Vahemeres asuv Baleaari saarestik (Mallorca, Menorca, Eivissa/Ibiza, Formentera) on juba praegu Euroopa üks kallimaid puhkusepiirkondi. Ja tulevikus võib seal minna veelgi kallimaks, sest autonoomse Baleaari piirkonna koalitsioonivalitsus plaanib tõsta saartel majutusasutustele kehtivat turismimaksu, kirjutab MajorcaDailyBulletin.com.
Lõplikku otsust veel sündinud pole, kuid ettepanek on maksu tõsta 50% võrra. Tippklassi majutuse (5 tärni ja 4+ tärni) puhul tähendaks see, et seniselt 4 eurolt tõuseb maks 6 euroni öö pealt. Madalama kategooria majutusasutustes tõuseks maks sama proportsiooniga. Kui maks 2016. aasta juulis kehtestati, oli see kallimate tubade puhul suvel 2 eurot, juba 2018. aasta suvel maksu kahekordistati.
Juhul, kui ettepanek läbi läheb, kajastub uus maks Baleaaride 2024. aasta eelarves, seega järgmisel suvel turismimaks veel ei tõuseks. Kõrgeim maksumäär hakkaks kehtima suvisel tipphooajal juunist septembri lõpuni.
Maks on täis vastuolusid
Turismimaksu tõstmise ametlik põhjendus on reguleerida hooajalist ülerahvastatust Baleaari saartel. Näiteks Mallorcal läbi viidud küsitlus näitas, et 84% kohalikest arvab, et sel suvel oli turiste liiga palju.
Juba mõnda aega pingutatakse, et saared saaksid lahti peoturismi mainest ja võiks muutuda midagi Prantsusmaa Nice’i sarnaseks, kus peatuvad eelkõige paremal järjel turistid. Näiteks avas United sel suvel hooajalise liini New Yorgist Palmasse ja otsitakse võimalusi otselendudeks ka Kanadast, mis tooks saartele rikkamat publikut.
Samas Baleaaride hotellipidajad on maksutõusule selgelt vastu ja viitavad, et maksutõusu formaalsed põhjendused liigturismi reguleerimiseks lihtsalt ei päde. Asi on selles, et maksutõus puudutaks ainult ametlikke hotelle, kuid jätaks täiesti puutumata Baleaaride sisuliselt anarhilise lühiajalise majutuse rendituru.
Väljaüürimisturu plahvatuslik areng
Kui 2015. aastal sai Baleaaridel võimule uus valitsus, loodi soodsad tingimused Airbnb tüüpi lühiajalise väljaüürimisturu levimiseks. Ja turg võttiski asjast kinni.
Viie aastaga lisandus saartele sama hulk voodikohti, mis hotelle arendades võttis aega 60 aastat. Näiteks viimase 10 aastaga registreeriti Baleaari saartel 85 000 uut puhkusemajutust, samas viimase 21 aastaga tekkis uusi hotellitube juurde vaid 29 000. Ainuüksi 2017. aasta tipphetkel registreeriti ligi 30 000 uut lühiajaliselt tube väljaüürivat majutuskohta. Puhkusemajutuse kiire areng tähendas kohalikele kinnisvarahindade järsku tõusu, parkimiskohtade saadavuse vähenemist ja rahvamasse keskustes. Samal ajal ei laekunud lühiajaliselt rendilt erilist maksutulu, ka uusi töökohti tekkis juurde suhteliselt vähe. Pole ime, et kohalike seas kasvasid turistide vastase meeleolud.
Puhkusemajutuse turg Baleaaridel on sisuliselt kontrollimatu. Kui saarestikus on kokku 430 000 kohta, kus turistid peatuda saavad, siis neid kontrollib vaid 15 inspektorit. Ja isegi, kui avastatakse mingi rikkumine, menetlevad neid kõigest 4 töötajat. Sisuliselt tähendab see, et illegaalse tegevuse või nõuete rikkumise avastamise võimalus on väike ja võimalike sanktsioonide tõenäosus veelgi väiksem. Näiteks augusti viimasel nädalal avastati 132 puhkusemajutuses mingit sorti puudujääk, aga inspektorid tunnistavad isegi, et menetlusvõimsusest jääb kõvasti puudu.
Turismimaksu kehtestamist arutatakse ka Kanaaridel
Turismimaksu võimalik kehtestamine on taas teemaks tõusnud ka Kanaari saartel. Seda arutati enne pandeemiat, kuid pandeemia ja turistide kadumine viisid maksuteema päevakorrast välja. Nüüd, kus turism on hoogsalt taastunud, on arutelud sellel teemal jälle käima läinud.
