Alates oktoobri algusest on Bali saare motoristid ja autojuhid pidanud silmitsi seisma tühjade tanklate, jaamade ootamatute sulgemiste ja üha pikemate järjekordadega. Probleeme on nii Indoneesias subsideeritud bensiini Pertalite’i kui ka kallima Pertamaxiga.

Viimastel päevadel on olukord muutunud eriti keeruliseks mitmes Lõuna-Bali piirkonnas. Autojuhid sõidavad kütuseotsingutel ühest bensiinijaamast teise, kohates sarnast puudust sageli ka mujal. Kui alguses kurdeti, et vahest tuleb bensiinijärjekorras oodata 30 minutit, siis nüüd on järjekorrad kohati kasvanud 1,5 – 3 tunnini. Ümbritsevatele teedele ulatuvad järjekorrad on lisanud ummikuid saare niigi tihedale liiklusele.

Mis põhjustab Balil kütusekriisi?

Kütusenappuse põhjusena on välja toodud erinevaid versioone ja ühest avalikku selgitust pole. Räägitud on näiteks tankeritest, mis halva ilma tõttu ei saanud sadamas randuda. Sellele lisanduvad probleemid logistikaga, mis mõjutavad kütuse kohaletoimetamist ja jaotamist. Siia võib lisada ka kasvanud nõudluse.

Väidetavalt said mõned bensiinijaamad 30–40% vähem kütust kui tavaliselt, mõnes piirkonnas isegi kuni 50%. Sellised märkimisväärsed vähenemised võivad kohalikku jaotusvõrku kiiresti destabiliseerida, eriti kui autojuhid hakkavad otsima alternatiivseid tanklaid.

Kütusepuudus mõjutab paratamatult ka Bali turismimajandust. Ohus on nii turistide kui neid teenindavate juhtide ja giidide reisiplaanid, kes on plaaninud ringisõite saarel. Kütusepuudus on tõstnud fookusesse, kui palju sõltub Bali turism ja saare igapäevane majandustegevus laiemalt stabiilsetest kütusetarnetest.

Tegemist pole kõrvalise probleemiga. Indoneesia statistikaameti andmetel teenis Bali 2025. aastal turismist ligikaudu 10,7 miljardit USA dollarit (9,54 miljardit eurot) välisvaluutatulu, mis moodustas tervelt 55 protsenti kogu Indoneesia turismituludest.