Viimased kommentaarid

Võib ka kullatud raami panna, aga see on sama hea, kui lihtne paberil väljatrükk. Kuskil võrgus võiks foto muidugi igaks juhuks olemas olla. Milleks liigselt pead vaevata? Pigem mõtleks sellele, kuidas pass turvalises kohas oleks ja teeks selgeks, kas sihtkohas peab dokument kogu aeg kaasas olema või ei.

Õlut - palju soovid ja mida aga. Ainult et kogu kraam on kraadita ja sageli maasika- või mõne muu kentsaka maitsega. Nii et jah, üldiselt pole. Kohalikumat sorti kohtadest tehakse all-inclusive kohtadesse väljasõite, aga selle eest küsitakse päris korralikku raha. Ikka korralikku.

Kunagi sai Addises Ethiopiani kontorisse sisse astutud ja ülehomseks pileteid küsitud. Sai ja umbes 50 USD maksid. Sama lugu Gondaris. Keegi ei küsinud, mis lennufirmaga riiki saabusid. Kuidas praegu, ei tea.

Ma lisaks siia, et vaatamata Kon Tiki lehel toodud infole mul hetkel nendega suhtlust pole. Ma ei tea, miks ma seal endiselt reisijuht olen.

Ei, Trip.ee foorumis pole veendunud keelenatsid, aga vahest ekraan ikka korralikult plahvatab. Miks me ei võiks siin emakeeles kirjutada? Minu jaoks lihtsalt IQ olemasolu väljendus. Tripis on seda õnneks piisavalt. 

Keenias elanuna tundub see jutt veidi kummaline. Siirast niisama naeratust nägin seal iga päev, päevast päeva. Jah, samamoodi pidin iga päev matatus seletama (tihti minu katkendlikus suahiili keeles) et ei, ma maksa 2x kõrgemat hinda. Ja lõpuks naersime alati mõlemad.

Kui Aafrikas naeratuste peale ei satu, on reisist midagi väga olulist kaduma läinud.

Võib küll arvata, et naeratuse tajumine on kultuuripõhine. Ma lihtsalt viitasin igapäevatele olukordadele, kus naeratusega saab kõigest üle ja pärast on kõigil hea tuju. Kui järgi mõelda, ega Kesk-Ameerikas ka väga palju otseselt ei naerda, samas Aafrikas ja Kagu-Aasias on see enamasti tavaline reageering.

Jah, Süürias ja Liibanonis võtab naeratamiseni jõudmine vahest aega. Või Hongkongis.

Ma olen õppinud naeratama ka olukordades, kus see nagu ei sobikski. Näiteks, kui sind lihtsalt veega üle kallatakse.


Khmeri uus aasta 

Postimehe toimetajad vahelduvad tõesti hämmastava kiirusega.

Õigekirjal on kaks poolt. Keegi ei taha ju norida, aga a) stabiilselt vigane kirjapilt riivab silma ja b) vigased postitused ei saa kunagi häid vastuseid.  Niisiis oli see meeldetuletus lihtsalt selleks, et meil kõigil oleks Tripi foorumis jätkuvalt hea olla ja et postitused oleks asjalikud.  Õigekiri on selle tagamiseks vaid vahend, aga piisavalt oluline vahend.

Vau! Mida Bentota kohta arvata?

Tavaline asi. Arlanda lennujaamas saad transit deskis asja korda (kohati jube aeglase tempoga teenindavad).

Mis variandid võiks olla ilma templita üle piiri saada?

Ma kardan, et sa pole Phu Quocis esimene turist ja tahad või ei taha, templi passi sa saad.

Vastab tõele, et Kambodžas ei teata Vietnami e-viisa olemasolust suurt midagi või siis eelistatakse mitte teada, sest Vietnami viisaäri on kohalikele turismibüroodele tore sissetulek (võivad küsida 40-50 USD). Silte Visa to Vietnam leiab igal pool. Aga väljaprinditud e-viisaga üle piiri saada pole mingit probleemi.

Aafrikas pole mitte midagi kivisse raiutud. Kõik on mõõdukalt paindlik. Aga kuupäevi mõistavad nad lugeda küll.

Üritada võib. Ja olla kannatlik. Suhelda, aga mitte peale käia. Passida. Suhelda. Passida. Suhelda. Kurta mingit ületamatut legendi. Äkki õnnestub. Kunagi olin Tansaania-Keenia piiril (juba Keenia poole peal) kinni, sest mingi kord oli lennult ära muudetud. 3 tundi passimist ja suhtlemist aitasid lõpuks üle. 

Peruu siselendudel opereerinud Peruvian Airlines on tegevuse lõpetanud.

Malindi on... urgas. Vist Keenia kõige mõttetum linn Nakuru kõrval. Ära seal mingit randa küll looda. Samas lähedal on Watamu, mis on igast vaatenurgast parem. Kõik transport rannikule on läbi Mombasa. Mombasast saab Watamusse matatuga, Malindisse ka bussiga. Matatude peatus on veidi kesklinnast eemal, aga iga tukijuht teab.


Keenias on jah selline tore vähereklaamitud komme, et sel ajal, mil su ühekordne viisa kehtib, saad riiki ilma uut viisat ostmata tagasi.

3) Nairobi kesklinnas on safarimüüjate otsa sattumine suht garanteeritud ja saab absoluutselt kõike, kuigi standardpakkumine on 3 p Maasai Maras. Tsavosse/Amboselisse/kuhu iganes saab loomulikult ka, aga see kujuneb kallimaks, sest pidevat voogu, nagu Marasse, pole taga. Aga organiseeriks midagi enne Void ära, sest seal on korraldajaid tunduvalt vähem.

Ja Voisse minge pigem rongiga, kui ise organiseerite. Mina peale 5 korda Nairobi ja Mombasa vahel uhamist bussiga sõitmisest põhimõtteliselt loobusin, sest see maantee on eluohtlik hullumaja. Ainult lennuk või rong.

4) Ilma kohta on midagi raske öelda, sest see on iga aasta on erinev. Aga sajud on üldjuhul õhtul, öösel ja hommikul. Sügisel on pealegi lühem vihmaperiood, kuid ega siis terves riigis korraga ei saja.

Neile, kel oli ostetud Thomas Cooki UK-st algav reisipakett (s.t. mitte ainult lend või ainult hotell, vaid kogu pakettreis), kehtib pakettreiside kaitse ATOL ja seda sõltumata reisija kodakondsusest. Teistes riikides peaks midagi analoogset toimima.

Jah, julgeks Condorile broneeringu vähemalt talveks küll teha. Saksamaa föderaalvalitsus ja Hesse Liidumaa tagasid neile sildfinantseerimise ja näevad Condorit pikemalt lendamas. Laenu peab veel kinnitama EL. Ühesõnaga, hetkel Condor probleemne pole ja ostuhuvi on muuseas Wizz Airi omanikul.

Indoneesia: Garudale kuuluv Sriwijaya Air ja selle tütarfirma NAM Air on peatanud piletimüügi ja tühistavad lende.

Oleks võinud lihtsalt Trip.ee uudisele viidata: Saudi Araabiasse saab nüüd e-viisaga, kus kõik tingimused on välja toodud.

Lauda kuulub Ryanairile, Austrianiga nad koostööd ei tee.

Teema algatajale küsimus: miks tahad nii väga teha nagu teised, mitte kogeda isklikke avastusi? Mitte et soovitustest üldse kasu poleks, aga teiste ieede järgi reisimist on veidi raske mõista. /reisides kõikjal ilma planeerimata/