Lennukitootja Airbus on jõudnud arendustega küllalt kaugele, et tuua mitte liiga kauges tulevikus lennukitesse asjade internet (inglise keeles Internet of Things, IoT). Idee on tehnoloogia abil jälgida ja juhtida kõike lennukisalongis toimuvat. Pidev reaalajas andmete kogumine ja monitoorimine peaks pakkuma parema reisikogemuse ning hoidma kokku aega.

Näiteks saab salongipersonal tänu istme turvavöödesse paigaldatud sensoritele kohe teada, kui kellegi turvavöö pole õhkutõusmise või maandumise ajal kinnitatud, kaotades vajaduse seda personalil kontrollida. Seljatugedesse paigaldatud sensorid informeerivad, mis asendis reisijate istmete selajtoed on, aga pakuvad ka infot, missugust seljatoe kaldenurka reisija lendudel eelistab.

Pagasiriiulite indikatsioonituled annavad märku täis ja vabadest riiulitest, kiirendades niimoodi pealeminekut.

Tualettruumide ees asuvad monitorid võimaldavad saada ülevaadet, missugused on hõivatud ja missugused vabad tualetid. Samuti annavad nad märku, kui keegi jääb tualettruumi ebaharilikult kaua. Võib kindel olla, et see tekitab diskussioonid privaatsusest, kuid Airbusi kinnitusel nägusid ei salvestata.

Loomulikult ei unusta Airbus ära ka lennufirmasid, pakkudes neile täiendavat infot personaalsete lisateenuste ja reklaami müügiks, aga ka paremini juhtida lennukite varustamist.

Airbusi nutistu (nime all Airbus Airspace Connected Experience cabin) kahtlemata võimaldab lendamise teatavaid aspekte teha mugavamaks ja hoida kokku aega. Pagasiriiulite täituvuse indikatsioonituled või turvavöö sensorid pole kindlasti paha mõte, kuid mis probleemi täpselt lahendatakse, kui pea reeglina tuleb lennukis selle liikumist oodata veel üksjagu pärast seda, kui turvarihmade kontrolli on tehtud juba kolm korda? Tihti esineb olukordi, millele ükski sensor ei reageeri, kuid lihtne silmside ja asi saab lahendatud. Pidevalt nutiseadmes istuvat salongipersonali küll näha ei sooviks.

Ja kas tehnoloogia alati aitab lahendada tegelike kitsaskohti? Lennutranspordi Assotsiatsiooni IATA uuring näitab, et pardalemineku kogemuse parandamiseks ootavad reisijad pagasiriiuli rohelise ja punase tule asemel kõige rohkem hoopis seda, et väravates oleks pardaleminemise järjekorrad efektiivsemad (60%), lennuki juurde poleks vaja bussiga sõita (51%) ja suuremaid pagasiriiuleid (46%). Nii mõnegi reisija jaoks on vajadus käsipagamise paigutamise pärast võidelda suur stressiallikas. Õnneks on tendents selles suunas, et pagasiriiulid uutes lennukites tõesti suurenevad.

Tundub, et pagasiriiulite suure täituvuse taga mängib olulist rolli see, kuidas äraantavat pagasit käideldakse. 74% reisijatest soovib äraantava pagasi kättesaamist 10 minuti jooksul ning sisuliselt mitte keegi pole valmis ootama üle 20 minuti. Ehk käsipagasiga reisitakse sageli just seetõttu, et äraantava pagasi ooteajalt säästa.

Tehnoloogia arenedes on selle laialdasem rakendamine loomulik. Kuid nagu näitab Cathay Pacificu juhtum, loob see ühtlasi seninägematu pinnase inimeste kohta andmete kogumiseks.