Itaalia lennufirma Alitalia on Euroopa lennundusmaastikul üsna erandlik nähtus. Oma 70 aastase eksistentsi juures (lennufirma asutati 1947. a.) on Alitalia suutnud kasumit teenida vaid paaril aastal. Kuna itaallased on Alitaliat alati käsitlenud kui rahvuslikku uhkust, on Itaalia valitsused sinna üksteise järel aastakümneid raha sisse pumbanud. Hinnanguliselt on Itaalia maksumaksja Alitaliat alates 1970-ndatest toetanud ligikaudu 7 miljardi euro ulatuses. Seda hoolimata sellest, et ratsionaalsest majandamisest polnud põhjust rääkida. Näiteks teenis Alitalia viimasel ajal kahjumit 500 000 – 1 000 000 eurot. Ei, mitte aastas. Päevas.

Alitalia on pankrotis või selle serval olnud varemgi. Seni on suudetud tegevust erinevate lahendustega siiski säilitada. Viimane suur optimismipuhang tuli siis, kui 2014. aastal omandas Alitalias 49% suuruse osaluse Etihad Airways, makstes selle eest 1,76 miljardit eurot. Mõneks ajaks oli kapitaliseeritus tagatud.

Ametiühingud lükkasid restruktureerimisplaani tagasi

Tänaseks on selge, et Etihadi plaan Alitalia restruktureerida ei hakanud tööle ja Alitalia on järjekordselt rahast tühjaks jooksmas. 24. aprillil lükkasid Alitalia ametiühingud tagasi lennufirma poolt väljapakutud ettepanekud kulude kokkuhoiuks. Muuhulgas nägi see ette 1600-1700 töökoha kaotamist (Alitalias töötab kokku 12 500 inimest) ja palgakärbet 8%.

Kuigi sisuliselt on tegemist Alitalia surmaotsusega, sest ilma ametiühingute toetuseta aktsionärid lennufirmale lisaraha ei anna, võib neid isegi mõista. Näiteks Alitalia pilootide palgad on juba praegu madalamad, kui kasumit teenivas Ryanairis. Ametiühingud panustavad ilmselt ka sellele, et raskustes lennufirmale antakse riigi poolt abi või see natsionaliseeritakse, kuid Itaalia valitsus on selle välistanud.

Muide, uudis Alitalia ametiühingute otsusest ei mõjutanud kuidagi Itaalia suurpankade Intensa Sanpaolo ja Unicredit aktsiakurssi. Mõlemal pangal on Alitalias 15%-line osalus, kuid bilansis on pangad selle praeguseks juba peaaegu täielikult maha kandnud.

Mis Alitaliast edasi saab?

Tõenäoliselt määratakse Alitalia tegevust juhtima erakorraline haldur, kellel on laual järgmised variandid:

1. Koostada Alitalia restruktureerimiseks uus äriplaan. See võib tähendada täiesti uue lennufirma loomist, tegevuse ümberkorraldamist või Alitalia varade osalist või täielikku müüki. Tegevuse ümberkorraldamine võib hõlmata näiteks osade liinide sulgemist ja töökohtade vähendamist, et muuta lennufirma 2 aasta jooksul taas elujõuliseks.

2. Kui haldur leiab, et Alitalia restruktureerimine pole võimalik ning ostjaid või investoreid ei leidu, tuleb Alitalia kuulutada maksejõuetuks ja alustada selle likvideerimisega. Otsus peab sündima 180 päeva ehk poole aasta jooksul.

Samas on Alitaliasse tegevuse jätkamiseks koheselt vaja süstida lisavahendeid. Lennufirma tarnijad on ju olukorraga kursis ning ootavad arvete kohest tasumist. Otsustamiseks pole palju aega jäänud, ilma lisavahenditeta on Alitalial raha otsas aprilli lõpuks. Mustema stsenaariumi korral jääb osa lennukeid maa peale juba lähipäevil.

Kas ostuhuvilisi oleks?

Praegu on väga raske näha kedagi, kellel oleks huvi Alitaliale kosja minna. Etihad soovib oma afääri Alitaliaga lõppenuks lugeda. Potentsiaalne huviline võiks olla Lufthansa, kes võttis Etihadilt üle osa Air Berlini. Samas on Lufthansa välistanud, et nad hakkaksid Itaalia ametiühingutega jagelema. Niisiis, pigem samuti „ei”.

Mida Itaalias Alitalia võimalikust pankrotist arvatakse?

Alitaliat peetakse senini rahvuslikuks uhkuseks, kuid selle võimaliku kadumisega arvestatakse aina rohkem. Kui varem oleks see tekitanud protestilaine, siis nüüd on avalik arvamus asunud lennufirma likvideerimist pigem toetama.

Kuigi Itaalia valitsus on teatanud, et sealt seekord abi ei tule, on Alitalia saatus samas ometi ka poliitilise maiguga. 2018. aasta üldvalimiste künnisel tuleb praegustel valitsusparteidel valijat veenda, et riigi valitsemise ja majandusega tullakse paremini toime, kui toetust kasvatav populistlik Viie Tähe Liikumine. Alitalia pankrot annaks populistidele valimisteks kätte uued argumendid.

Alitalia teeb siiski nägu, et lahti pole suurt midagi. Päev peale ametühingute eitavat otsust teatati, et 31. oktoobril on plaanis avada uus hooajaline kaugliin Roomast Maldiividele. Varsti on selge, kas see ka reaalselt käivitub. Igal juhul on Itaalia lennundusmaastikul lähiajal veidi turbulentsi oodata.

Täiendus: Itaalia majandusminister teatas, et Alitaliale antakse laenu, mis võimaldab patsiendil järgmised 6 kuud lennata. Selle ajaga peab selge olema, kas keegi on valmis Alitaliat ostma või ei.