bintulu) kus hinnad odavamad, külad ehedamad.

Kui oled sukeldjuja, siis Semporna kant selleks väidetavalt maailma parim koht. Ette broneerimine vajalik. Kilpkonnade rahvusparki (Turtle Island National park) tasub minna mai- oktoobri vahel. Väidetavalt muul ajal nad rannale munema ei tule ja elu saarel pidi olema megakallis (loe: turistikas).

Head reisi!

Päevas saab põhimõtteliselt teha kaks koopatuuri (2+2 koobast) ja siis veel Canopy walk- 480m rippsildu 40m kõrgusel. Soovitaks vähemalt 2 ööks jääda. Kolme täispäevaga saab kõik tehtud. Ise jäin 7 päevaks ja tegin ühe 3 päevase matka (2 ööbimisega baaslaagris) kaugemale. Mõistlik on Pargi Peakontorisse ette helistada, igaks juhuks. Neil on palju bangalosid ja paar pikkmaja. Öö hostelis koos hommikusöögiga - 40 MYR. Kui Pargis ööbid, siis igakordse sisenemise eest 10 MYR pargipileti eest maksma ei pea. Kohe pargist väljaspool on 4 maja, kus ööbimine 15-35 MYR hostelis. Sinna ei ole vaja ette helistada- igaljuhul on kohti. Head reisi. Mulu on külastmist väärt!

2010 novembris-detsembris olin 30 päeva Birmas.Viisa tegemiseks Bangkokis Myanmari saatkonnas kulus 2,5 päeva, hind 810 baati (19,5 €) Intenetist leiad vajaliku info, mis peab kaasas olema. Majutuse osas samad mõtted- mis UZAl- pole põhjust ette broneerida. LP-s on budget külalistemajades kohti alati küll. Viimati ööbisin Yangonis Sule Paya lähedal- kahene tuba 12$

Sinu 11 päevane reis on küll uskumatult lühike, aga kui igal aastal samu kohti külastad, siis arusaadav... lähed kindlasti tagasi. Yangon-Bagan-Mandalay/või Inle on tõesti maksimumprogramm nii lühikeseks ajaks. Põnevamat osa Birmast selle ajaga ja sellel trajektooril ei näe kahjuks. Baganist sõitsime laevaga Mandalaysse (35$). Eeliseks bussi ees see, et saad terve päeva laevas liikuda ja õhku hingata, lõuna on hinnas. Yangonist Mandalaysse mine parem ööbussiga. Bussid on kiiremad ja odavamad kui rongid. Ööbussi reis Mandalayst- Yangoni kestis 12h ja maksis 12 USDi. Lennusõit tunnikese ja hind 95 $. Aga lennule pead minema ikkagi varem ja takso Mandalay lennujaama maksis ka 12$ , sest see on kaugemal kui Yangoni oma. Siselendude pileteid broneerivad pea kõik kohalikud külalistemajad, aga paar päeva ette pead ära otsustama.

Meil oli palju aega ja vähe raha ja valisime bussi ja kulutasime lennupileti raha hoopis ühes Birma rannas mereandide ja õlle peale. Iluat reisi!

Kui Sul on aega umbes kuu, siis kuluta nädal või rohkem mõnel rannal ja väldi turistikaid, kui see sind ei võlu.Tripis on piisavalt selle kohta infot. Aga kindasti sõida selle toreda riigi ja linnade avastamiseks Põhja Taisse. Kui Bangkokist üles põhja sõitma hakkad, siis ette jäävad toredad ajaloolised linnad- Ayuttaya, Sukhotai. Chiang Maist juba on lihtsam väikestesse toredatesse linnadesse sõita. Bussiühendus on väga hea, lihtne on leida ööbimiskohta (sh ka bangalosid). Ja elamus on garanteeritud! Milliseid toredaid matku sai Birma piiri äärde tehtud. Tagasi tule Chiang Maist romgiga- sõidab öörong. Õhtul sätid voodisse magama ja hommikuks oleks Bangkokis(umb 250-300 EEKI). Muidugi, eestlane ilma rannata ei saa, aga väiksemad rannad/saared (Ko Samet, Ko Chang) sobivad puhkamiseks päevitamiseks väga hästi. Head reisi! Käisin möödundu aastal ja läheks kohe uuesti! Nii palju jäi avastamata ja turistipiirkondadesse üldse ei jõudnudki.