Endise Jugoslaavia ajalugu detailides jälgida on päris keeruline ja 1990-ndatel läks seal asi nii mitmeski kohas pehmelt öeldes "käest ära". Sellel kõigel pikemalt peatumata on lähiajalool pakkuda üks huvitav tulemus – nimelt ei suutnud 1995. aastal Bosnia sõja lõpetanud Daytoni rahuleping paika panna, kummale riigile Bosnia ja Hertsogoviina ning Serbia piiril asuv Brčko piirkond (hääldatakse seda "Britchko") kokkuvõttes ikkagi kuulub.

Tulemus? Brčkost on saanud Euroopas ainulaadne "vabalinn", mis ei kuulu sisuliselt kummagi mainitud riigi koosseisu.

Kui 1995. aastal jagati Bosnia etniliste asualade järgi kaheks, ei suudetud kuidagi paika panna, kumba riiki Brčko piirkond peaks kuuluma. Seetõttu otsustati 1999. aastal, et selle antakse eriline multietniline staatus. Formaalselt on Brčko Bosnia ja Hertsogoviina koosseisus, kuid tegutseb sisuliselt mitmerahvuselise linnriigina.

Keskajal polnud linnriikide olemasolus midagi ebatvalist, kuid 21. sajandi Euroopas on see erandlik. Ja tundub, et nad on selle segaduse taustal päris hästi hakkama saanud. Brčko on üsna isemajandav, seal on oma haridus-, tervishoiu ja kohtusüsteem ning oma politsei. Etnilised pinged on maandatud, Brčko linnapea on horvaat, aselinnapea Bosnia moslem ja kohaliku prlamendi spiiker on serblane.

Kõik see ei tähenda, et alati ollakse üksmeelel. Brčko kolm peamist etnilist gruppi on igaüks püstitanud kodusõja ohvritele oma mälestusmärgi. Kuid kõigele vaatamata identifitseerivad umbes 100 000 elanikuga Brčko horvaadid, serbialased ja bosnialased ennast pigem oma kodupiirkonna, kui rahavuse järgi.

Vaata lisa: BBC ja The Guardian