Euroopa Kohus võttis 12. jaanuaril 2023 seisukoha huvitavas kohtuasjas, kus vaidlus käis selle üle, kas koroonapiirangutest mõjutatud pakettreisi eest on õigus saada hinnaalandust või ei.

Lugu ise oli järgmine:

• Kaks sakslast ostsid 2019. aasta lõpus FTI Touristiku kaudu pakettreisi, mis sisaldas edasi‑tagasi lendu Saksamaalt Gran Canariale (Hispaania) ja saarel viibimist ajavahemikus 13. märtsist kuni 27. märtsini 2020. Lend sihtkohta toimus plaanipäraselt.
• Kuid 15. märtsil 2020 võtsid Hispaania ametivõimud kogu Hispaania territooriumil COVID‑19 pandeemia leviku tõkestamiseks meetmed, mille tulemusel muu hulgas suleti Gran Canaria rannad ja kehtestati saarel liikumiskeeld. Hotellis, kus reisijad peatusid, lubati külalistel oma toast lahkuda vaid sööma minemiseks, ujumisbasseinide ja lamamistoolide kasutamine oli keelatud ning meelelahutusprogramm tühistati. Lisaks teatati neile 18. märtsil 2020, et nad peavad olema igal ajal valmis saarelt lahkuma ja kahe päeva pärast tuli neil Saksamaale tagasi pöörduda.
• Pärast tagasijõudmist esitasid reisijad FTI Touristikule nõude alandada nende pakettreisi hinda 70% ehk 1018,50 euro võrra. FTI Touristik keeldus hinna alandamisest, leides, et tegemist on "üldise igapäevaeluga seotud riskiga", mille eest ei saa neid vastutavaks pidada. Selle peale esitasid reisijad Müncheni esimese astme kohtule hinnaalanduse saamiseks hagi.
• Kohus jättis 26. novembri 2020. aasta otsusega hagi rahuldamata, leides, et Hispaania ametivõimude võetud meetmed COVID‑19 pandeemia leviku tõkestamiseks olid reisijate tervise kaitseks võetud meetmed ning selline kaitse ei saa muuta nende pakettreisi "mittevastavaks". Kohus rõhutas, et see hotell, kus reisijad peatusid, oli kohustatud võtma oma külaliste suhtes kaitsemeetmeid.
• Seejärel esitasid reisijad apellatsioonkaebuse Müncheni apellatsioonikohtule, kus leiti et kuna reisi toimumise ajal olid COVID‑19 pandeemia leviku tõkestamiseks Hispaania ametivõimude võetud meetmetega sarnased meetmed kehtestatud ka Saksamaal, mistõttu võib Gran Canarial kehtestatud meetmed lugeda "tavapärasteks asjaoludeks", mida rakendati COVID‑19 pandeemia tõttu kogu Euroopas, mitte aga sellele sihtkohale omasteks erandlikeks asjaoludeks.
• Samas hakkas apellatsioonikohus kahtlema, kas kehtestatud piiranguid võib pidada "üldiseks igapäevaeluga seotud riskiks", mis välistab asjaomase pakettreisi korraldaja vastutuse ning otsustas menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise küsimuse: "Kas piirangud, mis on kehtestatud reisisihtkohas esineva nakkushaiguse tõttu, kujutavad endast mittevastavust direktiivi 2015/2302 artikli 14 lõike 1 tähenduses ka juhul, kui nakkushaiguse ülemaailmse leviku tõttu rakendatakse samasuguseid piiranguid nii reisija elukohas kui ka muudes riikides?"

Teisisõnu, kohus palus oma küsimusega sisuliselt selgitada, kas pakettreise ja seotud reisikorraldusteenuseid reguleeriva direktiivi 2015/2302 artikli 14 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et reisijal on õigus pakettreisi hinna alandamisele, kui pakettreisis sisalduvate reisiteenuste mittevastavus on tingitud piirangutest, mis kehtestati reisija sihtkohas nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, ja kui sellised piirangud olid selle haiguse ülemaailmse leviku tõttu kehtestatud ka reisija elukohas ja muudes riikides.

Euroopa Kohtu seisukoht

Euroopa Kohus analüüsis kaebust ning jõudis järeldusele, et reisijal on õigus pakettreisi hinna alandamisele kõigil juhtudel, kui osutatud reisiteenused on olnud mittevastavad, välja arvatud ühel juhul, nimelt siis, kui mittevastavus tuleneb reisijast. Sellele reisijale antakse seega õigus hinna alandamisele sõltumata sellest, kas mittevastavus on tingitud "erakorralistest ja vältimatutest" asjaoludest, mis väljuvad asjaomase reisikorraldaja kontrolli alt. Selleks et hinnaalandus oleks asjakohane, tuleb seda hinnata pakettreisis sisalduvaid teenuseid arvestades ja see peab vastama nende teenuste väärtusele, mille puhul tuvastati mittevastavus.

Kokkuvõtteks

Pole teada, kas koroonapiirangud mõjutasid ka Eestist lähtunud pakettreise. Küll aga võib Euroopa Kohtu otsus mõjutada reisikorraldajate vastutust mõne sarnase juhtumi puhul tulevikus, kui tulenevalt kehtestatud riiklikest piirangutest osutub pakutav reisiteenus poolikuks. Loodetavasti selliseid olukordi enam ei juhtu, aga vähemalt on nüüd teada, et sellisel puhul on reisijatel õigus hinnaalandusele.

Siit võib edasi tuletada, et pakettreisi hinnaalandusele on õigus ka muudel juhtudel, kui reisiteenus on olnud mittevastav.

Euroopa Kohtu otsusega saab tutvuda siin (eesti keeles).