On teada, et lennufirmad võtavad peaaegu igale lennule kaasa rohkem toitu, kui reisijad ära söövad. Kuna mitte kõik reisijad ei soovi süüa või juua, jääb igal lennul välja jagamata kuni 20% toitu ja jooki. See on küllalt tavaline näiteks pikkadel kauglendudel, mis väljuvad kas väga vara või hilja ja kus reisijad eelistavad söömise asemel pigem magada. Või siis pakutav toit ei sobi või sai juba enne lendu kõht täis söödud.

Kuna iga kaasavõetud lisakilo kulutab kütust ja ülejäänud toit visatakse ära, on mõistetav, et lennufirmad töötavad selle nimel, et pardale saaks kaasa võetud optimaalne kogus toitu ja jooki. Vastav initsiatiiv on nüüd töös ka British Airwaysil. Strateegia on kaasa võtta vähem toitu, kui on reisijaid. Ideed testitakse öistel ja varahommikul väljuvatel lendudel ja eriti liinidel, kus on teada, et paljud reisijad eelistavad söömise asemel magada. Otse loomulikult pole tegu kokkuhoiuga, asja idee on olla keskkonnasõbralik ja "vähendada toidu raiskamist".

Lennufirma enda töötajad algatusest just liigselt ei vaimustu. Analoogseid teste on tehtud ju varemgi ja see lõppes sageli sellega, et lennukis kõikidele toitu ei jätkunud. Pole just meeldiv situatsioon ei näljastele reisijatele ega olukorda lahendama pidavale salongipersonalile.

Seekord tuuakse võlusõnana välja AI ehk tehisintellekti, mille abil peaks olema võimalik paremini prognoosida, kui palju toitu reaalselt tarbitakse. Samas, kui hästitöötav ennustusmudel oleks juba olemas, poleks testimise järgi justkui enam mingit vajadust.

Ka teised lennufirmad töötavad toiduraiskamise vähendamise nimel

British Airways pole kaugeltki ainus lennufirma, mis töötab pardale kaasavõetava toidu- ja joogikoguse optimeerimise nimel. Arvestades teiste lennufirmade kogemusi, siis BA teeb seda veidi kirvemeetodil.

Näiteks pakuvad Lufthansa gruppi kuuluvad lennufirmad toidu ettetellimise võimalust ja seda ka turistiklassis. Japan Airlinesil on kõikidel rahvusvahelistel lendudel kõikides mugavusklasside võimalik enne lendu valikuvõimalus "No meal" neile, kes teavad eelistavad söömise asemel magada. Ka tehisintelligentsi poolt loodud toidu optimeerimismudelid on paljudel lennufirmadel juba kasutuses. British Airways jätab targu mainimata, et kuna IT arenduste pealt on aastaid kokku hoitud, siis mitmeid IT poolt pakutavaid võimalusi on neil tehniliselt keerukas rakendada.

Ka ilma tehisintellektita on võimalik statistikast vaadata, palju reisijaid keskmiselt toitu sööb. Lisades sellele standardhälbe, on võimalik leida optimum, kus 99,x % reisijaid saab toitlustatud ja neil harvadel juhtudel, kus toitu ei jätku, maksta reisijatele kompensatsiooni. Kui võtta lihtsalt lendude keskmine ja lisades sinna väikene varu, asi sageli ei tööta.

Muidugi võiks BA ka oma salongipersonali arvamust küsida, aga see pole kindlasti sama seksikas, kui tehisintellekti tehtud analüüs. Kahjuks on tehisintelligentsil sügavalt ükskõik, kas reisijatele pardal toitu jagub või ei ja kes olukordi reaalselt lahendama peab.

Vaata ka: Lufthansa müümata toitu saab kaasa osta soodushinnaga